Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
28. september 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-21301
Tsiviilasi
XXXX kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
Võlgnik XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post
Usaldusisik XXXX (e-post XXXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus menetluses
28.04.2016. a esitas XXXX kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks, paludes ennast vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (tl 7, III kd). XXXX usaldusisik XXXX esitas tulenevalt PankrS § 174 lg-st 4 kohtule 07.06.2016. a usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt esitas XXXX 12.02.2012. a usaldusisikule Maksu- ja Tolliameti tõendi juuni-detsember 2011. a ja jaanuar 2012. a töötasude kohta ja informeeris, et ta tööandja on XXXX AS. 17.02.2012. a informeeris usaldusisik kohut, et 12.02.2012. a esitatud maksuameti tõendist nähtus, et XXXX ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. 28.01.2013. a edastas XXXX usaldusisikule e-kirja, milles teatas, et XXXX AS-ga lõppes tööleping jaanuaris 2012. a ja OÜ-s XXXX tähtajaline tööleping lõppes novembris 2012. a ning esitas Maksu- ja Tolliameti tõendid 2012. a saadud tulude kohta. 02.01.2014. a edastas XXXX usaldusisikule e-kirja, milles teatas, et tal 2013. a sissetulek puudub ja ta otsib tööd. Vastuseks usaldusisiku palvele esitada tõend selle kohta, et ta on end Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võtnud, teatas XXXX 04.01.2014. a e-kirjas, et ei ole liitunud Eesti Töötukassaga. Perioodil aprill 2012. a kuni detsember 2013. a kandis XXXX usaldusisiku arvelduskontole kokku 599 eurot, millest usaldusisik tegi võlausaldajatele järgmised väljamaksed: OÜ-le XXXX (OÜ XXXX loovutatud nõue) summas 153,38 eurot, OÜ-le Advokaadibüroo Kasak & Missik summas 125,64 eurot, Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 6,25 eurot, Swedbank AS-le summas 231,87 eurot ja Swedbank Liising AS-le summas 2,20 eurot (XXXX võlausaldaja OÜ Pooleks on 11.01.2013. a registrist kustutatud ning AS SEB Pank teatas 06.01.2014. a kirjaga, et XXXX võlgnevus SEB Pank AS ees on täidetud kolmanda isiku poolt). 19.02.2015. a edastas XXXX usaldusisikule e-kirja, milles teatas, et 2014. a sissetulekud puudusid ning, et ta on XXXX Kutseõppekeskuse õpilane. 08.02.2016. a edastas XXXX usaldusisikule e-kirja, milles teatas, et tal 2015. a sissetulekud puudusid ning, et ta ei ole enam õpilane ja töötuna arvel ei ole. Lisaks esitas XXXX AS SEB Pank tõendi selle kohta, et XXXXl puuduvad 11.02.2011. a kohustused SEB Pank ees ja Swedbank AS 03.02.2014. a tõendi selle kohta, et XXXX ei oma 03.02.2014. a Swedbank AS-i ees kohustusi. XXXX 02.03.2011. a võlausaldajate üldkoosolek otsustas maksta usaldusisikule tasu 10% summast, mis makstakse võlausaldajatele välja kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlausaldajatele väljamaksmiseks laekunud 599 eurot, millest 10% on 59,90 eurot. Seega on usaldusisiku tasuks 59,90 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 19,77 eurot, kokku summas 79,67 eurot. Usaldusisik palub otsustada XXXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine, vabastada XXXX XXXX usaldusisiku kohustustest ning kinnitada usaldusisiku tasu summas 59,90 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 19,77 eurot, kokku 79,67 eurot (tl 11-14, III kd). XXXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitas oma seisukoha viis võlausaldajat, neist OÜ XXXX ja OÜ Advokaadibüroo Kasak ja Missik märkisid, et on nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega (tl 40 ja 48, III kd) ning Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, et puudub teave, kas esineb PankrS § 171 lg 2 nimetatud aluseid, mille eiramine ei ole lubatud (tl 43, III kd). Swedbank AS ja Swedbank Liising AS avaldasid 17.08.2016. a kohtule saadetud seisukohas, et ei nõustu XXXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.
16.08.2016. a seisuga on Swedbank AS nõue 12 965,89 eurot ning Swedbank Liising AS nõue 103,48 eurot. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt ei ole võlgnik 2013. a – 2016. a omanud sissetulekut ja ei ole olnud ka töötuna arvel (ei ole otsinud mõistlikult tulutoovat tegevust). Samal perioodil on võlgnik kuulunud ja kuulub mitme äriühingu juhatusse. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on XXXX 08.02.2016. a esitanud usaldusisikule Swedbank AS XXXX kontori 03.02.2014. a väljastatud tõendi, et XXXX ei oma seisuga 03.02.2014. a kohustusi Swedbank AS-i ees. XXXX ei ole oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustust (13 197,76 eurot) Swedbank AS-i ees täitnud, va usaldusisiku tasutud 231,78 eurot. Nõue tulenes XXXX OÜ laenulepingu käendusest ja sai XXXX pankrotimenetluses tunnustatud ja pankroti lõpetamise määruses fikseeritud summas 13 197,76 eurot. XXXX pidi olema oma kohustusest teadlik, 03.02.2014. a Swedbank AS-i XXXX kontoris tõendi saamiseks infopäringu esitamisel on kontoritöötaja viidud eksitusse (töötajal puudus info XXXX pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse kohta). Võlausaldaja Swedbank AS ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul teavitanud ei usaldusisikut ega kohut sellest, et XXXX või kolmas isik on kohustuse täitnud, samuti ei ole sõlmitud tasumise kokkuleppeid selle võlgnevuse osas. Võlausaldaja on seisukohal, et XXXX ei ole teinud kõik endast oleneva, et võimalikult suures mahus täita oma kohustusi, võib olla varjanud oma tegelikku sissetulekut ning on esitanud usaldusisikule valeinfot oma kohustuste täitmise kohta (tl 56, III kd). Võlgnik andis kohtule 21.09.2016. a pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Võlgnik avaldas 21.09.2016. a toimunud ärakuulamisel, et töötas aastaid tagasi, mingit sissetulekut ei ole, sissetulek on 0. Ülal peab hetkel ema, on lapsed, neid peavad ülal vanavanemad. Tööd ei ole õnnestunud leida. Kohalikult omavalitsuselt ei ole abi palunud, puudub vajadus. Swedbank AS-le on kohustuse täitnud kolmas isik, seal oli ka teine käendaja Kredex. Kredex ütles, et nõue pangale on hüvitatud, selle kohta küsiski pangalt tõendi. Pangast öeldi, et nõuet enam ei ole. On juhatuse liige XXXX OÜ-s, XXXX OÜ-s ja XXXX OÜ-s. Äriühingud tegutsevad, kuid tulu ei teeni. XXXX ja XXXX tegelevad lennundusega, helikopteri lendudega (tellimused ja elamuslennud Eesti piires), tellimusi on aga kulud on ka suured. XXXX sai kunagi loodud, tegevust ei toimu. Soomes töötas 2012. a, kohus selgitas, et see ei ole võimalik ja tuli sealt ära – raha, mis oleks võinud endale jätta, ei katnud ka korteriüüri. Eestis töötas XXXX-s 2009. aastal, pankrotimenetluse ajal. Töötukassas ei ole arvele võtnud, ei ole tuttavatelt saadud info kohaselt positiivne asutus. Ei tunnista siiani nõudeid, ka Swedbank Liisingu nõuet. Ühe aasta õppis XXXX Kutsehariduskeskuses ITtehnoloogia alasel erialal, kuid jättis pooleli, ebahuvitavad ained olid. SEB Pangale on nõue tasutud kolmanda isiku poolt, tasus selleaegne elukaaslane. Teistele võlausaldajatele tasutud ei ole. Võlgnik jäi ärakuulamisel oma avalduse juurde ennast kohustustest vabastada, leiab, et on andnud endast parima, et rahuldada võlausaldajate nõudeid - maksis mingisuguse raha mingisugusel ajahetkel, see ongi parim, rohkem ei olnud võimalik (tl 68-69, III kd). 22.09.2016. a täpsustas võlgnik kohtule saadetud e-kirjas, et ei pöördunud Töötukassa poole, sest on terve elu olnud ettevõtja ja töötamine kellegi teise alluvuses tundub võimatu. Ja Töötukassa kliendiks juhatuse liige ei saa. See, et võlgnik tegeleb ettevõtlusega, on ju põhimõtteliselt samaväärne mingi muu töö tegemisega (tl 92, III kd). Võlausaldaja Swedbank AS jäi ärakuulamisel taotluse juurde jätta avaldus rahuldamata, võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (tl 69, III kd). 21.09.2016. a saatis Swedbank AS täiendava selgituse Swedbank AS nõude osas, mille kohaselt tulenes XXXX võlgnevus käenduslepingust, millega ta tagas OÜ XXXX ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Veel olid laenu tagatiseks OÜ XXXX varale seatud kommertspant ja XXXXe (mitte kohtus ekslikult öeldud
sihtasutus KredEx) poolt antav täiendav tagatis (maksimaalne maht 50% põhivõlgnevusest). OÜ XXXX pankrotimenetlus lõppes 19.12.2007. a pankrotti välja kuulutamata raugemisega, 24.11.2008. a kuulutati välja käendaja XXXX pankrot. XXXX pankrotimenetluses tunnustati nõue käenduslepingu mahus 13 197,76 eurot. Kuna põhivõlgnik OÜ XXXX ja laenu käendaja olid maksejõuetud, tasus täiendava tagatise andja XXXX oma kohustuse pangale 15.05.2009. a summas 4 445,38 eurot. Antud tagatis on vastavalt maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusele riigiabi ja tagatise väljamaksmisel tekib XXXXel laenusaaja ja laenu taganud isikute vastu tagasinõudeõigus. Sellest tulenevalt on pangal, vaatamata XXXXe poolt võlgnevuse osalisele tasumisele, kohustus jätkata võlgnevuse sissenõudmist kogu mahus. Kui käendaja XXXX tasub võlgnevust pangale suuremas summas, kui 50% põhivõlgnevusest (4 445,38 eurot), tuleb seda summat ületav osa tagasi maksta XXXXele. Eeltoodust tulenevalt on XXXXe poolt täiendava tagatise aluselt tehtud makset 4 445,38 eurot käsitletud avansilise maksena pangale ja XXXXele loovutatava nõude suurus selgub XXXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpuks. Kuna täiendava tagatise andja tagas kohustust ainult 50% põhivõlgnevuse (4 445,38 eurot) mahus, siis ei saanud ta anda XXXXle infot, et tema võlgnevus 13 197,76 eurot on 100% tasutud (tl 90).
Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on XXXX kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus XXXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas võlgniku ning võlausaldaja Swedbank AS-i ära 21.09.2016. a, võlgnik XXXX andis 21.09.2016. a PankrS § 175 lg 4 alusel ka võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et oleks sellist tegevust üldse otsinudki. XXXX usaldusisiku aruannetest nähtuvalt lõppes võlgniku viimane tööleping novembris 2012. a, peale seda ei ole võlgnikul sissetulekut olnud, töötuna ta ennast arvele võtnud ei ole. Võlgnik ise on avaldanud ärakuulamisel, et ta töötas aastaid tagasi, mingit sissetulekut tal ei ole. Võlgniku sõnul ei ole tal õnnestunud tööd leida, kuid samas on võlgnik ka avaldanud, et
Eesti Töötukassas ei ole ta end arvele võtnud, sest Töötukassa ei ole positiivne asutus (tl 69, III kd) ning selgitanud hiljem, et ta ei pöördunud Töötukassa poole, sest on terve elu olnud ettevõtja ja töötamine kellegi teise alluvuses tundub võimatu (tl 92, III kd). Nähtuvalt äriregistri teabesüsteemist on võlgnik juhatuse liige XXXX OÜ-s, XXXX OÜ-s ja XXXX OÜ-s. Võlgnik on selgitanud, et äriühingud tegutsevad, kuid tulu ei teeni. XXXX ja XXXX tegelevad lennundusega, helikopteri lendudega (tellimused ja elamuslennud Eesti piires), tellimusi on aga kulud on ka suured. XXXX sai kunagi loodud, tegevust ei toimu (tl 69, III kd). Võlgnik leiab, et see, et ta tegeleb ettevõtlusega, on ju põhimõtteliselt samaväärne mingi muu töö tegemisega (tl 92, III kd). Eeltoodust tulenevalt on võlgnik ise oma ütlustega kinnitanud, et ta ei ole kohustustest vabastamise perioodil (mõistlikult) tulutoova tegevusega tegelenud ega seda ka aktiivselt otsinud. PankrS § 173 lg-st 3 tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Kuivõrd võlgnikul on alates 2012. a novembrist sissetulek puudunud, on ta kohustustest vabastamise menetluse jooksul kandnud usaldusisiku arvelduskontole kokku vaid 599 eurot (perioodi aprill 2012. a kuni detsember 2013. a eest), millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamaksed kokku summas 519,33 eurot (79,67 eurot, sh sotsiaalmaks, on usaldusisik arvestanud usaldusisiku tasuks). Seega ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodil võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldanud ning on oma kohustuste täitmata jätmisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on XXXX 08.02.2016. a esitanud usaldusisikule Swedbank AS XXXX kontori 03.02.2014. a väljastatud tõendi, et XXXX ei oma seisuga 03.02.2014. a kohustusi Swedbank AS-i ees (tl 24, III kd), XXXX võlausaldaja Swedbank AS on aga avaldanud, et XXXX ei ole siiski oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustust (13 197,76 eurot) Swedbank AS-i ees täitnud, va usaldusisiku tasutud 231,78 eurot. XXXX pidi olema oma kohustusest teadlik ning 03.02.2014. a Swedbank AS-i Viljandi kontoris tõendi saamiseks infopäringu esitamisel on kontoritöötaja viidud eksitusse, töötajal puudus info XXXX pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse kohta (tl 56, III kd). Kohtu poolt ärakuulamisel 21.09.2016. a viitas võlgnik võlgnevuse tasumisele käendaja Kredex poolt, kes olevat öelnud, et nõue pangale on hüvitatud, selle kohta olevatki võlgnik pangalt tõendi küsinud (tl 68, III kd). Sweedbank AS on siiski 21.09.2016. a täiendavalt selgitanud, et kuna täiendava tagatise andja tagas kohustust ainult 50% põhivõlgnevuse (4 445,38 eurot) mahus, siis ei saanud täiendava tagatise andja XXXX (mitte kohtus ekslikult öeldud sihtasutus KredEx) anda XXXXle infot, et tema võlgnevus 13 197,76 eurot on 100% tasutud (tl 90, III kd). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul järeldada, et võlgnik on esitanud usaldusisikule valeinfot oma kohustuste täitmise kohta.
XXXX kehtivaks elukohaks on alates 05.11.2008. a rahvastikuregistri andmetel XXXX, kehtiv muu sideaadress alates 20.12.2013. a XXXX. 14.05.2012. a toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et on asunud tööle XXXX Vabariigis, elukoht XXXX Vabariigis XXXX, elukoht Eestis XXXX. 21.09.2016. a toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et tema elukoht on XXXX. Kuivõrd võlgnik ei ole eelnevalt oma elukoha vahetusest teatanud, siis on võlgnik rikkunud oma kohustust teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Lähtudes eeltoodust on kohus täiendavate tõendite kogumiseks teinud päringud mh äriregistrile, rahvastikuregistrile ja liiklusregistrile. Võlgnik on avaldanud, et tal puudub juba aastaid sissetulek, teda peab ülal tema ema ning tema ülalpeetavaid lapsi peavad ülal vanavanemad. Võlgnik kohalikult omavalitsuselt sotsiaaltoetusi taotlenud ei ole, sest selleks puudub tema sõnul vajadus. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et 47 aastane, teadaolevate terviseprobleemideta meesterahvas, kellel on lapsed ning kes on juhatuse liige mitmes tegutsevas äriühingus, elab juba aastaid ilma igasuguse sissetulekuta oma 77 aastase ema ülalpidamisel. Seega on kohtul ka alust eeldada, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg-te 3-5 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hinnates asjas esitatud/kogutud tõendeid, sh võlgniku enda poolt vande all antud ütlusi, on kohus seisukohal, et võlgnik on oma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud vähemalt raske hooletuse vormis. Kohus on 18.05.2011. a pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgnikuna ning XXXX on oma avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Sellele vaatamata ei ole XXXX kohustustest vabastamise menetluse perioodil tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka aktiivselt otsinud ning on sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Kuivõrd võlgnik XXXX on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, keeldub kohus, tulenevalt PankrS § 175 lg 2 p-st 2 võlgnikku XXXXe tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. XXXX usaldusisik on palunud kohtul kinnitada usaldusisiku tasu summas 59,90 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 19,77 eurot, kokku 79,67 eurot. Usaldusisiku aruande kohaselt otsustas XXXX 02.03.2011. a võlausaldajate üldkoosolek maksta usaldusisikule tasu 10% summast, mis makstakse võlausaldajatele välja kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlausaldajatele väljamaksmiseks laekunud 599 eurot, millest 10% on 59,90 eurot.
Pankrotiseadus ei näe küll ette usaldusisikule tasu maksmise võimalust, kuid kohtupraktikas on varasemalt leitud, et usaldusisik ei peaks oma tööd tegema tasuta. Kuivõrd seadus usaldusisiku tasu suurust ette ei näe, tuleb kohtu hinnangul lähtuda käesolevas tsiviilasjas XXXX 02.03.2011. a võlausaldajate üldkoosoleku otsusest maksta usaldusisikule tasu 10% summast, mis makstakse võlausaldajatele välja kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul laekus XXXX võlausaldajatele väljamaksmiseks 599 eurot, millest 10% on 59,90 eurot. Kohus on seisukohal, et XXXX usaldusisiku tasu tuleb kinnitada summas 59,90 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 19,77 eurot. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.