Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-25-16118/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.03.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 730

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-16118

Tsiviilasi R. E. V. hagi R. V. vastu elatise nõudes Menetlustoiming

ja

tegemise viis Menetlusosalised ja nende esindajad

selle

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; eelistung 30.03.2026 Hageja: R. E. V. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: K. V. (isikukood XXX) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen ja vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne Kostja: R. V. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada R. E. V. ja R. V. vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1 R. V. kohustub tasuma elatise R. E. V.le perioodi eest 01.10.2024 kuni 28.02.2026 3134,69 eurot hiljemalt 10.04.2026. 1.2 R. V. kohustub tasuma elatise R. E. V.le alates 01.03.2026 kuni R. E. V. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 365,31 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% R. V. brutokuupalgast, s.o 4100 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). 1.3 Resolutsiooni p-s 1.2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1.aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja R. V. brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ning § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.4 R. V. on kohustatud teatama R. E. V.le ja K. V.le iga aasta 1. aprillil e-kirja teel enda brutokuupalga suuruse selle aasta 1. aprilli seisuga.

1.5 Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks K. V. arvelduskontole nr XXX. Märts 2026 elatis tuleb tasuda hiljemalt 10.04.2026. 1.6 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-16118 R. E. V. hagis R. V. vastu elatise nõudes. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja kohtu põhjendused Harju Maakohtu menetluses on R. E. V. hagi R. V. vastu elatise nõudes. 30.03.2025 eelistungil sõlmisid pooled kompromissi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 alusel ja TsMS § 432 alusel, et : Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud