Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-56298
Tsiviilasi
Rangeti OÜ hagi AS If kindlustushüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2016 otsus
P&C
Insurance
vastu
Tsiviilasja hind 65 189,71 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse Rangeti OÜ apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant): Rangeti OÜ (registrikood 11529075, asukoht Vaivara 9-5, 20308 Narva), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja (vastustaja): AS If P&C Insurance (registrikood 10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 08.01.2016 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Rangeti OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Rangeti OÜ (hageja) esitas 29.12.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse AS If P&C Insurance (kostja) vastu kindlustushüvitise 65 189,71 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kindlustusleping perioodiks 28.05.2009 – 27.05.2010 sõiduki Dodge Viper SRT-10, reg. märgiga 033MLO tehasetähisega nr IB3JZ65ZX5V501963 kindlustamiseks varguse riski vastu.
3.26.08.2009 leidis aset kindlustusjuhtum – vargus. Hageja juhatuse liige AK esitas kostjale juhtumi teate ning sõiduki võtmed ja dokumendid. 26.08.2009 esitas ta avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks (kriminaalasi nr 09230114072).
4.30.09.2009 palus hageja teha kostjal otsus - kas kahju hüvitada või keelduda, kuid kostja ei ole mingit otsust teinud ega kahju hüvitanud. 07.10.2009 esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude summas 1 020 00 krooni ehk 65 189,71 eurot (juhtumieelne sõiduki turuväärtus 1200 000 krooni – omavastutus 15% (180 000 krooni), millele kostja vastanud ei ole. Suulisel järelepärimisel selgitas kostja, et ta ootab ära kriminaalasja uurimise tulemused. Hagejal ei ole võimalik oodata kuni kriminaalasja uurimine kestab, kuna nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja § 476 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 65 189,71 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kindlustusjuhtum on aset leidnud. Hageja tugines kriminaalasjas nr 09230114072 asuvatele fotodele sõidukist, AS Statoil Katusepapi teenindusjaama turvakaamera 25.08.2009 salvestuse vaatlusprotokollile, Kreutzwaldi parkla turvakaamera salvestusfotodele, millest nähtuvalt oli Dodge Viper reg. märgiga 033MLO kindlustusjuhtumi toimumise päeval sõidukorras (kriminaalasja nr 09230114072 toimik, tl 32-34, 48-59, 59a-64). Hageja tugines ka Maksu-ja Tolliameti poolt 31.03.2009 tehtud vaatlusprotokollile ja fotodele, mille kohaselt näitas hageja tollane juhatuse liige OS Maksu- ja Tolliametile sõidukit Dodge Viper, mis kandis reg. märki 033MLO ning väidetavalt vin-koodi nr IB3JZ65ZX5V501963 (Maksu- ja Tolliameti toimik, tl 88-90). Hageja tugines ka 29.06.2009 Politseiameti õiendile ja 23.08.08 Dodge Viperiga seotud liiklusõnnetuse väärteoprotokollile nr 2670,08,013569, mille järgi karistati juhti väärteo korras seoses 23.08.2008 toimunud liiklusõnnetusega (Maksu- ja Tolliameti toimik, tl 306-307). Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et vaidlusaluse vin-koodi ja reg. märgiga registreeritud Dodge Viperiga STR-10, leidis 23.08.2008 (praktiliselt aasta enne kindlustusjuhtumit) aset liiklusõnnetus. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja poolt kahjujuhtumi menetluse käigus on ilmnenud, et hageja näol on tegemist nn variisikuga, kelle omandiõigus sõidukile on saadud näilike tehingute teel. Hageja ei ole kindlustatud objekti tegelik omanik ja väidetavat kindlustusjuhtumit hageja poolt deklareeritud viisil ei ole aset leidnud. Vaidlusalune auto toodi Eestisse Saksamaalt ca 32 000 euro eest. Sõiduk hävines 23.08.2008 toimunud liiklusõnnetuses. Avarii ajal puudus sõidulik kindlustus. Kuivõrd sõidukiga seotud isikute grupi kasutuses oli sarnaseid sportautosid vähemalt kolm, siis paigaldati vigastamata sõidukile 033MLO numbrimärgid, sõiduk kindlustati kostja petmise teel ning hagi aluseks olev vargus lavastati.
9.12.06.2009 esitasid IV ja VV OÜ Avantago nimel Silberauto Eesti AS-le päringu Dodge Viper SRT-10 reg. märgiga 033MLO sõidukõlbulikuks taastamise maksumuse kohta. Silberauto Eesti AS hinnangul ei olnud sõiduki taastamine otstarbekas, sest „üleni deformeerunud“ sõiduki taastusremont maksaks ca 70% auto turuhinnast (ehk hageja väidetud turuhinna alusel ca 840 000 krooni). Remonti ei ole hageja teinud. Seega ei saanud hageja selle sõidukiga 25.08.2009 Narvast Tallinna Kreutzwaldi 3 parklasse sõita.
10.Eeltoodust tulenevalt teostasid sõiduki esimene registreeritud omanik OÜ Avantago ning IV ja VV sõiduki üle kontrolli veel 12.06.2009 – mil sõiduk väidetavalt kuulus hagejale. Järelikult oli hageja üksnes näilikult sõiduki omanik.
11.Vaidlusaluse sõidukiga aastatel 2008-2009 tehtud tehingud on näilikud ning tehtud eesmärgiga jätta mulje nagu oleks hageja vaidlusaluse sõiduki omanik. Hageja on varifirma, millel iseseisev majandustegevus puudus ja mille funktsiooniks oli esineda sõiduki Dodge Viper 033MLO kindlustusvõtja ning näilise omanikuna. Vastavad asjaolud on tõendatud Maksu- ja Tolliameti kontrollaktiga (tl 15-26, II kd). „Varastatud“ sõidukiga seotud isikute tegevuseks on kindlustuskelmuste ja maksepettuste korraldamine. Hageja endine juhatuse liige OS on sõiduki ja sellega väidetavalt aprillis 2009 toimunud õnnetuse kohta esitanud valeandmeid Maksu- ja Tolliametile (tl 21-25, II kd). Hageja praegune juhatuse liige AK on esitanud valeandmeid politseile (kriminaalasja nr 09230114072 toimik, tl 92-93, 102-103).
12.Asjaolu, et hageja puhul on tegemist variisikuga tõendab ka järgnev. Nimelt helistas IV 19.05.2009 kostjale, selgitades, et ta on hageja töötaja ja päris aru Dodge Viper 033MLO 16.04.2009 (Rabelio Invest OÜ/JS poolt) deklareeritud kahjustuste hagejale hüvitamise kohta. Helistaja nimetab end hageja töötajaks, kuigi Maksu- ja Tolliameti erikontrolli, Rahapesu Andmebüroo ja sõiduki varguse kriminaalasja menetlenud Põhja Politseiprefektuuri andmetel puudusid hagejal majandustegevus, töötajad, telefonid.
13.Asjaolu, et hageja juhatuse liige AK on variisik, mitte selle äriühingu tegelik omanik ja juht, tõendab kostja hageja esindaja vandeadvokaat Indrek Veso 07.10.2014 teabenõudega kostjale. Nimelt palus hageja 07.10.2014 kostjalt teavet selle kohta, „mis seisus on Dodge Viper registrimärgiga 033 MLO kahjukäsitlusmenetlus. Kas If Kindlustus on teinud otsuse Dodge Viper registrimärgiga 033 MLO osas või millal plaanib selle teha?“ Teabenõudele lisatud hageja volikiri on koostatud 08.09.2014 ja AK poolt allkirjastatud 15.09.2014. Seega ei teadnud AK veel 2014. aasta septembris, et tegelikkuses on ta teabenõudes nimetatud Dodge Viper 033MLO vargusjuhtumi eest 65 000 eurose hüvitise saamiseks kostja vastu kohtule hagi esitanud, samuti, et hageja pidi kõigest mõni kuu varem selle hagi menetluses hoidmise tagamiseks 14 400 eurose tagatise tasuma.
14.Autoga seotud isikute esitatud andmed on omavahel vastuolus ja eluliselt mitteusutavad. Runmin Invest OÜ, millelt hageja väidetavalt auto ostis, on variisik, mille leedulasest osanikud ja juhatuse liikmed VR ja EJ eitavad vaidlusaluse sõiduki
soetamist ja selle edasimüüki hagejale. Neil ei olnud väidetavaks tehinguks sissetulekuid (ühe palk 630 eurot aastas, teisel 1597 eurot aastas) ning nad ei tea, millega Runmin Invest OÜ tegeles, miks ja kellelt nad osaühingu ostsid ning miks ja kellele edasi müüsid.
15.Kostja on tõendanud ja põhistanud mõistlikult ja eluliselt usutavalt, miks hageja väidetud sündmust ei saanud kindlustatud sõidukiga toimuda. Hageja peab tõendama vastupidist (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-177-14, p 11 ja 3-3-1-15-13, p 15). Hageja ei ole kostja, politsei, Maksu- ja Tolliameti, Rahapesu Andmebüroo tõendeid ja põhistatud analüüside tulemusi ümber lükanud. Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohtu 08.01.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas sõidukiga Dodge Viper SRT-10 reg. märgiga nr 033MLO ja vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 leidis 26.08.2009 tegelikult aset kindlustusjuhtum.
18.Selleks, et kostjal oleks tekkinud lepingust ja VÕS § 76 lg-test 1, 2, § 422 lg-st 1, § 424 lg-st 2 tulenevalt kindlustushüvitise maksmise kohustus, peab olema realiseerunud just ülalviidatud konkreetsete tunnustega sõidukiga seotud lepingus kokkulepitud kindlustusrisk ja aset leidnud kindlustusjuhtum.
19.Toimiku materjalidest nähtub, et vaidlusaluse vin-koodi ja reg. märgiga registreeritud Dodge Viperiga STR-10, leidis 23.08.2008 (praktiliselt aasta enne kindlustusjuhtumit) aset liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuse aktist nr LÕ 080333 23.08.2008 nähtuvalt sai nimetatud sõiduk 23.08.2008 avariis ulatuslikke kahjustusi. Eelmärgitud õnnetuse materjalidest ja skeemist nähtub, et LÕ juhitud sõiduk paiskus teelt välja, rullus katusele ning deformeerus täielikult. Seda, et auto rullus katusele ning sai ulatuslikke kahjustusi üle kere, on näha ka politseiameti poolt tehtud fotodelt (tl 176-177, I kd; kriminaalasja nr 09230114072 toimik, tl 169). Seega on tõendatud hageja poolt tuginetud politseiõiendi, väärteoprotokolli ning kostja poolt tuginetud liiklusõnnetuse materjalidega, et vaidlusaluse sõidukiga leidis 23.08.2008 aset selline liiklusõnnetus, mille käigus märgitud sõiduk deformeerus täielikult.
20.Silberauto Eesti AS 12.06.2009 teatisest ja vastusest päringule nähtub, et Dodge Viperit SRT-10 reg. märgiga 033MLO vin-koodiga IB3JZ65ZX5V501963 ei ole otstarbekas teha sõidukõlbulikuks, kuna taastusremont läheb maksma orienteeruvalt 70% auto turuhinnast ning lisaks nähtub, et Silberauto Eesti AS andis oma arvamuse IV palvel VV-le fotode põhjal, mille klient saatis. Veel nähtub, et arvamus on antud visuaalsel vaatlusel Avantago OÜ-le ning klient ei avaldanud soovi saada lõplikku eksperthinnangut (tl 179-181, I kd).
21.Silberauto Eesti AS vastust hinnates ning kõrvutades seda registriandmetega, leidis maakohus, et juunis 2009, st peaaegu 10 kuud pärast avariid ja mõni kuu enne sõiduki väidetavat vargust, on avariis täielikult deformeerunud sõiduki Dodge Viper, reg. märgiga 330MLO vin-koodiga on nr IB3JZ65ZX5V501963 parandamise ning nende kulude suuruse kohta huvi tundnud mitte hageja, kellelt sõiduk väidetavalt 26.08.2009 varastati, vaid hoopis sõiduki registrijärgne esmane omanik OÜ Avantago ja kellele Silberauto Eesti AS vastas, et remondi tegemine ei ole otstarbekas kulude suuruse tõttu. Et Silberauto Eesti AS-le oli saadeti taastusremondi maksumuse kindlakstegemiseks just 23.08.2008 avariilise Dodge Viperi fotod, nähtub Maksu- ja Tolliametile esitatud Silberauto Eesti AS vastusest ja lisadest (Maksu- ja Tolliameti toimik, tl 301-304).
22.Hinnates kogumis kostja poolt kohtule esitatud Maanteeameti registriandmeid, Silberauto Eesti AS vastust, Silberauto Eesti AS-le saadetud fotosid, Politseiameti liiklusõnnetuse materjale ja politseiameti tehtud fotosid 23.08.2008 avariis osalenud sõidukist, leiab kohus, et eluliselt ei ole usutav see, et kui Dodge Viper, reg. märgiga 330MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 deformeerus täielikult 23.08.2008 ja seda oleks näiteks vahepeal taastatud/remonditud, et siis oleks küsitud 10 kuud pärast avariid Silberauto Eesti AS-lt sõiduki parandamise võimalikkuse ning kulude suuruse kohta arvamust. Teisisõnu puudus kohtu arvates igasugune mõistlik põhjendus küsida sõiduki parandamise võimalikkuse ja kulude kohta andmeid siis, kui sõiduk on taastatud.
23.Kui 1) OS, kes oli hageja endine juhatuse liige, ei teadnud midagi, et sõidukiga oleks 23.08.2008 toimunud ulatuslik avarii, vaid teadis, et sellega toimus avarii aprillis 2009, mis ei ole registreeritud politseiandmebaasis (selliseid tõendeid ei ole), vaid üksnes kindlustusseltsis; 2) veel juunis 2009 küsis Avantago OÜ andmeid just 23.08.2008 toimunud avarii järgse auto taastamiskulude kohta, siis ei ole usutav, et sõidukiga Dodge Viper, reg. märgiga
330MLO,
vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963, oleks aprillis 2009 liiklusavarii aset leidnud ning maakohus leidis, et kostja on tõendanud, et juunis 2009 oli Dodge Viper, reg. märgiga 330MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 tegelikult remontimata ning sama sõiduk oli pärast 23.08.2008 toimunud avarii tõttu veel samas avariilises olukorras juunis 2009 ja järelikult ei saanud teda liikluses kasutada – ta oli liikumisvõimetu vähemalt kuni juunini 2009.
24.Kohtule kostja poolt esitatud KM koostatud uurimise materjalidesse on kantud fotod nr 3,4 (tl 178, I kd), mis on tehtud politsei poolt ja nr 6 on Silberauto Eesti AS-le saadetud IV poolt tehtud foto sõidukist (Maksu- ja Tolliameti toimik, tl 302-304), mis on täielikult deformeerinud ning vastab vigastuste poolest samadele tunnustel nagu on näha politsei poolt 23.08.2008 toimunud avariis Dodge Viperist tehtud fotodelt (kriminaalasja nr 09230114072 toimik, tl 169). Lisaks on veel foto nr 5, millel oleval Dodge Viperil on vigastatud vaid vasakpoolne külg ning vigastuste ulatus ei vasta fotodel 3,4,6 oleva Dodge Viperi vigastustele ehk selle sõiduki vigastustele, mis deformeerus 23.08.2008. Kokkuvõttest nähtuvalt on Rabelio Invest OÜ teinud just fotol nr 5 olevale sõidukile taastamisremondi pakkumise ning esitanud sõiduki fotod (tl 185-186, I kd) ning fotode järgi kannab sõiduk numbrit 033MLO, kuid oma vigastuste poolest erineb too sõiduk 23.08.2008 avariis kannatada saanud Dodge Viperi reg. märgiga 033MLO vigastustest (viimase kere on üleni deformeerunud). Andmeid vin-koodi kohta Rabelio Invest OÜ fotodest ja pakkumisest ei nähtu. Eeltoodud fotosid ja Rabelio Invest OÜ pakkumist hinnates ning arvestades seda, et 23.08.2008 osalenud Dodge Viper oli täielikult hävinud ja veel juunis 2009 sõiduvõimetu ning arvestades ka asjaolu, et Rabelio Invest OÜ pakkumisest ei nähtu sõiduki vin-koodi, leidis maakohus, et sõltumata registreerimismärgi numbrist, on kostja tõendanud, et 23.08.2008 avariiline sõiduk on teine sõiduk kui Rabelio Invest OÜ tehtud fotodel olev sõiduk.
25.Kostja tunnistaja KM, kes tegeles kindlustusjuhtumi uurimisega kostja juures, ütlustest nähtuvalt oli 2009. aastal toimunud Dodge Viperi vargus tema 10-aastase tööpraktikas esmane juhus. Ütluste kohasel ei varastatud seda tüüpi sõidukeid, kuna need torkasid turul silma, olid hea turvavarustusega, mistõttu oli neid raske varastada ning turul realiseerida. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt küsiti vaidlusaluse juhtumi korral hageja juhatuse liikmelt AK-lt auto kohta kuludokumente ja ülalpidamise dokumente, kuid dokumente ei esitatud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole usutav, et vaidlusalune, väidetavalt varastatud Dodge Viper, mis oli sisuliselt juunis 2009 veel nn romu, oleks
remondile kuluvat aega ja kulude suurust arvestades jõutud ära remontida, nii et see oleks olnud liiklemiseks ja sõitmiseks võimeline siis, kui väidetav vargus aset leidis. Tunnistaja ütluste kohaselt on võimalik sõiduki vin-koodi võltsida, nii et peale vaadates ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on võltsinguga või ei ning et kindlustusmaakler ei ole selles osas spetsialist.
26.Kostja poolt kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti kontrollakti kohaselt kontrollis Maksu- ja Tolliamet Dodge Viperit märtsis 2009, sõiduk oli küll korras, kuid seda ei saanud faktiliselt identifitseerida (tl 15-26, II kd). Lisaks nähtub aktist, et Dodge Viper, reg. märgiga 330MLO on kuulunud enne hagejale kuulumist mitmele äriühingule, sj Runmin Invest OÜ-le ja kelledest 4 käibemaksukohustuslast isikut ei ole käivet riigi ees deklareerinud. Viidatud akti järelduslikust osast nähtub, et hagejal puudus reaalne ettevõtlus. Seega on tõendatud, et hagejal puudus igasugune majandustegevus, mis soosiks/toetaks vaidlusaluse sõiduki ülalpidamist, parandamist ning mingeid tõendeid, millest nähtuks, et sõiduki ülalpidamiskulusid, sj remondikulusid, oleks kantud, ei ole kohtule esitatud.
27.Eeltoodud Maksu- ja Tolliameti kontrolliakti ning tunnistaja KM ütlusi hinnates leidis maakohus, et mingeid tõendid, mis kinnitaksid, et sõiduki ülalpidamiseks ja remontimiseks oleks kantud kulusid, mis oleks kostjale esitatud ning seega pärast juunit 2009 kuni väidetava varguseni, ei olnud Dodge Viperit reg. märgiga 330MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963, remondi ulatuse ja kulukuse tõttu remonditud ega taastatud sõiduvõimeliseks.
28.Arvestades, et: 1) 23.08.2008 avariis osalenud Dodge Viper, reg. märgiga 033MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963, deformeerus täielikult, 2) Rabelio Invest OÜ poolt tehtud Dodge Viper reg. märgiga 033MLO fotode järgi on selle sõiduki vigastused oluliselt erinevad võrreldes 23.08.2008 avariis osalenud Dodge Viper reg. märgiga 033MLO vigastustega, 3) Silberauto Eesti AS-le saadetud fotode järgi oli Dodge Viper, reg. märgiga 033MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 juunis 2009 veel samas seisundis, mis ta oli 23.08.2008 toimunud avarii järgselt ja tema taastamine ei olnud otstarbekas, 4) Dodge Viperit reg. märgiga 033MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 ei olnud vigastuste ulatuste ning kulude suuruse tõttu perioodil juuni 2009 kuni väidetava varguse toimumiseni sõiduvõimeliseks tehtud, 5) 23.08.2008 avariis deformeerunud Dodge Viper reg. märgiga 033MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 taastamiseks ei ole mingeid kulusid kantud, 6) vin-koodi võltsimist ei ole võimalik silmaga hinnata, 7) Maksu- ja Tolliamet sai sõidukit märtsis 2009 vaid visuaalselt kontrollida, kuid mitte kontrollida vin-koodi võimalikku võltsimist, 8) hageja ei ole vaidlusaluse sõiduki seotud kuludega dokumente kindlustusandjale esitanud, 9) hagejal puudus igasugune majandustegevus, leidis maakohus, et asjas on tõendatud kostja väited, et sõiduk Dodge Viper, reg. märgiga 033MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 deformeerus 23.08.2008 avarii tõttu, teda ei ole remonditud pärast avariid, ta oli 26.08.2009 jätkuvalt sõiduvõimetu ning Maksu- ja Tolliametile märtsis 2009 esitletud väidetavalt sama vin-koodi ja reg. märgiga Dodge Viper ning Statoili bensiinijaam salvestusest nähtav ning 26.08.2009 Kreutzwaldi parklast varastatud Dodge Viper SRT-10 reg. märgiga 033MLO ei olnud Dodge Viper SRT10, mille vin-kood oleks tegelikult nr IB3JZ65ZX5V501963. Nii on ümber lükatud hageja väide, et 26.08.2009 oli varastatud Dodge Viper SRT, reg. märgiga 033MLO vin-koodiga IB3JZ65ZX5V501963.
29.Ülaltoodu alusel on asjas tõendatud, et kindlustuslepingu esemeks olevaga sõidukiga Dodge Viper SRT-10 reg. märgiga 033MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 ei ole 26.08.2009, nagu seda on hageja deklareerinud kindlustusandjale, kindlustusjuhtumit aset leidnud. Selle tõttu ei ole kostjal tekkinud ka VÕS § 76 lg 1, 2, § 422 lg 1, § 423 lg 1, § 424 lg 2 alusel kohustust hüvitada kindlustusvõtjale väidetavalt tekkinud kahju ning hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 422 lg 1, § 423 lg 1, § 424 lg 2 kohustuse täitmist.
30.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
31.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
32.Meelevaldne on kohtu järeldus, et kostjal puudub kahjuhüvitise väljamaksmise kohustus, kuivõrd kindlustusjuhtum ei ole saabunud. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud, vaid on esitanud lihtsalt hulgaliselt spekulatsioone. Kostja väited ei ole asjakohased ega lükka ümber kindlustuslepingu sõlmimise ja kahjujuhtumi saabumise fakti.
33.Hageja ei ole omaks võtnud, et hagejal puudus 28.05.2009 kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusobjekt, kuivõrd see hävis 23.08.2008 avariis. Hageja on soovinud 28.10.2014 kohtule esitatud tõendite loetelus p-s 1.5. nimetatud Politseiameti õiendiga ja p-s 1.6. nimetatud väärteootsusega osutada sellele, et sündmus, milles väidetavalt sama Dodge Viper, mis oli 28.05.2009 kindlustuslepingu objektiks, sai tõsiseid kahjustusi, pidi toimuma ligi pool aastat enne seda, kui hageja selle omandas ja ligi aasta enne kindlustuslepingu sõlmimist. Hageja soovis sellega rõhutada, et hageja ei ole olnud selle avariiga seotud ega ole selle õnnetuse eest vastutav. Ka 02.12.2015 kohtuistungi protokoll ei sisalda mingit selget avaldust selle asjaolu õigeksvõtu kohta, nagu oleks hageja esitanud kindlustusvõtjale 28.05.2009 sõidukõlbmatu sõiduki või lihtsalt jätnud selle esitamata.
34.Hageja omandas terve sõiduki ning hageja on tõendanud seda järgmiste tõenditega: 1) 18.12.2009 Maksu- ja Tolliameti õiend, mille järeldustes puudub väide, nagu ei oleks hageja Dodge Viperit, reg. märgiga 033MLO, tehasetähisega IB3JZ65ZX5V501963 üldse omandanud. Vastupidi, Maksu- ja Tolliamet on leidnud, et kuivõrd ei olnud võimalik tuvastada, et auto oleks omandatud käibemaksukohuslaseks olevalt juriidiliselt isikult, siis nõuab Maksu- ja Tolliamet hagejalt sõiduauto ostult tasaarvestatud sisendkäibemaksu tagastamist; 2) 06.01.2009 müügileping; 3) 06.01.2009 laenuleping; 4) Maksu- ja Tolliameti 31.03.2009 vaatlusprotokoll. ja sellel lisatud fotod, millelt on selgesti näha kontrollitava auto tehasetähis IB3JZ65ZX5V501963, milline tõend tõendab, et seisuga 31.03.2009 oli sama tehasetähisega auto hageja valduses ega olnud sõidukõlbmatu.
35.Politseiameti 29.06.2009 õiend ja 14.10.2008 väärteootsus ei võimalda tõsikindlalt tuvastada, milline auto tegelikult 23.08.2008 avariis osales, kuna nimetatud dokumentidest ei nähtu, kas tegemist oli kindlustusobjektiks olnud sõiduautoga, kuivõrd eeltoodud dokumentides on märgitud üksnes auto registreerimismärk 033MLO, tehastähist aga märgitud ei ole. Ka ei võimalda need tõendid lugeda tuvastatuks asjaolu, nagu puudunuks hagejal võimalus esitada kindlustusandjale 28.05.2009 kindlustuslepingu sõlmimisel olemasolevat ja täiesti korras kindlustusobjekti. Kõik, mis toimus enne hageja poolt sõiduki omandamist, ei ole puutumuses hageja ega tema poolt 28.05.2009 sõlmitud kindlustuslepinguga.
36.12.06.2009 Silberauto Eesti AS teatis ei ole kohtukõlbulik tõend. 12.06.2009 Silberauto Eesti AS töötaja poolt e-kirjaga edastatud fotode põhjal koostatud arvamus
on mitteametlik ja koostatud Silberauto Eesti AS remondikalkulatsiooni koostamiseks ettenähtud reegleid rikkudes. Tõene arvamus remondikalkulatsiooni kohta tehakse ainult sellise auto kohta, mis on esindusse kohale toodud. Järelikult sellest tõendist ei ole võimalik teha selliseid järeldusi, nagu teeb kohus kostja arvamuse alusel, et auto ei ole olnudki hageja kasutuses. Eeltoodud tõendi andmed on ümber lükatud Maksu- ja Tolliameti 31.03.2009 kontrollaktiga, kus hageja juhatuse liikme OS juuresolekut autot vaadeldi ja selle tehasetähis fikseeriti.
37.Kindlustusandja on sõiduki samasust enne käesoleva vaidluse objektiks oleva kindlustuslepingu sõlmimist kahel korral kontrollinud (eelmise kindlustuslepingu sõlmimisel ja kahjuhüvitise väljamaksmisel). Järelikult kindlustuslepingu sõlmimisel 28.05.2009 oli kindlustusandjal võimalus kontrollida kindlustusobjekti samasust juba kolmandal korral, kuid mingeid vastuväiteid või taotlusi ekspertiisi korraldamiseks kindlustusandja ei esitanud. Seega ei ole kostjal võimalik enam väita, et kindlustuslepingu sõlmimisel esitati kindlustusandjale kindlustusobjekti asemel muu sõiduk.
38.Lisaks sellele on kostja on oma esialgses vastuses hagile õigeks võtnud, et 15.04.2009 toimus sama autoga Dodge Viper SRT-10, reg. märgiga 033MLO, tehasetähisega IB3JZ65ZX5V501963, kergem avarii, mille kahjud sama kindlustusandja hüvitas. Seega sama reg. märgiga ja tehasetähisega auto oli liikumisvõimelisena hageja valduses 15.04.2009, s.o. pärast 23.08.2008 liiklusõnnetust.
39.Meelevaldne on kohtu järeldus, et 31.03.2009 Maksu- ja Tolliameti kontrollakti kantud tehasetähise ehtsust ei ole kontrollitud ning seega puudus hagejal kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusobjekt. Kostja märgib, et Maksu- ja Tolliameti kontrollaktist nähtub vaid, et seisuga 31.03.2009 oli hageja valduses sõiduauto Dodge Viper SRT-10, reg. märgiga 033MLO, tehasetähisega IB3JZ65ZX5V501963.
40.Hagejal oli olemas majandustegevus kuni 2009. aastani. Pärast sõiduki vargust puudub hagejal majandustegevus, kuna 2009. aastal algas ülemaailmne majanduslangus. Ka varastati hageja ainus väärtuslik vara. Autole on tehtud remondikulusid ning sellekohased tõendid on kriminaaltoimikus olemas. Kulude kandmist tõendab vaatlusprotokoll Statoili teenindusjaamast, kus teostatakse autole kütuse võtmist. Hageja juhatuse liige on korduvalt nii maksuametile kui ka kriminaalasjas seletusi andes selgitanud, et auto osteti edasimüügi eesmärgil.
41.Kindlustusvõtja on esitanud kõik tema poolt auto omandamisse puutuvad dokumendid, kindlustuslepingu, maksedokumendi kindlustussumma tasumise kohta, kriminaalasja materjalid kindlustusjuhtumi saabumise kohta. Kindlustusvõtjal ei ole võimalik tagantjärgi esitada ekspertiisiarvamust kindlustusobjekti samasuse kohta kindlustuslepingu sõlmimisel, olukorras, kus kindlustuslepingu sõlmimise ajal 28.05.2009 selle esitamist kindlustusandja poolt ei nõutud. Muid tõendeid peale kriminaalasjas kogutute kindlustusjuhtumi saabumise kohta kindlustusvõtjal esitada võimalik ei ole. Kriminaalasjas on menetletud kindlustusandja avaldust väidetava kindlustuspettuse kohta, kuid 03.05.2013 teatega on kriminaalasi jäetud alustamata.
42.Kohtul tulnuks tugineda VÕS § 476 lg 1 sätestatule ja mitte pöörata tähelepanu kostja otsitud vastuväidetele vabanemaks lepingujärgse kohustuse täitmisest, ettenähtud korda järgides sõlmitud kindlustuslepingu järgi, kahjujuhtumi saabumisel, mille järgselt kindlustusvõtja omapoolsed kohustused koheselt kindlustusjuhtumist teavitada on korrektselt täitnud.
Vastustaja seisukoht
43.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
44.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja igakülgselt ning leidnud põhjendatult, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
45.Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et ta on omandanud terve sõiduki ning on seda ka tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas on tõendamist leidnud, et vaidlusalune sõiduk on deformeerunud 23.08.2008 avariis ning kuna sõidukit ei ole pärast avariid remonditud ja sõiduk oli 12.06.2009 jätkuvalt sõiduvõimetu, siis ei saanud kindlustatud sõidukiga kindlustusjuhtum hageja poolt välja toodud asjaoludel aset leida. Maakohus on otsuse põhjendamisel tuginenud seejuures 23.08.2008 liiklusõnnetuse aktile, millest nähtub, et 23.08.2008 on toimunud liiklusõnnetus sõidukiga Dodge Viper 033MLO ja sõiduk on deformeerunud täielikult (kriminaalasja nr 09230114072 toimik, tl 167). Ringkonnakohus toob lisaks välja, et LÕ, kes 23.08.2008 sõidukiga avarii tegi, on 14.10.2009 andnud Maksu- ja Tolliametile seletuse selle kohta et sõiduk jäi remontimata ning see müüdi maha seisus, milles sõiduk oli pärast 23.08.2008 avariid (18.12.2009 Maksu- ja Tolliameti kontrollakt; tl 19 pöördel, II kd). Maanteeameti andmetel oli sõiduk 23.08.2008 liiklusõnnetuse toimumise ajal OÜ Avantago omandis (tl 112 – 113, I kd) ning hageja omandas sõiduki 06.01.2009 (tl 112 – 113, I kd). Maakohus on otsuse põhjendamisel viidanud lisaks Silberauto Eesti AS 12.06.2009 teatisele, millest nähtub, et 12.06.2009 (ajal, mil sõiduk oli Maanteeameti andmete järgi hageja omandis) esitasid IV ja VV OÜ Avantago nimel Silberauto Eesti AS-le päringu Dodge Viper SRT-10 reg. märgiga 033MLO sõidukõlbulikuks taastamise maksumuse kohta. Päringule lisatud fotodelt on näha, et Silberauto Eesti AS-le on saadetud just 23.08.2008 avariilise Dodge Viperi fotod (Maksu- ja Tolliameti toimik, tl 301-304). Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et väidetava kahjujuhtumi toimumise ajal ei olnud vaidlusalune sõiduk liikumisvõimeline. Eeltoodust tulenevalt oleks hageja pidanud tõendama, et ta lasi teostada sõiduki remondi ning likvideerida 23.08.2008 avariis saadud vigastused enne 26.08.2009 toimunud vargust. Hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud. Seega on ümber lükatud ka hageja väide kindlustusjuhtumi toimumise kohta.
46.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väited maakohtu otsuse ebaõigsuse kohta otsitud. Arvestades teiste tsiviilasjas esitatud tõenditega, ei võimalda hageja poolt tuginetud tõendid (18.12.2009 Maksu- ja Tolliameti õiend, 06.01.2009 müügileping, 06.01.2009 laenuleping, 31.03.2009 Maksu- ja Tolliameti vaatlusprotokoll) tõsikindlalt väita, et hageja on tõepoolest omandanud terve sõiduki, millega on 26.08.2009 aset leidnud kindlustusjuhtum. Hageja väited sõiduki tervena omandamise kohta on kummutatud teiste tsiviilasjas kogutud tõenditega, millele on mh maakohus otsust tehes tuginenud. Hageja väited on vastuolus asjas kogutud dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega. Hageja ei ole asjas kogutud tõendeid, millele tuginedes maakohus otsuse tegi, usutavalt ümber lükanud ning oma ütlusi usaldusväärselt tõendanud.
47.Politseiameti 29.06.2009 õiendi ja 14.10.2008 väärteootsuse kui dokumentaalsete tõendite tõendiväärtust ei kahanda asjaolu, et nimetatud tõendites ei ole kajastatud sõiduki vin-koodi. Ainuüksi sõiduki vin-koodi tuvastamine ei anna alust tõsikindlalt järeldada, et tegemist on õige sõidukiga. Ka sõiduki vin-koode on võimalik võltsida ning tunnistaja KM on 02.09.2015 kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et võltsitud vin-kood ei ole eristatav peale vaadates ning vin-koodi on võimalik minutitega võltsida (tl 116, III kd).
48.Ringkonnakohus ei nõustu, et 12.06.2009 Silberauto Eesti AS teatis ei ole kohtukõlbulik tõend. TsMS § 229 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla muuhulgas dokumentaalne tõend. 12.06.2009 Silberauto Eesti AS teatise puhul on tegemist dokumentaalse tõendiga, millest on maakohus järeldanud, et 12.06.2009 oli vaidlusalune sõiduk endiselt remontimata ning seda ei saanud liikluses kasutada. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda dokumendi ehtsuses.
49.Alusetud on hageja etteheited selle kohta, et kuivõrd kindlustusandja on sõiduki samasust mitmel korral kontrollinud (eelmise kindlustuslepingu sõlmimisel ja kahjuhüvitise väljamaksmisel ning 28.05.2009 kindlustuslepingu sõlmimisel), siis ei ole kostjal võimalik enam väita, et kindlustuslepingu sõlmimisel esitati kindlustusandjale kindlustusobjekti asemel muu sõiduk. Kindlustusandja lähtub poliisi sõlmimisel kindlustusvõtja poolt esitatud andmetest. Ka kindlustuspoliisil on märgitud, et „käesolev poliis on koostatud lähtudes kindlustusandjale esitatud avaldusest“ (tl 5, I kd). Kindlustuspoliisi väljastamisel saab kindlustusandja eeldada, et talle on esitatud õige teave. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et kindlustusandja peaks iga lepingu sõlmimisel (ilma kahtluse olemasoluta) teostama ekspertiisi sõiduki samasuse tuvastamiseks. Samuti on asjas tunnistaja ütlusega tõendamist leidnud, sõiduki vin-koodi on võimalik võltsida nii, et peale vaadates ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on võltsinguga ning et kindlustusmaakler ei ole selles osas spetsialist (02.09.2015 kohtuistungi protokoll, tl 116, III kd). Käesoleva tsiviilasja menetlusse ei puutu 15.04.2009 avariis tekkinud kahju hüvitamine kindlustusandja poolt. See ei tõenda hageja poolt väidetut, et just vaidlusalune auto oli liikumisvõimelisena hageja valduses 15.04.2009, arvestades menetluses tuvastatut, et selle autoga tegelikult seotud isikute valduses oli mitmeid sarnaseid sõidukeid ja auto tehasetähiseid on võimalik võltsida, mida palja silmaga pole võimalik tuvastada. Eelmisest kindlustusjuhtumist ei saa järeldada, et kostjal puuduks praegu õigus vaidlustada väidetava kindlustusjuhtumi aset leidmist.
50.Hageja väited selle kohta, et tal tegelikkuses oli olemas majandustegevus kuni 2009. aastani ning et hageja on teinud autole kulutusi, millised on nähtavad kriminaalasja toimikus, ei aita hagejal ümber lükata maakohtu poolt tuvastatut, et vaidlusalune sõiduk deformeerus 23.08.2008 avariis ning kuna sõidukit ei ole pärast avariid remonditud ja sõiduk oli 12.06.2009 jätkuvalt liikumisvõimetu, siis ei saanud kindlustatud sõidukiga kindlustusjuhtum hageja poolt välja toodud asjaoludel aset leida. Asjaolu, kas kindlustusandja on esitanud avalduse kindlustuspettuse kohta, ei mõjuta käesoleva tsiviilasja menetlusse.
51.Varguse mittetoimumist kui negatiivset asjaolu on võimatu tõendada. Riigikohtu praktika järgi peab kostja sellisel juhul esitama asjaolud ja põhistama (usutavaks tegema TsMS § 235 mõttes), miks hageja väidetud sündmuse toimumine ei ole eluliselt usutav. Kostja on oma väiteid igakülgselt põhjendanud. Hagejal on sellisel
juhul kohustus tõendada vastupidist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-177-14 p 11). Hagejal oli võimalik tõendada oma tegelikku seotust vaidlusaluse autoga, eelkõige esitada tõendeid selle kohta, et ta on auto taastanud ja kandnud sellele kulutused. Hageja seda teinud ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
53.Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatavas otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei määra ka ringkonnakohus käesolevas otsuses kindlaks apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.