2-25-19643
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.03.2026, Jõgeva
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-25-19643
Tsiviilasi
G.A. hagi G.G. vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: G.A. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx XXX), seaduslik esindaja G.A. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx XXX; e-post: XXX), lepinguline esindaja Gert Üprus-Tärn (XXX); Kostja: G.G. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx XXX, xxxxx XXX; e-post:XXX), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
2-25-19643 hooldusõiguse osas tsiviilasjas nr 2-25-16781. Kostja ei tasu hagejale elatist ega täida hageja ülalpidamiskohustust. Hageja taotles miinimumelatise väljamõistmist alates 15.10.2025. Tartu Maakohtu 19.11.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja ei võtnud hagi õigeks ning vaidles hagile vastu. 21.02.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks 13.02.2026 kirjalikult sõlmitud kokkuleppe. Kohtu hinnangul polnud kokkulepe esitatud kujul kinnitatav. Kohus määras kompromissi arutamiseks kohtuistungi 31.03.2026. Pooled esitasid kohtule 19.03.2026 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 1 päevani. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik. Seega on käesolev määrus edasikaevatav 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
2-25-19643 Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.