1.Kinnitada A.Õ.-i (A.Õ.) ja A.Õ.-i (A.Õ.) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.A.Õ. ja A.Õ. on kokku leppinud, et lõpetavad kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr XXXX, edaspidi Kinnistu) ühisomandi selliselt, et võõrandavad Kinnistu. Kinnistu võõrandatakse koos sisseehitatud mööbliga (köögimööbel, magamistoamööbel, esikukapp);
1.2.Kinnistu müügist saadud rahast kohustuvad pooled täitma laenulepingust nr 03-132951-EL tulenevad kohustused AS Swedbank ees ning kandma Kinnistu müügiga kaasnenud kulud. Alles jäänud raha jagavad Pooled omavahel proportsioonis: A.Õ. saab 63% ja A.Õ. saab 37%. Sama proportsiooniga jaotavad pooled ka kõik Kinnistu müügiga kaasnevad kulud (maakleri tasu, kohtutäituri tasu, notaritasu jms). See tähendab, et müügiga kaasnevad kulud jaotavad Pooled omavahel proportsioonis: A.Õ. kannab kuludest 63% ja A.Õ. kannab kuludest 37%;
1.3.Kinnistu müügiga asub tegelema Poolte poolt valitud kinnisvaramaakler. Pooled valivad maakleriteenust osutama selle kinnisvarabüroo (XXX linnas teenust osutavate büroode hulgast), kellel on kõige soodsam vahendustasu ja mahukam turunduspakett. Maakleri valimiseks esitab kumbki Pool hiljemalt 14 päeva jooksul arvates Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest oma esindajale ühe kirjaliku maakleriteenuse pakkumuse. Pakkumus peab sisaldama
vahendustasu määra ja detailset turundusplaani. Poolte esindajad võrdlevad esitatud pakkumusi videosilla vahendusel 7 päeva jooksul pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist. Pooled valivad ühiselt välja optimaalseima pakkumuse, lähtudes eesmärgist võõrandada kinnistu kiireima võimaliku ajaga turutingimustel. Kui pakkumuste vahendustasud on võrdsed, eelistatakse maaklerit, kes pakub mahukamat turunduspaketti. Kui pakkumised on sarnased, siis valitakse maakler loosi teel. Pooled sõlmivad ühiselt maaklerilepingu ning kannavad maakleritasu ning maakleri- ja müügikulud proportsioonis: A.Õ. 63% ja A.Õ. 37%;
1.4.Kinnistu pannakse müüki maakleri poolt soovitatud alghinnaga. Kui 6 kuu jooksul ei ole Kinnistule ostjat leitud, siis arutavad pooled hinna alandamist (maakleri soovitusel võivad pooled arutada hinna alandamist ka varem). Kui pooled uue hinna osas kokkulepet ei saavuta, vähendatakse Kinnistu müügihinda 5% võrra. Müügihinna alandamist jätkatakse vastavalt maakleri soovitustele, kuni Kinnistule leitakse ostja. Muud müügiks pakkumise tingimused ja kord, sh reklaami teostamine, muud üksikasjad, räägivad pooled läbi ja lepivad ühiselt kokku maakleriga;
1.5.Kui Kinnistule on leitud ostja, kelle poolt pakutud hind on kooskõlas müügipakkumisega ning ülejäänud osas on tingimused omased tavapäraselt sellist tüüpi lepingutele, siis kohustuvad Pooled kinnistu müügilepingu sõlmima. Pool, kellest olenevalt jääb sellisel juhul müügileping sõlmimata, kohustub tasuma teisele poolele leppetrahvi 10 000 eurot. Leppetrahv ei ole ette nähtud kohustuse täitmise asendamiseks, vaid kohustuse täitmisele sundimiseks;
1.6.Juhul kui mistahes põhjusel ei toimi Kinnistu müügiga seoses poolte koostöö või esinevad muud asjaolud, mis raskendavad kokkulepitud viisil Kinnistu müüki, on kummalgi Poolel õigus loobuda Kinnistu müügist maakleri vahendusel. Sellisel juhul müüakse Kinnistu avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sellisel viisil müügi korral kannavad pooled kohtutäituri kulu proportsioonis: A.Õ. 63% ja A.Õ. 37%;
1.7.Kuni Kinnistu müügini (valduse uuele omanikule üleandmiseni), on A.Õ.-il õigus Kinnistut kasutada ja A.Õ.-il ei ole õigust edasi- ega tagasiulatuvalt nõuda A.Õ.-ilt Kinnistuga seotud kasutuseeliste hüvitamist. A.Õ.-il ei ole õigust anda Kinnistut kolmandatele isikutele kasutada (sh kasutamiseks koos A.Õ.-iga). Kinnistule ostja leidmisel, kohustub A.Õ. vabastama Kinnistu valduse hiljemalt 1 kuu jooksul alates müügilepingu sõlmimisest. A.Õ.-il on õigus ka varem igal ajal Kinnistu valdus vabastada. Ajal, mil A.Õ. Kinnistut kasutab, ei või A.Õ. Kinnistule siseneda A.Õ.-i eelneva loata. A.Õ. peab Kinnistule sisenemise soovist teatama A.Õ.-ile vähemalt kaks päeva ette;
1.8.Kuni Kinnistu valduse vabastamiseni A.Õ.-i poolt, kannab Kinnistu valdamise ja kasutamisega seotud kulutused (vesi, elekter, prügivedu, kindlustus jms) ning täidab laenulepingust nr 03-132951-EL tulenevad kohustused A.Õ. ainuisikuliselt. Selleks, et Kinnistu oleks ostuhuvilistele atraktiivne, kohustub A.Õ. hoidma Kinnistut korras (II korruse akendelt kiled eemaldatud, elamu peab olema koristatud, lumi roogitud, muru niidetud). A.Õ.-il ei ole õigust nõuda nende kulutuste / laenumaksete hüvitamist A.Õ.-ilt;
1.9.Kui A.Õ. vabastab Kinnistu valduse enne Kinnistu võõrandamist (st viib Kinnistult ära kogu oma vara ja elamu sisustuse, v.a sisseehitatud mööbel ning ei kasuta Kinnistut enam elamiseks ega ka seal aja veetmiseks), hoiavad Kinnistut
korras Pooled ühiselt ja kannavad Kinnistuga seotud kulutused proportsioonis: A.Õ. 63% ja A.Õ. 37%. Kõigi kulude kandmine peab olema poolte vahel eelnevalt kooskõlastatud. Kinnistuga seotud kulude hüvitamine toimub arvete või muude kuludokumentide alusel vastavalt Poolte vahelisele arveldusele kulu tekkimisele järgneva kuu 10. kuupäevaks;
1.10.Kinnistul asuvad vallasasjad, sh mööbel (v.a elamu sisseehitatud mööbel), tööriistad, aiatehnika jms, jäävad A.Õ.-i ainuomandisse. A.Õ.-i otseses valduses olevad (Kinnistult ära viidud) vallasasjad (mööbel, nõud), jäävad A.Õ.-i ainuomandisse;
1.11.XXX OÜ (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2 500 eurot (100% osakapitalist) jääb A.Õ.-i ainuomandisse. Pooled on kokku leppinud XXX OÜ osa omandi üleandmises A.Õ.-ile;
1.12.XXX OÜ (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 1 278 eurot (50% osakapitalist) ja osa nimiväärtusega 1 278 eurot (50% osakapitalist) jäävad A.Õ.-i ainuomandisse. Pooled on kokku leppinud XXX OÜ osade omandi üleandmises A.Õ.-ile;
1.13.Sõiduauto XXX (registreerimismärk XXX) jääb A.Õ.-i ainuomandisse. Pooled on kokku leppinud sõiduauto XXX (registreerimismärk XXX) omandi üleandmises A.Õ.-ile;
1.14.Kummagi poole nimele avatud arveldus- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid jäävad selle Poole ainuomandisse, kelle nimel on vastav konto avatud;
1.15.Pooled avaldavad, et Kompromissist tulenevate kohustuste kohase täitmisega ei ole neil teineteise suhtes mistahes varalisi nõudeid seoses ühisvara hulka kuulunud esemete valdamise või kasutamisega (sh nõudeid kulutuste või kasutuseeliste hüvitamiseks), ega nõudeid lahusvara kasutamisega ühisvara huvides, ja kõigi eelnimetatud nõuete olemasolu korral loetakse need täiendavate tahteavalduste tegemiseta lõppenuks, ning kompromissiga on jagatud kogu nende ühisvara ning on täidetud või jagatud ühisvaral lasuvad kohustused;
1.16.Poolte menetluskulud, mis neil käesolevas tsiviilasjas on tekkinud, jäävad kummagi poole enda kanda.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-4600.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Määruse jõustumisel tagastada hagejale A.Õ.-ile pool tasutud riigilõivust, so 210 eurot A.Õ.-i pangakontole nr XXX.
5.Määruse jõustumisel tagastada kostjale A.Õ.-ile pool tasutud riigilõivust, so 210 eurot A.Õ.-i pangakontole nr XXX.
6.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kompromissi kohaselt TsMS § 661 lg 4 alusel pooled lühendavad määruskaebuse esitamise võimalust 3 (kolmele) tööpäevale.
ASJAOLUD
1.A.Õ. esitas 20. märtsil 2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse A.Õ. vastu ühisvara jagamiseks. A.Õ. on esitanud kohtule 4. juulil 2024 vastuhagi ühisvara jagamiseks.
2.2. märtsil 2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kompromiss kuulub kinnitamisele ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.
4.TsMS § 432 kohaselt hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
5.TsMS § 168 lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
6.Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Kuna pooled lõpetavad menetluse kompromissiga, tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada hagejale 210 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada A.Õ.-i pangakontole nr XXX.
7.Kostja on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kostja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Kuna pooled lõpetavad menetluse kompromissiga, tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada kostjale 210 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada A.Õ.-i pangakontole nr XXX.
8.Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis kokku