U.S. Steel Košice, s.r.o. hagi OÜ Avotini Estonia vastu nõude tunnustamiseks OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. mai 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Avotini Estonia apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: U.S. Steel Košice, s.r.o. (Slovakkia registrikood 36199222), lepinguline esindaja advokaat Veiko Vaske Kostja: OÜ Avotini Estonia (registrikood 12311076), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov
Kohtuistungi toimumise aeg
13. september 2016, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. mai 2016 otsus osas, millega kohus mõistis kostjalt OÜ Avotini Estonia välja menetluskulude hüvitamiseks U.S. Steel Košice, s.r.o. kasuks 4398,59 eurot ületava summa. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Maakohtu otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Rahuldada U.S. Steel Košice, s.r.o. hagi OÜ Avotini Estonia vastu nõude tunnustamiseks Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 3.2.Tunnustada U.S. Steel Košice, s.r.o. nõuet OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotimenetluses summas 89 990,16 eurot teise järgu nõudena. 3.3.Jätta hageja U.S. Steel Košice, s.r.o. menetluskulud kostja OÜ Avotini Estonia kanda.
3.4.Välja mõista kostjalt OÜ Avotini Estonia hageja U.S. Steel Košice, s.r.o. kasuks menetluskulude hüvitamiseks 4398,59 eurot. 3.5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Avotini Estonia tasuda U.S. Steel Košice, s.r.o.-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja OÜ Avotini Estonia kanda.
5.Välja mõista OÜ-lt Avotini Estonia menetluskulude hüvitis 1590 eurot U.S. Steel Košice, s.r.o. kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Avotini Estonia tasuda U.S. Steel Košice, s.r.o.-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.U.S. Steel Košice, s.r.o. esitas 13.05.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ Avotini Estonia vastu 89 990,16 euro suuruse nõude tunnustamiseks OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 09.01.2015 tsiviilasjas nr 2-14-60549 välja OÜ Metexcom (registrikood 11535856) pankroti. Hageja esitas 17.02.2015 pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 89 990,16 eurot. 13.04.2015 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele vastuväite.
3.Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb 12.08.2014 sõlmitud kuumtsingitud rullis metallplaatide müügilepingust nr 7B9R5HW4. Lepingu osaks olid hageja tarnetingimused, mis viitavad omakorda Incoterms 2010 tarnetingimustele. Lepingu kohaselt oli tarnetingimuseks Incotermsi mõttes „FCA (Kosiče, Slovakia)“ ja võlgnik ostjana kohustus tagama transpordiks vajalikud veokid. Incoterms FCA (free carrier) tingimuste kohaselt kohustus hageja andma lepingu alusel kauba üle oma tegevuskohas Košices, Slovakkias võlgniku nimel tegutsevale vedajale (punkt A4) ja kaup loeti üle antuks kauba laadimisel veokile (punkt A4 alapunkt a). Võlgnik kohustus tasuma hagejale arvete alusel 30 päeva jooksul alates arve esitamisest (punkt B1).
4.Hageja tarnis ajavahemikus 23.09.–13.10.2014 võlgnikule kokku 151 850 kg kuumtsingitud metallplaate rullis ja esitas kauba eest arveid kogusummas 89 990,16 eurot. Kõik arvetest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks ajavahemikus 23.10.2014– 12.11.2014. Võlgnik ei ole arveid tasunud.
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu.
6.Hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja väidetavad nõuded võlgniku vastu on krediidikindlustuslepinguga kindlustatud Slovakkia kindlustusfirmas Eximbank SR. Seega on krediidikindlustuse andja hagejale tõenäoliselt ka kindlustusjuhtumi realiseerumise tõttu kindlustussumma vastavate tasumata arvete summas välja maksnud ja nõue krediidikindlustuse andjale regressi korras üle läinud.
7.Hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Hageja tõendina esitatud tõlkimata dokumentide põhjal ei ole võimalik hageja väiteid kontrollida. Tõendina esitatud võõrkeelse müügilepingu 7B9R5HW4 esimeselt leheküljelt nähtuvalt oli müügilepingu summaks 85 336 eurot, hageja nõue on esitatud aga 89 990,16 euro saamiseks. See vastuolu näitab, et hageja nõue ei ole tõendatud vähemalt osaliselt, kuna arveid on esitatud tunduvalt suuremas summas, kui müügilepingust võib järeldada. Samuti ei ole võimalik võtta seisukohta tarnetingimuste ja nende täitmise osas. Võõrkeelsetelt kauba saatelehtedelt puudub saaja allkiri kauba kättesaamise kinnituseks. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 5526,50 eurot koos viivistega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tõendatud on ja vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: 09.01.2015 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-60549 välja Metexcom OÜ pankroti; hageja esitas 17.02.2015 võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 89 990,16 eurot; hageja nõudele esitas võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 13.04.2015 vastuväite kostja, mille tulemusena jäi hageja nõue tunnustamata; hageja esitas tähtaegselt hagi nõude tunnustamiseks.
10.Tõenditest nähtub, et hageja ja võlgnik sõlmisid 12.08.2014 lepingu nr 7B9R5HW4 kuumtsingitud rullis metallplaatide müügiks. Lepingu osaks olid hageja tarnetingimused, mille lahutamatuks lisaks on Incoterms 2010 tarnetingimused. Lepingu kohaselt oli tarnetingimuseks Incotermsi mõttes „FCA (Kosiče, Slovakia)“ ja lepingust tulenevalt kohustus võlgnik kui ostja tagama transpordiks vajalikud veokid.
11.Õige ei ole kostja vastuväide, et kuna hageja nõue on kindlustatud ja ostja krediidirisk on realiseerunud, on hageja nõue regressi korras krediidikindlustuse andjale üle läinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et hageja on saanud kauba maksumuse ulatuses kindlustushüvitise. Eximbank SR kohtu järelepärimisel antud teabe kohaselt ei ole hagejale kindlustushüvitist tasutud, kuna kindlustusvõtja peab täitma kõik üldkokkuleppest tulenevad kohustused ja üheks tingimuseks on kinnitus, et nõue on tunnustatud kohtu või pankrotihalduri poolt maksejõuetusmenetluses.
12.Kauba üleandmine õigele isikule on tõendatud ja kostja vastuväited, et tõendamata on saatedokumentide ja lepingu omavaheline seos, on põhjendamatud. 22.09.2014 e-kirjast nähtub võlgniku esindaja poolt tarnejuhiste andmine ja saadetise sihtkohaks oli SIA Salisburg. Samuti kinnitas kohtuistungil tunnistaja TG, et võlgnik andis hagejale vastavad tarnejuhised. Tunnistaja ütluste kohaselt andis võlgniku esindaja e-kirja teel konkreetse teabe, kuhu ta soovib kauba saatmist ja vastav märge kantigi CMR-le, kauba kohaletoimetamisega probleemi ei olnud.
13.OÜ-le Metexcom (pankrotis) kauba tarnimine lepingu nr 7B9R5HW4 alusel on tõendatud ja kauba eest on tasumata. Hageja nõuet tuleb seega tunnustada II järgu nõudena summas 89 990,16 eurot.
14.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel täies ulatuses kostja kanda. Arvestades, et pankrotimenetluses nõude tunnustamise vaidluse puhul ei ole tegemist keeruka vaidlusega, ei ole vajalik kahe esindaja olemasolu, seega on põhjendatud esindaja tunnihind 210 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud, mis tuleb kostjalt välja mõista on riigilõiv 300 eurot, tunnistaja kulud 560,35 eurot, tõlkekulud 718,24 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3948 eurot.. Apellatsioonkaebus
15.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Majandustegevuses sõlmitud suuremahulise lepingu täitmine ja/või muutmine on tõendatav eelkõige dokumentaalsete tõendite, mitte ühe lepingupoole töötaja üldsõnaliste ütlustega. Seda eriti olukorras, kus tunnistajana ülekuulatud lepingupoole töötaja ei mäletanud lepingu väidetava muutmise üksikasju, ei omanud esindusõigust lepingu muutmiseks, ei kontrollinud ostja töötaja esindusõigust ega osanud selgitada, kuhu läksid kaduma e-kirjad, millele tema ütlused tuginesid.
17.Põhiliseks vaidlusküsimus on see, kas ostja andis müüjale tarnejuhised kaupade kolmandale isikule tarnimiseks ja kas lepingus kokkulepitud tarnekohta on kehtivalt muudetud. Pooled ei vaidle seejuures selle üle, et leping nägi tarnekohana ette Tallinna; lepingut tohtis muuta üksnes kirjalikult; lepingut ei ole kirjalikult muudetud; lepinguga vastuolus olevate tarnejuhiste andmise kohta ei ole dokumentaalseid tõendeid esitatud. Hageja tugines 16 saatelehele, mille alusel viidi kaupa mitte lepingus kokkulepitud sihtkohta, vaid hoopis Lätti.
18.Maakohus järeldas 22.09.2014 e-kirjast ekslikult, et kaupade tarnimine õigele isikule on tõendatud. Kohus jättis tähelepanuta, et e-kirjas sisaldus juhis vaid esimese veoauto sihtpunkti osas; e-kirjast ei nähtu, et AU oleks märkinud saajaks SIA Salisburg, see nähtub hageja töötajate omavahelisest kirjavahetusest; AU ei ole väitnud ennast olevat ostja volitatud esindaja. 22.09.2014 e-kirja saatja ega saaja ei olnud sihtkoha muutmiseks volitatud. Hageja ei põhistanud võimatust esitada tõenditena teisi e-kirju. Eluliselt ei ole usutav, et teised e-kirjad läksid kaduma. Hageja elementaarseks hoolsuskohustuseks on tagada lepingu nõuetekohase täitmise kohta dokumentide olemasolu.
19.Maakohus luges saadetiste tarnejuhiste andmise tõendatuks hageja töötaja TG ütlustega, mis on pinnapealsed ega ole tähtsust omavate asjaolude tuvastamisel arvestatavad. Tunnistaja ei suutnud selgitada millal, kui palju ja millise täpse sisuga tarnejuhistega e-kirju saadetud on. Samuti ei mäleta tunnistaja seda, kas AU saatis e-kirju ka teistele hageja töötajatele või kas hageja ja võlgniku vahelist lepingut on kirjalikult muudetud, kuigi lepinguga tegelemine oli tema ülesanne. Lisaks väitis tunnistaja, et võlgniku esindajale ekirjade edastamine nähtub saatjate reast, kuid samas on ta tunnistanud, et ei ole tutvunud äriregistri andmetega võlgniku juhatuse liikmete kohta. Samuti ei mäletanud tunnistaja teistelt klientidelt laekunud tellimuste üksikasju ega suuda selgitada, mille poolest oli võlgnik nii eriline klient, et just teda puudutavaid üksikasju ta mäletab. Tarnelepingu väidetav muutmine ei ole tõendatud TG ütlustega, mistõttu tulnuks jätta hageja nõue tunnustamata. Hagejal on nõue mitte kaubast ilma jäetud võlgniku, vaid Läti ühingu vastu, kellele ta kaupa tarnis.
20.Kohus jättis käsitlemata kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et AU-l oli õigus võlgnikku esindada. Ka tunnistaja ütlustega ei ole AU esindusõigus tõendatud. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et tunnistaja ei omanud volitust lepingujärgse tarnekoha muutmiseks. Kohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et kauba tarnekoht oli Tallinn ja tarnimisel Läti aadressile ei täidetud lepingut kohaselt. Seega ei ole hagejal võlgniku vastu nõuet tekkinud.
21.Hageja nõude tunnustamist ja hagi rahuldamist välistab ühtlasi tõik, et hagejale hüvitab krediidikindlustus ostuhinna juhul, kui tema nõuet tunnustatakse – hageja ei tohi saada ostuhinda korraga kahe isiku käest. Nõude tunnustamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
22.Vähendada tuleb maakohtu poolt määratud menetluskulude suurust. Arusaamatuks jääb, miks pidas kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tunnihinda 210 eurot. Põhjendatud tunnihinna ja ajakulu tuvastamisel võinuks eeskuju võtta kostjat esindavatest advokaatidest. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4398,59 eurot ületavas summas. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
25.Hagi lahendamisel ei rikkunud maakohus menetlusnorme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtu menetluses esitatud väiteid. Maakohus on käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Lepingu nr 7B9R5HW4 osaks olnud Incoterms FCA tarnetingimuste p-dest A1, A4, B1 ja B4-B6 tulenes hagejale kohustus anda kaup üle oma tegevuskohas Košices, laadides selle ostja saadetud veokitele. Seda hageja ka vastavalt võlgniku antud juhistele tegi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja on võlgniku ees oma lepingulised kohustused täitnud, kuid võlgnik ei ole kauba eest tasunud. Maakohus põhjendas, milliste tõendite alusel ta sellise järelduseni jõudis ja ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti.
27.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole tarninud kaupa lepingujärgsesse tarnekohta. Kostja omistab põhjendamatult tähtsust asjaolule, et lepingus on märgitud tarnekohaks Tallinn. Nimetatud asjaolu ei oma FCA tarnetingimustel kauba tarnimise korral sisulist tähendust. FCA tarnetingimuste kohaselt on ostja kohustus tagada transpordiks vajalikud veokid. Müüja on oma kohustuse täitnud, kui on laadinud kauba oma territooriumil ostja poolt nimetatud veokile (Incoterms FCA p A4 alapunkt a) või teinud selle samas kohas kättesaadavaks (alapunkt b). Sellega loetakse tarne sooritatuks. Tarnetingimus „FCA (Košice, Slovakkia)“ tähendab Incoterms FCA p A4 alusel, et kauba tarnekoht on hageja territoorium Košices Slovakkias, mitte saatelehel märgitud sihtpunkt ega koht, mis võib olla lepingus kirjas.
28.Incoterms FCA p-de B5 ja B6 alusel lähevad kauba üleandmise hetkest ostjale üle kõik kaubaga seotud riskid. Kauba üleandmist vedajatele tõendavad vedajate allkirjad saatelehtedel. Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks kauba laadinud veokitele, mis ei olnud võlgniku poolt kauba järele saadetud. Hageja müüjana ei saanud anda ostja nimel tegutsevale vedajale suuniseid selle kohta, kuhu kaup viia. Neid sai võlgniku käsundi alusel tegutsevatele vedajatele anda üksnes võlgnik. Tõendatud on asjaolu, et võlgnik kohustas vedajat viima kaubad Lätti ja ta teavitas sellest saatelehtede koostamise eesmärgil ka hagejat. Millise sihtpunkti palus võlgnik hagejal saatelehele märkida või millisesse sihtpunkti kohustas ta vedajat kauba viima, samuti see, kas vedaja täitis võlgniku suuniseid korrektselt, ei muuda lepingujärgset tarnekohta, milleks on hageja territoorium. Seetõttu on alusetud kostja väited selle kohta, et lepingujärgset kauba tarnimist ei toimunud, kuna kaup viidi lepingus märgitud Tallinna asemel Lätti. Samuti on asjakohatud kostja arutlused selle üle, kas kokkulepitud tarnekohta on kehtivalt muudetud või mitte.
29.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus ei võinud tunnistaja TG ütlustega otsuse tegemisel arvestada. Tunnistaja vande all antud ütlustega on kõik lepingu täitmist puudutavad olulised asjaolud tõendatud ja kohus hindas neid õigesti koosmõjus teiste tõenditega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks tunnistaja ütlused ümber. Asjaolu, et tunnistaja ei mäletanud täpselt, millal ja mitu e-kirja võlgniku poolt hagejale saadeti ning millise sisuga need olid, on inimlikult mõistetav, sest mitme aasta eest toimunut ei ole inimesel võimalik täpselt mäletada. Ebausutav oleks olnud just see, kui tunnistaja oleks kõiki vaidlusaluse lepingu täitmisega seonduvaid asjaolusid detailselt mäletanud. Tunnistaja ei pidanud teadma seda, kas võlgnik saatis ka teistele hageja töötajatele e-kirju ega andma ütlusi teistelt klientidelt laekunud tellimuste üksikasjade kohta. Sellised asjaolud ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. Kohtul puudus alus tunnistaja ütluste õigsuses kahelda.
30.Asjaolu, et hageja ei ole säilitanud võlgniku saadetud e-kirju (säilinud oli vaid 22.09.2014 e-kiri), ei ole asjaoluks, mis annaks alust jätta hagi läbi vaatamata. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et info saadetiste kohta salvestatakse hageja arvutisüsteemis. Kuna saatelehele märgitud sihtkoht ei oma tarne teostamise seisukohast tähendust, on veenvad hageja selgitused selle kohta, miks ei peetud e-kirjade säilitamist vajalikuks. Lepingu nõuetekohase täitmise kohta ei saa järeldusi teha ostja e-kirjade, vaid saatelehtede järgi, mis tõendavad kauba tarnimist lepinguga ette nähtud tarnekohas. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ka järgnevate saadetiste kohta saadeti juhised samal viisil, samuti see, et mitme nädala vältel toimunud tarnete ajal ja ka hiljem ei esitanud võlgnik tarnete kohta ühtegi pretensiooni.
31.Alusetu on apellatsioonkaebuse väide, et hageja oleks pidanud tõendama võlgniku nimel e-kirju saatnud AU esindusõigust. Hageja lähtus vajalikust hoolsusest, täites saatelehed võlgniku nimel tegutsenud tavapärase esindaja juhiste kohaselt. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et AU suhtles tunnistajaga pidevalt võlgniku e-posti aadressi kasutades võlgniku nimel, samuti nähtub hageja tõendina esitatud e-kirjast, et kirjavahetusse oli kaasatud võlgniku juhatuse liige DS, kellele saadeti kirja koopia. TsÜS § 132 lg 1 kohaselt tuleb AU (keda võlgnik kasutas igapäevaselt oma majandustegevuses), tegevus omistada võlgnikule.
32.Asjaolu, et hagejal on võimalik saada kindlustuslepingu alusel hüvitist, ei välista hageja nõude tunnustamist. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja nõue ei ole kindlustusandjale üle läinud. Hageja ei ole saanud kindlustushüvitist ja seda ei maksta enne, kui nõuet on tunnustatud kohtu või pankrotihalduri poolt maksejõuetusmenetluses, mis on tõendatud kindlustusfirma Eximbank SR kirjaga. Kostja leiab ebaõigesti, et kui hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses tunnustatakse, saab hageja raha mitmekordselt. Krediidikindlustuse eesmärk on kindlustada võlgnikult saamata jäävat tasu. Nõude tunnustamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, nagu kostja ekslikult leiab.
33.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja
tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei põhjendanud, miks kohus luges põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja 210 euro suurust tunnihinda.
34.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et kohus võiks lähtuda tema esindaja tunnihinnast, mis on 150 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on sellise suurusega esindaja tunnihind mõistlik ja sellist tunnihinda on aktsepteeritud ka kohtupraktikas. Maakohus tuvastas, et hageja esindaja tegi vajalikke ja põhjendatud toiminguid 18,8 tunni ulatuses ja seda ei ole vaidlustatud. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulud 2820 eurot (150x18,8). Sellele lisandub hüvitamisele kuuluv riigilõiv 300 eurot, tunnistaja kulud 560,35 eurot ja tõlkekulud 718,24 eurot – kokku 4398,59 eurot, mis kostjal tuleb hagejale hüvitada.
35.Arvestades asjaolu, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, kuid seda üksnes väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas ja TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
36.Hageja palus kostjalt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks välja mõista õigusabikulud 14,6 töötunni eest kogusummas 2924 eurot, kusjuures esindaja keskmine tunnihind toimingute tegemisel enne ringkonnakohtu istungit on 194,05 eurot ja kohtuistungiga seotud toimingute tegemisel 220 eurot.
37.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatud ja vajalik on ajakulu 2,3 tundi maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsile, kliendiga suhtlemisele enne apellatsioonkaebusele vastamist 1,3 tundi, kohtuistungiks valmistumisele ja osalemisele 2 tundi (TsMS § 176 lg 1 tähenduses kulud, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil). Apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul üle paisutatud, sest maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs oli juba varem tehtud, seisukohad kliendiga kooskõlastatud ja vastuse koostamiseks kulunud aeg 7,5 tundi ei ole mõistlik. Ringkonnakohus leiab, et mõistlik ajakulu selles osas on 5 tundi.
38.Hüvitamisele ei kuulu menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1 tund. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15 p 13). Samuti ei kuulu hageja poolt hüvitamisele ajakulu, mis seondub kliendi teavitamisega ringkonnakohtu istungi käigust – 0,5 tundi, sest selle toimingu tegemise vajalikkust ringkonnakohus ei tuvastanud.
39.Mõistliku suurusega esindaja tunnihinnaks loeb ringkonnakohus 150 eurot. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 1590 eurot (10,6 tundi x 150 eurot), mis tuleb kostjale hagejale hüvitada. Kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Reet Allikvere