Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

vastab tema kvalifikatsioonile. Ajavahemikus 15.12.2011 – 15.12.2016 kogunes (peale menetluskulude maha arvamist) rahalisi vahendeid väljamakseteks kokku 16 554,59 eurot ja seega on võlausaldajate nõudeid rahuldatud 7,68% ulatuses. Samuti on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel informeerinud usaldusisikut ettenähtud korras. Usaldusisikuna on Xxxxseisukohal, et on õigustatud vabastada Xxxx(pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PankrS §175 lg 11 ja lg-st 8 palub usaldusisik vabastada Xxxx(pankrotis, isikukood xxxx) pankrotimenetluses täitmata kohustustest, kuna võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku kohustustest vabastamise korral lõpetada Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. 05.01.2017 esitas Xxxx(pankrotis) kohtule avalduse, et vabastada teda tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning vabastamise korral lõpetada tema pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. Avalduses kirjutab võlgnik, et võlad tekkisid, kui käendas eraisikuna ettevõtte tegevuseks võetud laene, mis kulusid töötajate palkadeks ja muudeks ettevõtlusega seotud kuludeks ja kavatsus oli kõik korralikult tagasi maksta. Kuna tellija jättis tehtud tööde eest maksmata, sattus ettevõte rahalistesse raskustesse ja oli sunnitud pankroti välja kuulutama. Käendatud laenud said võlgniku kohustusteks. Summad olid liiga suured ja võlgnikul ei jätkunud vahendeid nende maksmiseks. Kohustusest vabastamise menetluse algusest on möödunud viis aastat. Xxxx(pankrotis) on selle aja jooksul käinud stabiilselt tööl ja püüdnud tagada selle, et ka pankrotivarasse igakuiselt arvestatav summa laekuks. Võlgnik kinnitab avalduses, et on õppinud, et enam kunagi sellist riski ei võta, et käendaks laenu, mida ta tagasi maksma ei ole suuteline. 09.01.2017 edastas kohus võlausaldajatele usaldusisiku 02.01.2017 kohtule saadetud aruande kohustustest vabastamise menetluse viienda aasta kohta ning ka võlgniku 05.01.2017 avalduse kohustustest vabastamiseks ning palus esitada seisukoht seoses menetluse lõpetamisega hiljemalt 10 päeva jooksul. Seisukohad esitasid järgmised võlausaldajad: Imatra Elekter Aktsiaselts, Danske Bank A/S Eesti filiaal ja Bigbank AS. Võlausaldaja Imatra Elekter AS on oma 10.01.2017 kohtule edastatud seisukohas nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega tsiviilasjas nr 2-08-22275.Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas oma seisukoha 16.01.2017, kus on seisukohal, et Xxxx(pankrotis) on menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi ning on nõus Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja Bigbank AS esitas kohtule oma seisukoha 18.01.2017, milles on seisukohal, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel rikkunud enda PankrS § 173 lg-st 2 tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja põhjendab seda järgnevalt: esiteks, usaldusisiku aruannete kohaselt on võlgniku elukohaks Xxxx, kuid rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on võlgnik registreerinud enda elukohaks 03.04.2012.a. xxxx ning alates 07.09.2015.a. xxxx. Seega on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on elanud ja töötanud kohustustest vabastamise menetluse perioodil Soome vabariigis mitte Harjumaal nagu tuleneb usaldusisiku aruandest. Teiseks, usaldusisiku aruannete kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodil töötanud vähemalt viimase kolme aasta jooksul ettevõttes XxxxOÜ. Tegemist on ettevõttega, mille juhatuse liige oli võlgnik ise kuni 07.01.2013.a. Seega on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on enda juhitava ettevõtte üle andnud kolmandale isikule ning asunud selles töölepingu alusel tööle. Seega oli võlgnikul võimalik ise määrata endale makstavat töötasu. XxxxOÜ ei ole Eesti Vabariigis tasunud 2016.a. IV kvartalis tööjõumakse. Kolmandaks, äriregistri väljavõtte põhjal on võlgnik lisaks töösuhtele XxxxOÜ-ga ettevõtte xxxx OÜ juhatuse liige, mille põhitegevuseks on muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine ning mis tegutseb Soome Vabariigis. XxxxOÜ omanikuks on Xxxx(isikukood xxxx), kes on ka äriregistri väljavõtte kohaselt ettevõtte XxxxOÜ

omanikuks. Selleks, et võlausaldajal oleks võimalik hinnata, kas võlgnik on täitnud enda PankrS § 173 tulenevaid kohustusi palub võlausaldaja Bigbank AS kohtul kohustada võlgniku esitama täiendavaid tõendeid enda elukoha ning sissetulekute kohta sh väljavõtteid Soome Vabariigis olevatest arveldusarvetest ning informatsiooni XxxxOÜ juhatuse liikme positsioonil tegutsemise osas. 26.01.2017 edastas kohus võlausaldaja Bigbank AS seisukoha võlgnikule ning palus selgitusi seoses elukoha ja Soome Vabariigis olevate arveldusarvete kohta. Usaldusisiku soovil edastas kohus ka võlausaldaja Bigbank AS seisukoha 31.01.2017 usaldusisikule xxxx. 12.02.2017 kohtule edastatud kirjas kinnitab usaldusisik, et tema poolt on olnud ekslik märkida oma aruandes võlgniku elukohaks aadress Eestis. Xxxx on kogu menetluse vältel olnud teadlik, et võlgnik elab ja töötab Soome Vabariigis. Seega leiab usaldusisik, et võlgnikule ei saa mitte mingil moel heita ette teavitamise kohtuse rikkumist. 13.02.2017 edastas kohtule oma vastuse võlgnik, kus märgib, et on õige, et tema praegune elukoht on xxxx. Oma elukoha muutustest on võlgnik teavitanud koheselt nii oma pankrotihaldurit Urmas Trossi kui usaldusisikut kohustustest vabastamise menetluses xxxx. Veel lisab võlgnik, et Soomes on tal arveldusarve alates 11.11.2016 xxxx, kuhu ei ole laekunud töötasu. Vastavalt kohtumäärusele on võlgniku töötasu laekunud 100% SEB arvelduskontole, mille kasutamise õigused on ümber vormistatud usaldusisikule. Selle tõendamiseks on Xxxx(pankrotis) lisanud ka kontoväljavõtte. Veel lisab võlgnik, et alates 2013 a. eksisteerib XxxxOÜ vaid formaalselt. Tema juhatuse liikme staatus on vastuse kohaselt olnud kooskõlastatud Urmas Trossiga. Xxxx(pankrotis) kinnitab, et ei ole saanud seoses XxxxOÜ-ga mingeid tulusid. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus, võlgniku taotlusel, pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 sätestab võlgnikule järgmised kohustused pankrotimenetluse kestel: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Käesoleval juhul ei ole alust keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd Xxxx(pankrotis) ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 2 annab aluse kohustustest vabastamisest keeldumiseks ka siis, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kuivõrd

võlausaldaja Bigbank AS on oma seisukohas viidanud võlgniku võimalikule PankrS § 173 lg-s 2 toodud kohustuse rikkumisele, siis annab kohus vastavatele asjaoludele järgnevalt oma hinnangu. Nimetatud kohustuse puhul on tegu teabe andmise kohustusega ning samuti sisaldab kohustus nõuet mitte varjata saadud tulusid ning vara. Võlausaldaja Bigbank AS heidab võlgnikule ette, et võlgnik on varjanud oma tegelikku elukohta. Võlgnik on menetluse kestel elanud Soome Vabariigis mitte Eesti Vabariigis nagu tuleneb usaldusisiku aruandest. Kohtule edastatud esimesest usaldusisiku aruandest 27.12.2012 võib lugeda, et alates märtsist 2012 asus võlgnik tööle Soome Vabariiki. Kohustustest vabastamise menetluse viimasel kolmel aastal on võlgnik töötanud ettevõttes XxxxOÜ, mille juhatuse liige oli võlgnik ise kuni 2013. aasta jaanuarini. Võlgnik ja usaldusisik on nimetatud kohustuse rikkumise kohta esitanud oma seisukohad, kus kinnitavad, et võlgnik tõepoolest elab Soome Vabariigis. Kohus leiab, et võlgniku kohustust informeerida elukoha muutusest tuleb sisustada selliselt, et teavitada tuleb tegeliku elukoha muutumisest ja mitte sissekirjutusjärgse elukoha muutumisest. Kuivõrd nii kohus kui ka usaldusisik on olnud teadlikud, et võlgnik töötab Soome Vabariigis, siis eeltoodust tulenevalt ei leia kohus, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat kohustust teavitada viivitamatult kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha muutusest. Lisaks heidab võlausaldaja Bigbank AS võlgnikule ette tegevust seoses XxxxOÜ-ga. Ringkonnakohus on aga asjas 2-08-21301 märkinud, et selleks, et heita võlgnikule ette tulude varjamist, tuleb tuvastada tulud, mida võlgnik teenis, kuid varjas ning piisav ei ole selle tuletamine võlgniku vanusest, terviseseisundist, isaks olemisest ja ettevõtlusega tegelemisest. Praegusel juhul puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik on saanud tasu juhatuse liikme töö eest. Kuigi juhatuse liige on eelduslikult professionaalne käsundisaaja ning majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingud on eelduslikult tasulised (võlaõigusseaduse § 28 lg 1), ei saa sellest teha tõsikindlat järeldust, et võlgnik sai töö eest juhatuse liikmena tasu ning varjas seda. Seega puuduvad praegusel juhul tõendid järeldamaks, et võlgnik on saanud tulu, mida on kohtu ja usaldusisiku eest varjanud. Võlgnik on omanud oma kvalifikatsioonile ja haridusele vastavat töökohta ning on menetluse vältel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Nimelt oli Harju Maakohtu 03.11.2011 määruse kohaselt võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud kokku 217 637,73 eurot (OÜ Xxxxon registrist kustutatud 15.09.2011, seega seda nõuet enam ei ole ning nõude kogusumma oleks siis 215 488,81 eurot). Ajavahemikus detsember 2011 – detsember 2016 kogunes rahalisi vahendeid väljamakseteks kokku 16 554,59 eurot. Võlausaldajate nõuete rahuldamata jääk on käesolevaks ajaks 198 934,22 eurot. Käesoleval juhul on Xxxx(pankrotis) vähendanud kokku 7,68% ulatuses võlausaldajate nõudeid, tegeledes seejuures mõistlikult tulutoova tegevusega ning andes vajaliku tulu usaldusisikule väljamaksete tegemiseks üle. Kohus, hinnanud vastavaid tõendeid kogumis, leiab, et Xxxx(pankrotis) ei ole rikkunud PankrS §-s 173 toodud kohustusi. Kohus ei leia seega Xxxx(pankrotis) käitumises süülist võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Lähtudes eelnevast tuleb vastavalt PankrS § 175 lg-le 1 vabastada füüsilisest isikust võlgnik Xxxx(pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus usaldusisik XxxxXxxx(pankrotis) usaldusisiku kohustustest. Kuivõrd kohus vabastab Xxxx(pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tuleb PankrS § 175 lg 8 kohaselt Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. PankrS § 175 lg-st 7 tulenevalt avaldab kohus teate Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.