1.Kinnitada G.K (isikukood XXX), K.M-i (isikukood XXX) ja F.B (isikukood XXX) ning F.V (isikukood XXX) vahel 4. märtsi 2026 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.F.V kohustub tasuma G.K-le elatist alates 01.04.2026–31.08.2026 120 eurot kuus.
1.2.F.V kohustub tasuma K.M-ile elatist alates 01.04.2026–31.08.2026 120 eurot kuus.
1.3.F.V kohustub tasuma F.B-le elatist alates 01.04.2026–31.08.2026 120 eurot kuus.
1.4.F.V kohustub tasuma G.K-le elatist alates 01.09.2026 kuni G.K täisealiseks saamiseni (s.o kuni 18.11.2033) 100 eurot kuus.
1.5.F.V kohustub tasuma K.M-ile elatist alates 01.09.2026 kuni K.M-i täisealiseks saamiseni (s.o kuni 12.12.2031) 100 eurot kuus.
1 (4)
F.V kohustub tasuma F.B-le elatist alates 01.09.2026 kuni F.B täisealiseks saamiseni (s.o kuni 12.12.2031) 100 eurot kuus.
1.7.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 15. kuupäevaks.
1.8.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-14336.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.K (hageja I), K.M (hageja II) ja F.B (hageja III) esitasid 02.09.2025 Tartu Maakohtule hagi F.V (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras, mis muutub iga aasta 1. aprillil. Kohus võttis 28.09.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse
2.Pooled sõlmisid 4. märtsi 2026 kohtuistungil kohtuliku kompromissi, mis sisaldas järgmisi tingimusi:
1.F.V kohustub tasuma G.K-le elatist alates 01.04.2026–31.08.2026 120 eurot kuus.
2.F.V kohustub tasuma K.M-ile elatist alates 01.04.2026–31.08.2026 120 eurot kuus.
3.F.V kohustub tasuma F.B-le elatist alates 01.04.2026–31.08.2026 120 eurot kuus.
4.F.V kohustub tasuma G.K-le elatist alates 01.09.2026 kuni G.K täisealiseks saamiseni (s.o kuni 18.11.2033) 100 eurot kuus.
5.F.V kohustub tasuma K.M-ile elatist alates 01.09.2026 kuni K.M-i täisealiseks saamiseni (s.o kuni 12.12.2031) 100 eurot kuus.
6.F.V kohustub tasuma F.B-le elatist alates 01.09.2026 kuni F.B täisealiseks saamiseni (s.o kuni 12.12.2031) 100 eurot kuus. 2 (4)
7.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 15. kuupäevaks.
8.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus selgitas menetlusosalistele kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus laste huvidega, heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus on pooltele kohtuistungil selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikke tagajärgi.
5.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
3 (4)
6.Kohus jätab poolte menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.