Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

ERA Liisingu Inkassoteenused

AS Kokku 2010,77

2010,77

Rahuldada pankrotihaldur Ly Müürsoo menetlusabi taotlus. Anda S S (pankrotis) menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmisel kokku summas 936 eurot kohustusega hüvitada riigituludesse pankrotimenetluse kulud 50-euroste osamaksetena 18 kuu jooksul ja 19. kuu jooksul osamaksena summas 36 eurot. Esimene osamakse tuleb teha käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Osamaksed tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks, makseinfo on lisatud eraldi lehel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S S esitas 28.10.2015 Viru Maakohtule pankrotiavalduse koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus kuulutas 18.01.2016 pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 09.02.2016, võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 27.04.2016. Tähtaegselt oli esitatud 4 nõudeavaldust kogusummas 2010,77 eurot, nõuded olid tunnustatud. Viru Maakohus kinnitas 30.05.2016 jaotusettepaneku. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist esitas pankrotihaldur kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning taotles lõpetada menetlus raugemisega. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiiti 2000 eurot ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks, kuid keegi pole nimetatud summat tasunud. PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Pankroti väljakuulutamise seisuga selgus, et võlgnikul ei olnud arvelduskontosid. Pankrotimenetluses ei olnud pankrotivara, mida haldur oleks saanud müüa. Samuti ei toimunud laekumisi pankrotivarasse. PankrS 146 lg 1 p-de 1-3 alusel väljamakseid tehtud ei olnud; pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 1956 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud moodustasid 1020 eurot, pankrotihalduri tasu moodustab koos käibemaksuga 816 eurot ning kulud – 120 eurot. Vara välistamise taotlusi pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Pankrotimenetluses oli esitatud ainult II järgu nõuded ning jaotise alusel väljamakseid tehtud ei olnud. Võlausaldajate nõuded on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Võlgniku nimele on registreeritud mopeed Lifan LF50QT-26 (ehitusaasta 2009), võlgniku kinnituste kohaselt on mopeed varastatud. Pankrotihaldur leiab, et mopeediga ei saa arvestada kui pankrotivaraga. Pankrotivaras muud müümata vara ei ole ning pankrotivaras pandiesemeid ei olnud. Kriminaalasja nr 1-16-1622 raames oli esitatud S S tsiviilhagi süüdistatava vastu summas 2010,77 eurot, kuid antud asjas ei ole lahendit veel tehtud. Muid hagisid pankrotimenetluses ei olnud esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnikult varastati dokumendid ja võeti tema nimel laene ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihaldur märkis, et usaldusisikuks võib määrata N S, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku. S S töötab Micro-Fix OÜ-s alates 01.06.2016. Eesti Töötukassa teatel oli S S (pankrotis) töötuna arvele võetud alates 30.09.2015. Seega tegeleb võlgnik tulutoova tegevusega, kuigi sissetuleku suurus ei võimalda sellele sissenõuet pöörata. Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega ning anda võlgnikule menetlusabi summas 936 eurot pankrotimenetluse kulude

kandmisel. Haldur palus jätta tema ülesannetest vabastamata kuni kriminaalasjas nr 1-16-1622 lahendi tegemiseni. Haldur esitas 08.08.2016 kohtule teate, milles palus jätta võlgadest vabastamise menetlus algatamata. Haldur selgitas, et palus tööandjal teha kinnipidamisi võlgniku tulust. Kuid võlgnik ei ole selleks oma nõusolekut andnud. Sellest järelda pankrotihaldur, et võlgnik tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistab võlausaldajate nõuete rahuldamist ja seega esineb alus võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid. Kohus tuvastas, et kriminaalasi nr 1-16-1622 oli liidetud asjaga nr 1-16-752 ning materjalid olid prokuratuurile tagastatud. Kohtusse oli esitatud uus süüdistusakt, kuid ka see oli tagastatud prokuratuuri (krim.asja nr 1-16-6898). Seega ei ole teada kriminaalasja eeldatavat läbivaatamise aega ega ka hagi rahuldamise perspektiivi, samuti kas hagi rahuldamise korral oleks S S nõue ka reaalselt täidetud. Seetõttu leiab kohus, et pankrotivaras ei ole vahendeid, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid ning kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse finantseerimisest huvitatud. Eeltoodu alusel lõpetab kohus S S pankrotimenetluse raugemise tõttu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustusest S S pankrotimenetluses. Pankrotihaldur on palunud jätta teda vabastamata kuni kriminaalasjas otsuse tegemiseni. Kohus leiab, et kuna antud juhul ei ole teada kriminaalasja eeldatavat läbivaatamise aega ning ka seda, kas hagi rahuldatakse ja nõuet ka täidetakse, siis ei ole otstarbekas kohustada haldurit oma kohustusi edaspidi täita. kohus arvestab siin ka sellega, et tsiviilhagi on esitatud summale 2010,77 eurot. Seega ka hagi rahuldamise korral läheks nimetatud summa praktiliselt tervikuna pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur on palunud anda menetlusabi kulude katteks ja menetlusabi rahuldamisel saab haldur tasu ja kulude hüvitise riigi vahenditest, selleks pole vaja halduril edaspidi täita halduri ülesandeid. Samuti peab võlgnik võlgadest vabastamise menetluses jätkama võlausaldajate nõuete rahuldamist ja seega hagi rahuldamise korral peab võlgnik jaotiste alusel võlausaldajatele raha maksma (usaldusisiku kaudu). Kui võlgnik seda mingil põhjusel ei tee, võib kohus keelduda võlgniku võlgadest vabastamast. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kut4

seoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 66 lg 1 alusel lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur palus määrata halduri tasuks 680 eurot. Ajutise halduri tasu summas 1020 eurot koos käibemaksuga oli kinnitatud pankrotimääruses ning pankrotimenetluse kulud summas 120 eurot koos käibemaksuga olid kinnitatud 30.05.2016 määruses. PankrS § 65 lg 11 alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et tasu suurus on põhjendatud arvestades halduri töö mahtu ja keerukust. Halduri tasule lisandub käibemaks, kuna haldur tegutseb büroo kaudu. Seega moodustab tasu kokku 816 eurot. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku summas 1956 eurot (ajutise halduri tasu ja kulud, pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu) tuleb jätta võlgniku kanda. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse summale 936 eurot. PankrS § 65 lg 11 alusel kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikule tuleb anda menetlusabi kohustusega hüvitada pankrotimenetluse kulud 19 kuu jooksul. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine S S esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.

Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Haldur esitas kohtule teate, et antud juhul esineb PankrS § 171 lg 2 p 4, mille kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Kohus leiab, et võlgniku nõusoleku andmata jätmine tulust kinnipidamiste tegemiseks ei ole antud juhul piisavaks aluseks menetluse algatamisest keeldumiseks. Halduri aruandest selgub, et võlgnik asus tööle alles juunis 2016 ning kohus leiab, et käesolevaks ajaks ei ole möödunud veel palju aega otsustamaks, kas võlgnik suudab (ja soovib) oma kohustusi võlgadest vabastamise menetluses täita. Kohus leiab, et kui võlgnik ka edaspidi menetluse käigus oma kohustusi ei täida, keeldub kohus võlgnikku võlgadest vabastamisest. Võlausaldajad ei ole S S kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotimenetluse käigus näitas võlgniku käitamine vastupidi tema soovi kohustusi täita – võlgnik oli töötuna arvele võetud, käis Töötukassa kursustel ning lõpuks leidis endale töökoha. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada S S kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajad ei ole ettepanekuid teinud, pankrotihaldur aga leidis, et usaldusisikuks võib määrata N S. Kohus leiab, et S S võlgadest vabastamise menetluses tuleb määrata usaldusisikuks N S. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja usaldusisik peab võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks üle andma 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.