lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-124787/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-124787/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1372
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-124787

Tsiviilasi

Olga Salyaeva hagi Triin Norre vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. juuni 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Triin Norre määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Triin Norre (isikukood

XXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): Olga Salyaeva (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 7. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-124787 muutmata.
2.Jätta Triin Norre määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Triin Norre kanda. Mõista Triin Norrelt välja 50 (viiskümmend) eurot Olga Salyaeva kasuks määruskaebusega seotud menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Hageja esitas maakohtule 18. jaanuaril 2016 hagiavalduse, mille maakohus võttis menetlusse oma 20. jaanuari 2016. a määrusega. Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega toimetati kostjale elektrooniliselt kätte 4. veebruaril 2016. Kostja kinnitas samal päeval maakohtule e-kirja teel dokumentide kättesaamist. Maakohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja maakohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile ei vastanud, samuti ei teatanud maakohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kuna esinesid TsMS § 407 lg 1 sätestatud alused asja lahendamiseks tagaseljaotsusega, siis rahuldas maakohus 18. märtsil 2016 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1. augustil 2014 sõlmitud võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse 1404 eurot (1300 eurot põhivõlgnevus ja 104 eurot viivised). Samuti jättis maakohus menetluskulud summas 420 eurot kostja kanda.
2.Kostja esitas 6. aprillil 2016 maakohtule kaja taotlusega tagaseljaotsuse tühistamiseks ja menetluse taastamiseks. Kajas selgitas kostja, et konsulteeris tema vastu esitatud hagi suhtes jurist Sally Pukiga, kellele edastas kõik menetlusega seotud dokumendid ja kogutud tõendid, eeldades, et jurist saadab kohtusse tähtaegselt vastuse hagile. Pärast tagaseljaotsuse kättesaamist juristilt aru pärides selgus, et kuna kostja ei olnud juristile andnud volitust enda esindamiseks kohtus, ei olnud jurist vastust koostanud ega seda ka kohtule edastanud. Lisaks taotles kostja peatada menetluse kohtutäitur Aive Kolsari menetluses olevas täiteasjas nr 170/2016/320, mis algatati käesolevas tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse alusel.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus tegi 7. juunil 2016 määruse, millega jättis kostja Triin Norre esitatud kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse täitemenetluse nr 170/2016/320 peatamiseks. TsMS § 415 lg 1 esimene lause sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 416 lg 1 p 3 nõuab, et kajas oleks esitatud ja põhistatud asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 415 lg 1 esimeses lauses öeldut kordab ja täpsustab TsMS § 417 lg 2, mis sätestab, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. Seega seadus ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, vaid

kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Riigikohus on oma 15. mai 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07 p 9 selgitanud, et TsMS § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab hagile vastamata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Maakohtu hinnangul ei ole kostja kajas välja toonud mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile vastamast. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus, kuhu on märgitud hagile vastuse esitamise tähtaeg koos hoiatusega hagile tähtaegselt vastamata jätmise kohta, kätte toimetatud ja kostja on nimetatud dokumentide kättesaamist kinnitanud (tl 23). Kostja on selgitanud, et oli arvamusel, et kohtule saadab vastuse hagile edasi jurist Sally Pukk. Jurist on

6.märtsil 2016 e-kirjaga edastanud kostjale vastuse hagile, seega olid kostjal olemas kõik võimalused selleks, et hagile ise tähtaegselt vastata. Maakohus leidis, et kostja ei teinud pingutusi teada saamaks, kas jurist on vastuse tähtaegselt kohtule edastanud. 6. aprillil 2016. a menetlusdokumendist selgub, et kostja on uuesti juristi poole pöördunud alles pärast tagaseljaotsuse kättesaamist. Kostja esitatud dokumentides ei ole esile toodud arvestatavaid mõjuvaid põhjuseid, mis tingisid kostja tegevusetuse ning hagile vastamata jätmise. Maakohus asus seisukohale, et kostjal on jäänud hagile tähtaegselt vastamata tema enese tegevusetuse tõttu. Kostjal ei ole objektiivse iseloomuga mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Seega jättis maakohus kostja kaja rahuldamata ja menetluse käesolevas tsiviilasjas taastamata. Kuna kohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata, ei rahuldanud maakohus kostja taotlust tagaseljaotsuse alusel alustatud täitemenetluse nr 170/2016/320 peatamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Triin Norre esitas Tartu Maaakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja peatada täitemenetlus nr 170/2016/320 kohtutäitur Aive Kolsari poolt. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt tegi määruskaebuse esitaja kõik, mis võimalik, et maakohtule saaks esitada vastus hagile tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja oli aktiivses suhtluses jurist Sally Pukiga (Pukk). Viimane saatis määruskaebuse esitajale vastuse hagiavaldusele, aga jättis selle maakohtule edastama. Määruskaebuse esitaja oli arvamusel, et selle edastab kohtule jurist, kuna eraisik ei saagi seda ise teha.
5.Tartu Maakohus tagas 5. augustil 2016 Tiin Norre määruskaebuse enne selle lahendamist ja peatas menetluse täiteasjas nr 170/2016/320 kuni kaja lahendamiseni.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6.Vastustaja Olga Salyaeva palub ringkonnakohtul jätta määruskaebus rahuldamata, menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda ning mõista välja määruskaebuse esitajalt vastustaja kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 200 eurot. Vastustaja on seisukohal, et määruskaebus on põhjendamata. Maakohus leidis õigesti, et kostja kaja ei olnud põhjendatud. Kostja ei ole kajas toonud välja mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile vastamast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 7. juuni 2016. a määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ja põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendusega, siis TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei põhjenda ringkonnakohus oma määrust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et TsMS § 422 lg 1 ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, vaid kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. Mõjuva põhjuse hindamisel saab lähtuda Riigikohtu 15. mai 2007. a määruses 3-2-1-48-07 punktis 9 väljendatud põhimõttest, mille järgi saab TsMS § 422 lg 1 mõtte kohaselt lugeda mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmisel sellist põhjust, mis on objektiivse iseloomuga – sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Käesoleval juhul on maakohus kostja poolt esiletoodud asjaolude mõjuvust hinnanud ja leidnud õigesti, et kostjal on jäänud hagile tähtaegselt vastamata tema enese tegevusetuse tõttu. Kostjal ei olnud hagile vastamata jätmiseks objektiivse iseloomuga mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks.
7.TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebus jääb rahuldamata. Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja seoses määruskaebusega. Selle kohaselt on vastustajal kulunud 0,5 tundi määrusekaebusega tutvumisele (50 eurot) ja 1,5 tundi vastuse määruskaebusele koostamisele (150 eurot), kokku 200 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses menetluskulude väljamõistmine määruskaebuse esitajalt ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et hagi menetlemisel on maakohus pidanud hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks samuti 200 eurot. Kolleegiumi arvates ei saa kaja lahendamisel tekkivad vastustaja kulusid lugeda samaväärseks hagejalt eeldatavate menetlustoimingute mahu ja hulgaga kohtumenetluses. Ringkonnakohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks määruskaebusele vastamisel saab lugeda 50 eurot ning selles ulatuses kuulub määruskaebuse esitajalt vastustaja kasuks väljamõistmisele hüvitis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja