2-25-130280/6 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Alaealine laps K. M. on seadusliku esindaja (lapse ema N. M.) vahendusel esitanud 18.12.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. P.i (lapse isa, kostja) vastu elatise saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 21.01.2026 maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja menetlemiseks üle esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohus tegi 21.01.2026 puuduste kõrvaldamise määruse, kus palus hagejal põhjendada oma nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 02.02.2026

2-25-130280 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks kindla summana 300 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 08.10.2025. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 13.02.2026 TsMS § 3141 lg 1 alusel. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 05.03.2026 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kohus märgib siiski, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.t käesoleval juhul alates 18.12.2025. Kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas perekonnaseaduse (PKS) §-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (tagasiulatuv elatise nõue). Tagasiulatuvat elatist on võimalik sellisel juhul nõuda alates 18.12.2024 kuni 17.12.2025, kuivõrd alates 18.12.2025 on võimalik nõuda edasiulatuvat elatist. Hageja nõuab elatise väljamõistmist kindla summana 300 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 08.10.2025. Seega hageja tagasiulatuva elatise suurus ajavahemiku 08.10.2025 – 17.12.2025 eest on 696,78 eurot ning see kujuneb alljärgnevalt: - 08.10.2025 – 31.10.2025 summas 232,26 eurot (300 eurot / 31 x 24 päeva); - 01.11.2025 – 30.11.2025 summas 300 eurot; - 01.12.2025 – 17.12.2025 summas 164,52 eurot (300 eurot / 31 x 17 päeva). Tulenevalt TsMS § 129 lg-st 2 alates hagi esitamisest, s.o alates 18.12.2025 nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest moodustab 2700 eurot (9 kuud x 300 eurot). Selle summaga TsMS § 134 lg 1 esimesest lausest lähtuvalt tuleb liita tagasiulatuvalt nõutud ühekordne summa 696,78 eurot. Seeläbi on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3396,78 (696,78 + 2700). TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.