Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

eurot (50% lapsetoetusest)) x 0,85 (15% perekonnaseaduse § 101 lg 7 alusel)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, A.b kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht

A. S. (hageja I) ja A. S. (hageja II, ühiselt hagejad) esitasid 10. septembril 2025 (täiendatud 25. september 2025) Harju Maakohtule hagi O. V. (kostja I) ja S. S. (kostja II) vastu elatise nõudes.

Hagejad paluvad mõista nii kostjalt I kui ka kostjalt II välja elatise alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 toodud valemi alusel, mis on arvestatud muutuva suurusena. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on kostjatelt Harju Maakohtu 13. märtsi 2024 määrusega võetud ära hooldusõigus hagejate suhtes ning hagejate eestkostjaks on määratud Maardu linn. Hagejad viibivad asendushooldusteenusel X MTÜ-s. Nende igapäevased kulud kaetakse Maardu Linnavalitsuse eelarvest. Kostjad on kohustatud hagejaid ülal pidama.

Kohus võttis hagi 30. septembri 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kuivõrd kostja I on kohtule kinnitanud, et elab aadressil xxx (dtl 61), edastas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse viidatud aadressile. Menetlusdokumendid toimetati kostjale I kätte postkasti jätmisega 18. oktoobril 2025 vastavalt TsMS § 326 lg-tele 1 ja 2. Kostjal I tuli esitada vastus hagile hiljemalt 10. november 2025, kuid kostja I ei ole vastust esitanud. Kostjale II on kohtute infosüsteemis registreeritud andmetel menetlusdokumendid, sh hagiavaldus toimetatud kätte 18. veebruaril 2026 kostja II avaldatud e-posti aadressile TsMS § 3141 lg 2 alusel (dtl 71). Kostjal II tuli esitada vastus hagile hiljemalt 11. märts 2026, kuid kostja II ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjaid hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostjad, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ja hagejad on nõus lahendama asja tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hagejate märgitud asjaolud kostjate poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

Tsiviilasja menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohtu selgitused −

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.