Otsuse tegemise aeg ja koht 08.01.2016 tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-12-56298
Tsiviilasi
XXXXOÜ hagi AS If P ja C Insurance vastu kindlustushüvitise saamiseks 65189,71 € eurot Hageja: XXXXOÜ (XXXX, XXXX), esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: AS If P ja C Insurance (10100168, Pronksi 19, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
02.09.2015, 02.12.2015 Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, hageja esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kattel
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ XXXXhagi If P ja C Insurance AS vastu kindlustushüvitise saamiseks 65189,71 €.
2.Jätta OÜ XXXXja If P ja C Insurance AS menetluskulud OÜ XXXXkanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Pooled sõlmisid kindlustuslepingu (poliis nr XXXX) perioodiks 28.05.09 – 27.05.2010 sõiduki XXXX SRT-10, reg.märk XXXX tehasetähisega nr XXXX kindlustamiseks varguse riski vastu.
2.26.08.2009 leidis aset kahjujuhtum –vargus. Hageja juhatuse liige XXXX esitas kostjale juhtumi teate ning sõiduki võtmed ja dokumendid. 26.08.09 esitas ta avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks (nr 09230114072).
3.30.09.09 palus hageja teha kostjal otsus: kas kahju hüvitada või keelduda, kuid kostja ei ole mingit otsust teinud ega kahju hüvitanud.
4.07.10.2009 esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude summas 1 020 00 kr ehk 65 189,71 € (juhtumieelne sõiduki turuväärtus 1200 000 kr – omavastutus 15% ( 180 000 kr), millele kostja pole vastanud.
5.Kahju on hüvitamata.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise 65 189,71 € ja menetluskulud palub jätta kostja kanda (lk 1-3, I kd). Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (lk 57-59, I kd).
8.Kahjujuhtumi käigus on selgunud, et sõiduki omanik XXXXOÜ on nn variisik, kelle omand sõidukile on tekkinud näilike tehingutega. Vaidlusaluse ja sarnaste teiste sõidukite (XXXX) omanike ringi kuuluvate isikute (isikute grupp) suhtes on algatatud kriminaalasjad nr 10260106116 ja 072330000693.
9.Kuna hageja ei esitanud kostja nõudel 12.01.2010, 25.02.2013 andmeid, siis tulenevalt lepingu tingimuste UÜ 20021 p 61 ja UÜ 20021 p 73 ning VÕS § 452 lg 1 järgi on kindlustusandjal õigus keelduda hüvitise maksmisest täielikult.
10.Hageja ei ole kindlustatud objekti tegelik omanik, väidetav kindlustusjuhtum ei ole hageja poolt deklareeritud viisil tegelikkuses aset ei leidnud, st kindlustusobjektiks oleva vastava vin-koodiga sõidukiga ei ole kindlustusjuhtumit aset leidnud, sõiduk oli tegelikult hävinud ja taastamata juhtumi ajaks.
11.Märgitud juhtumi käigus varastatud sõiduk ei olnud see sõiduk, mis oli kindlustuslepinguga kindlustatud varguse vastu.
12.Lisaks märkis kostja järgmist. 2009.a sügisel sattus Harju Maakonnas Tallinn-Paldiski maanteel liiklusõnnetusse XXXX, registreerimisnumber XXXX. Kahjujuhtumi kvalifitseerumisel kindlustusjuhtumina oleks vastavalt kehtivale kindlustuslepingule kuulunud kahju hüvitamisele Seesam Insurance AS poolt. Kahjumenetluse käigus selgitati välja, et liiklusõnnetuses osalenud juhtide poolt loodi kindlustusandjale teadlikult väärettekujutus liiklusõnnetuse tegelikest asjaoludest, mille eesmärgiks oli kindlustusandjalt alusetu kindlustushüvitise väljapetmine. Seesam Insurance AS kuriteoavalduse alusel alustati antud asjas Põhja Ringkonnaprokuratuuris 29.12.2009.a kriminaalmenetlus 09230121725. XXXX reg. m XXXX registreeriti Eestis esmakordselt 26.05.2009.a, kindlustusvõtja oli 2 (9)
XXXXOÜ, millega oli seotud XXXXalates 18.06.2009.a omanik ja kindlustusvõtja XXXX OÜ, millega oli seotud XXXXning kasutajad XXXXja XXXX. Sama isik kindlustas esmaselt ka käsitletava kahjujuhtumi objektiks oleva XXXX, registreerimisnumber XXXX, peale esmaregistreerimist Eestis. 08.07.2009.a oli sõiduki omanikuks ja kindlustusvõtjaks registreeritud XXXXOÜ, millega oli seotud XXXX ja XXXX. Alates 10.09.2009.a oli omanik ning kindlustusvõtja OÜ XXXX, mille ainus osanik ja juhatuse liige oli XXXX. Liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki, Dodge Charger, reg.m XXXX, juht XXXXon kuulunud OÜ XXXXjuhatusse samaaegselt koos XXXX, kes kuulub XXXX ja XXXX lähedasse tutvusringkondaXXXX, ja XXXX, on olnud 2009.a samal ajavahemikul XXXXOÜ osanikud. Kohtu põhjendused
13.Vaidlus puudus selles, et • pooled sõlmisid kindlustuslepingu (poliis XXXX) perioodiks 28.05.09 – 27.05.2010 sõiduki XXXX SRT-10, reg.märk XXXX tehasetähisega nr XXXX kindlustamiseks varguse vastu. • Hageja teatas kostjale, et 26.08.2009 kl 15:30-26.08.2009 kl 14:15 kadus Tallinnas Kreutzwaldi 3 asuva OÜ Europark Estonia parkla territooriumilt OÜ-le XXXXkuuluv sõiduki XXXX SRT-10, reg.märk XXXX ning esitas kostjale sõiduki võtmed ja dokumendid. • Kriminaalmenetluse raames ei ole selgeks tehtud, kes on sõiduki kadumise eest vastutav isik. • Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud. Kahju hüvitis on, arvestades omavastutust 5% 1 020 00 kr ehk 65 189,71 €.
14.Vaidlus on selle üle, kas sõidukiga XXXX SRT-10 reg.märk nr XXXX ja vin-koodiga nr XXXX leidis 26.08.2009 kl 15:30-26.08.2009 kl 14:15 tegelikult aset kindlustusjuhtum.
15.VÕS 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 424 lg 2 sätestab, et kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusiski on kindlustatud. VÕS § 423 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokku lepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tulenva täitmise kohustuse VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb kohustust täita kooskõla seaduse ja lepinguga ning hea usu põhimõttega.
16.Vaidlus puudus ja ka poliisilt nähtuvalt on kindlustatud esemeks XXXX SRT-10, mille reg.märk on nr XXXX ja vin-kood on nr XXXX, mis oli kindlustatud varguse riski vastu. Seega on nimetatud sõiduk eelmärgitud konkreetse vin-koodiga vastavalt lepingule ja kooskõlas VÕS § 424 lg 2 kindlustatud esemeks. VÕS § 76 lg 1,2 VÕS § 424 lg 2 ning § 422 lg 1 mõtte kohaselt on kindlustusandjal kohustus vaid ülalviidatud tunnusega 3 (9)
sõidukiga seotud kindlustusriski realiseerumise ning kindlustusjuhtumi esinemise korral hüvitada kindlustusvõtjale /soodustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
17.Eeltoodu alusel nõustub kohus kostjaga, et selleks, et kostjal oleks tekkinud lepingust, VÕS § 76 g 1, 2 ja 422 lg 1, 424 lg 2 tulenevalt kindlustushüvitise maksmise kohustus, peab olema realiseerunud just ülalviidatud konkreetsete tunnustega sõidukiga seotud lepingus kokkulepitud kindlustusrisk ja aset leidnud kindlustusjuhtum.
18.Hageja tugines kriminaalasjas nr 09230114072 asuvatele fotodele sõidukist, AS Statoil Katusepapi teenindusjaama turvakaamera 25.08.09 salvestuse vaatlusprotokollile, Kreutzwaldi parkla turvakaamera salvestus-fotodele, millest nähtuvalt oli XXXX, mis kannab reg. m XXXX, 2009. aastal. sj väidetava kindlustusjuhtumi toimumise päeval, sõidukorras (kr.t lk 32-34, 48-59, 59a-64). Hageja tugines ka Maksu-ja Tolliameti (edaspidi MTA) poolt 31.03.2009 tehtud vaatlusprotokollile ja fotodele, mille kohaselt näitas hageja tollane juhatuse liige XXXX MTA-le sõidukit XXXX, mis kandis reg. m XXXX ning väidetavalt vin-koodi nr XXXX (MTA materjalid, eraldi köide, lk 88-90). Hageja tugines ka Politseiameti õiendile 29.06.09 ja 23.08.08 XXXXiga seotud liiklusõnnetuse väärteoprotokollile nr 2670,08,013569, mille järgi karistati juhti väärteo korras seoses 23.08.08 toimunud liiklusõnnetusega (MTA materjalide köide, lk 306-307). Seega on tõendatud nende tõenditega, et vaidlusaluse vin-koodi ja reg. m registreeritud XXXXiga STR-10, leidis 23.08.2008 (praktiliselt aasta enne kindlustusjuhtumit) aset liiklusõnnetus.
19.Kostja tuginetud liiklusõnnetuse aktist nr XXXX 23.08.08 nähtuvalt sai XXXX STR-10 reg.m XXXX ülalviidatud 23.08.08 toimunud avariis ulatuslikke kahjustusi. Nimelt nähtub eelmärgitud õnnetuse materjalidest ja skeemist, et XXXX juhitud sõiduk paiskus teelt välja, rullus katusele ning deformeerus täielikult. Seda et auto rullus katusele ning sai ulatuslikke kahjustusi üle kere, on näha ka politseiameti poolt tehtud fotodelt (tsiv t lk 176-177, krim t lk 169).
20.Seega on tõendatud hageja poolt tuginetud politseiõiendi, väärteoprotokolli ning kostja poolt tuginetud liiklusõnnetuse materjalidega (vt otsuse p 18,19), et vaidlusaluse sõidukiga ehk XXXX SRT 10 reg.m XXXX, mille vin-kood on nr XXXX, aset 23.08.2008 aastal selline liiklusõnnetus, mille käigus märgitud sõiduk deformeerus täielikult.
21.Kostja poolt kohtule esitatud MTA kontrollaktist (tsiv t II kd lk 15-26) nähtuvalt on XXXX, reg.m XXXX kuulunud enne hagejale kuulumist mitmele äriühingule, sj XXXXOÜ-le. Viidatud MTA aktist nähtub (II kd lk 24), et Politseiameti andmetel oli sõidukiga aset leidnud 23.08.08 avarii, kuid hageja tollane juhatuse liige XXXXei teadnud, et kui sõiduk soetati, et sellega oleks tehtud varasemalt avarii ning tema teadis vaid avariid, mis toimus hoopis 2009.a. aprillis. Seda, et ühe XXXXiga, mille reg. m oli XXXX oli avarii, on nähtav kostja uurimiskokkuvõttest ja õigendist sest seda juhtumit käsitles vaid kindlustusandja (I kd lk 73, 90). MTA vaatlusprotokolli kohaselt oli XXXXit 31.03. 2009 väliselt küll korras, kuid faktiliselt seda siiski identifitseerida ei saanud, sest sõiduki ettenäitajal ei olnud võtmeid (tsiv t II kd lk 16, MTA toimik, lk 88). 4 (9)
22.Kostja tuginetud Maanteeameti andmepäringu (tsiv t I kd lk 112, ülalt teine registreering) kohaselt oli XXXX, reg.m XXXX vin-kood on nr XXXX esmase omanikuna registreeritud 15.08.08 XXXX OÜ ning 04.11.2008 oli see registreeritud juba XXXXOÜ nimele. Seega ajal, kui ülalmärgitud avarii 23.08.08 aset leidis, oli sõiduki omanikuna registrisse kantud XXXX OÜ (MTA materjalid,lk 94). Kostja tuginetud Silberauto Eesti AS Rakvere esinduse teatisest 12.06.09 ja vastusest päringule nähtub, et XXXXit SRT 10. reg. m XXXX vin kood XXXX ei ole otstarbekas teha sõidukõlbulikuks, kuna taastusremont läheb maksma orienteeruvalt 70% auto turuhinnast ning lisaks nähtub, et Silberauto andis oma arvamuse IXXXXpalvel XXXXile fotode põhjal, mille klient saatis. Veel nähtub, et arvamus on antud visuaalsel vaatlusel XXXX OÜ-le ning klient ei avaldanud soovi saada lõplikku eksperthinnangut (tsiv kd 1, lk 179-181).
23.Silberauto vastust hinnates ning kõrvutades seda registriandmetega, leiab kohus, et juunis 2009, st peaaegu 10 kuud pärast avariid ja mõni kuu enne sõiduki väidetavat vargust, on avariis täielikult deformeerunud sõiduki XXXX, reg.m XXXX vin-kood on nr XXXX parandamise ning nende kulude suuruse kohta huvi tundnud mitte hageja, kellelt sõiduk väidetavalt 26.08.09 varastati, vaid hoopis sõiduki registrijärgne esmane omanik OÜ XXXX ja kellele Silberauto vastas, et remondi tegemine ei ole otstarbekas kulude suuruse tõttu. Et Silberautole oli saadeti taastusremondi maksumuse kindlakstegemiseks just 23.08.08 avariilise XXXXi fotod, nähtub MTA esitatud Silberauto vastusest ja lisadest (MTA toimik, lk 301-304).
24.Hinnates kogumis kostja poolt kohtule esitatud Maanteeameti registriandmeid, Silberauto vastust, Silberautole saadetud fotosid, Politseiameti liiklusõnnetuse materjale ja politseiameti tehtud fotosid 23.08.2008 avariis osalenud sõidukist, leiab kohus, et eluliselt pole usutav see, et kui XXXX, reg.m XXXX vin-kood nr XXXX deformeerus täielikult 23.08.08 ja seda oleks näiteks vahepeal taastatud/remonditud, et siis oleks küsitud 10 kuud pärast avariid Silberautolt sõiduki parandamise võimalikkuse ning kulude suuruse kohta arvamust. Teisisõnu puudub kohtu arvates igasugune mõistlik põhjendus küsida sõiduki parandamise võimalikkuse ja kulude kohta andmeid siis, kui sõiduk on taastatud.
25.Kui 1) XXXX, kes oli hageja endine juhatuse liige, ei teadnud midagi, et sõidukiga oleks 23.08.08 toimunud ulatuslik avarii (vt otsus eelpool), vaid teadis, et sellega toimus avarii 2009 aprillis, mis ei ole registreeritud politseiandmebaasis (selliseid tõendeid pole), vaid üksnes kindlustusseltsis, 2) veel 2009.a. juunis küsis XXXX OÜ andmeid just 23.08.08 toimunud avarii järgse auto taastamiskulude kohta, siis ei ole usutav, et sõidukiga XXXX, reg.m XXXX, mille vin-kood on nr XXXX, oleks 2009.a. aprillis liiklusavarii aset leidnud ning kohus leiab, et kostja on tõendanud, et juunis 2009.a. oli XXXX, reg.m XXXX vin-kood nr XXXX tegelikult remontimata ning sama sõiduk oli pärast 23.08.08 toimunud avarii tõttu veel samas avariilises olukorras 2009.a. juunis ja järelikult ei saanud teda liikluses kasutada – ta oli liikumisvõimetu vähemalt kuni juunini 2009.a.
26.Kohtule kostja poolt esitatud XXXXkoostatud uurimise materjalidesse on kantud fotod 5 (9)
nr 3,4 (I kd lk 178), mis on tehtud politsei poolt ja nr 6 on Silberautole saadetud XXXX poolt tehtud foto sõidukist (vt ka MTA t lk 302-304), mis on täielikult deformeerinud ning vastab vigastuste poolest samadele tunnustel nagu on näha politsei poolt 23.08.08 toimunud avariis XXXXist tehtud fotodelt (krim t. lk 169). Lisaks on veel foto nr 5, millel oleval XXXXil on vigastatud vaid vasakpoole külge ning vigastuste ulatus ei vasta fotodel 3,4,6 oleva XXXXi vigastustele ehk selle sõiduki vigastustele, mis deformeerus 23.08.08. Kokkuvõttest nähtuvalt on XXXXOÜ teinud just fotol nr 5 olevale sõidukile taastamisremondi pakkumist ning esitanud sõiduki fotod (kd I lk 185-186) ning fotode järgi kannab sõiduk numbrit XXXX, kuid oma vigastuste poolest erineb too sõiduk 23.08.08 avariis kannatada saanud XXXXi reg. m XXXX vigastustest (viimase kere on üleni deformeerunud). andmeid vin-koodi kohta XXXXOÜ fotodest, pakkumisest ei nähtu. Eeltoodud fotode, XXXXOÜ pakkumist hinnates ning arvestades seda, et 23.08.08 osalenud XXXX oli veel täielikult hävinud ja veel juunis 2009 sõiduvõimetu ning arvestades ka asjaolu, et XXXX pakkumisest ei nähtu sõiduki vin-koodi, leiab kohus, et sõltumata registrimärgi numbrist, on kostja tõendanud, et 23.08.08 avariiline sõiduk on teine sõiduk kui XXXXOÜ tehtud fotodel olev sõiduk.
27.Kostja tunnistaja XXXX, kes tegeles kindlustusjuhtumi uurimisega kostja juures, ütlustest nähtuvalt oli 2009.a. toimunud XXXXi vargus tema 10-aastase tööpraktikas esmane juhus. Ütluste kohasel ei varastatud seda tüüpi sõidukeid, kuna need torkasid turul silma, olid hea turvavarustusega, mistõttu oli neid raske varastada ning turul realiseerida. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt küsiti vaidlusaluse juhtumi korral XXXXOÜ juhatuse liikmelt XXXX auto kohta kuludokumente, ülalpidamise dokumente perioodil, mil see sõiduk XXXXOÜl oli, kuid ülalpidamise dokumente ei esitatud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole usutav, et vaidlusalune väidetavalt varastatud XXXX, mis oli sisuliselt 2009.a. juunis veel nn romu, oleks remondile kuluvat aega ja kulude suurust arvestades jõutud ära remondita ajaks nii, et too oleks olnud liiklemiseks ja sõitmiseks võimeline siis, kui väidetav vargus aset leidis. Tunnistaja ütluste kohaselt on võimalik sõiduki vin-koodi võltsida nii, et peale vaadates ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on võltsinguga või ei ning et kindlustusmaakler ei ole selles osas spetsialist.
28.Kostja poolt kohtule esitatud MTA kontrollaktist kohaselt kontrolli MTA XXXXit märtsis 2009, sõiduk oli küll korras, kuid seda ei saanud faktiliselt identifitseerida (tsiv t II kd lk 15-26). Lisaks nähtub aktist, et XXXX, reg.m XXXX (edaspidi XXXX) on kuulunud enne hagejale kuulumist mitmele äriühingule, sj XXXXOÜ-le ja kelledest 4 käibemaksukohustuslast isikut ei ole käivet riigi ees deklareerinud. Viidatud akti järelduslikust osast nähtub, et XXXXOÜ-l puudus reaalne ettevõtlus. Seega tõendatud, et XXXX OÜ-l puudus igasugune majandustegevus, mis soosiks/toetaks vaidlusaluse sõiduki ülalpidamist, parandamist ning mingeid tõendeid, millest nähtuks, et sõiduki ülalpidamiskulusid, sj remondikulusid, oleks kantud, ei ole kohtule esitatud.
29.Eeltoodud Maksuameti kontrolliakti ning tunnistaja XXXXütlusi hinnates leiab kohus, et mingeid tõendid, mis kinnitaksid, et sõiduki ülalpidamiseks ja remontimiseks oleks kantud kulusid, mis oleks kostjale esitatud ning seega pärast 2009.a. juunit kuni väidetava varguseni, ei olnud XXXXit reg.m XXXX vin-kood nr XXXX, remondi ulatuse ja kulukuse tõttu remonditud ega taastatud sõiduvõimeliseks. 6 (9)
30.Arvestades 1) 23.08.08 avariis osalenud XXXX, reg.m XXXX vin-kood nr XXXX, deformeerus täielikult, 2) XXXXOÜ poolt tehtud XXXX reg.m XXXX fotode järgi on selle sõiduki vigastused oluliselt erinevad võrreldes 23.08.08 avariis osalenud XXXX reg.m XXXXvigastustega, 3) Silberautole saadetud fotode järgi oli XXXX, reg.m XXXX vin-kood nr XXXX 2009.a. juunis veel samas seisundis, mis ta oli 23.08.08 toimunud avarii järgselt ja tema taastamine ei olnud otstarbekas, 4) XXXXit reg.m XXXX vin-kood nr XXXX ei olnud vigastuste ulatuste ning kulude suuruse tõttu perioodil 2009.a. juuni kuni väidetava varguse toimumiseni sõiduvõimeliseks teha, 5) 23.08.08 avariis deformeerunud XXXX reg.m XXXX vin-kood nr XXXX taastamiseks ei ole mingeid kulusid kantud, 6) vin-koodi võltsimist ei ole võimalik silmaga hinnata, 7) MTA sai sõidukit 2009.a. märtsis vaid visuaalselt kontrollida, kuid mitte kontrollida vin-koodi võimalikku võltsimist, 8) OÜ XXXXei ole vaidlusaluse sõiduki seotud kuludega dokumente kindlustusandjale esitanud, 9) OÜ XXXXpuudus igasugune majandustegevus, leiab kohus, et asjas on tõendatud kostja väited, et sõiduk XXXX, reg.m XXXX vin-kood nr XXXX deformeerus 23.08.08 avarii tõttu, teda ei ole remonditud pärast avariid, ta oli 26.08.09 jätkuvalt sõiduvõimetu ning MTA-le märtsis 2009.a esitletud väidetavalt sama vin-koodi ja registrimärgiga XXXX ning Statoili bensiinijaam salvestusest nähtav ning 26.08.09 Kreutzwaldi parklast varastatud XXXX SRT-10 reg.m XXXX ei olnud XXXX SRT-10, mille vin-kood oleks tegelikult nr XXXX. Nii on ümber lükatud hageja väide, et 26.08.09 varastatud XXXX SRT, reg.m XXXX vin-kood on nr XXXX.
31.Ülaltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud, et kindlustuslepingu esemeks olevaga sõidukiga XXXX SRT-10 reg.m XXXX vin-kood nr XXXX ei ole 26.08.2009, nagu seda on hageja deklareerinud kindlustusandjale, kindlustusjuhtumit aset leidnud. Selle tõttu ei ole kostjal tekkinud ka VÕS § 76 lg 1, 2, § 422 lg 1, § 423 lg 1, § 424 lg 2 alusel kohustust hüvitada kindlustusvõtjale väidetavalt tekkinud kahju ning hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 422 lg 1, § 423 lg 1, § 424 lg 2 kohustuse täitmist.
32.Eeltoodu tõttu jääb hageja hagi kostja vastu kindlustushüvitise saamiseks 651879,71 € rahuldamata.
33.Kohtul ei ole vaja anda hinnangut hageja väitele, et kindlustusmaksed oli tasutud, sest selles vaidlus puudus ning seetõttu ei anna kohus hinnangut hageja pangakonto väljavõttele. Lisaks ei ole kohtul vaja hinnata sisuliselt hageja tuginetud MTA tõendit 18.01-09 (MTA toimik lk 1), kuna see ei puuduta kindlustusjuhtumit, vaid on seoses hageja ettevõtluse puudumisega ning sisendkäibemaksuga seotud maksustamisega. Samuti ei ole vaja anda hinnangut hageja tuginetud 06.01.09 sõlmitud OÜ XXXX ja OÜ XXXX 7 (9)
vahelisele vaidlusaluse sõiduki müügilepingule, kuna sellest ei nähtu, millises seisundis sõiduk oli 06.01.09 (MTA toimik lk 79). Samuti ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut OÜ Ekspert ja OÜ XXXX vahelisele laenulepingule, millega sai XXXXOÜ laenu väidetavalt sõiduki ostmiseks, sest sellisel viisil sõiduki ostu finantseerimisel ei ole vaidluses tähtsust (MTA toimik lk 83).
34.Mis puudutab kostja väiteid, et hageja ei olnudki sõiduki omanik, siis ei oma see tähtsust, sest VÕS § 422 lg 1 järgi omab tähtust, kellele tuleb kindlustusvõtjal leping kohustuse tekkimise korral täita, mitte see, kes on kindlustatud eseme omanik. Antud juhul vaidlus selles puudus, et hageja oli vastavalt lepingule kindlustusvõtja ja kindlustushüvitise saaja. Kohtul ei ole vaja anda hinnangut ka kostja tüüptingimuste UÜ 20021 p 61 järgi, UÜ 20021 p 73,TS 20061 p 132 (II kd 115-130), sest kohus tuvastas, et vaidlusaluse kindlustusemega ei ole kindlustusjuhtumit aset leidnud, mistõttu ei oma asjas tähtsust, kas kindlustusvõtja andis lepingu kohaselt kindlustusandjale piisavalt teavet ja kas see oleks aluseks hüvitise vähendamiseks täies ulatuses.
35.Kuna hagi jäi ülaltoodud motiividel ja tõendite alusel rahuldamata, ei pea kohus andma täiendavat hinnangut ka kostja esitatud muudele tõenditele ning väidetele, mis puudutab XXXXOÜ ja teiste äriühingute omanike, juhatuse liikmete omavahelisi nn isikulisi seoseid ja maksualaste rikkumiste toimepanemist ning kindlustuskelmuste ja nende eesmärgil avariide toimepanemist (MTA muud materjalid, eraldi köide, Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-10-598 04.06.2010, I kd lk 96 I, teiste äriühingute vahelised sõiduki müügilepingud, II kd 103-106, ARK väljavõte ja lisad seoses XXXX OÜ-le jt isikutele kuuluva sõidukiga, II lk 106-114, Tartu Maakohtu otsus 20.11.2012 nr 1-1210162 XXXX süüditunnistamises kindlustushüvitise saamiseks, omastamises, võltsimises, XXXX süüditunnistamises kindlustushüvitise saamiseks, omastamises, võltsimises, XXXX süüditunnistamises kindlustushüvitise saamiseks, I kd lk 189-202, interneti portaalide väljavõte XXXX/ kohta, I kd 206-212, OÜ Ekspert majandusaasta aruanne, I kd 214-225, Rahapesu andmebüroo teatis 22.04.13, II kd lk 65-69, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis, II kd lk 709 ning kriminaalasja nr 122601003302 toimiku materjalid, mille koopia on tsiv t III kd lk 1-6, I. Variku ja kostja vahel 19.05.09 toimunud kõnesalvestise väljatrükk, III kd lk 92-93, hageja esindaja v.adv. I. Veso teabenõue kostjale 07.10.14, III kd lk 94-98). Menetluskulude jaotus, hind
36.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul arvates käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 177 lg 1 p2, lg 2).
37.Vastavalt TsMS § 122 lg 1 on tsiviilasja hind 65189,71 €.
8 (9)
(digitaalallkiri) Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.