E.C (isikukood XXX) kohustub tasuma C.O-le (isikukood XXX) elatist alates 1. oktoobrist 2025 kuni C.O täisealiseks saamiseni (s.o kuni 30.12.2036) 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)).
2.3.Kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.1. ja 2.2. (kompromissi punktides nr 2 ja 3) märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1 (4)
2.4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 1. kuupäevaks.
2.5.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-14273.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.I.Y (hageja I, laps I) ja C.O (hageja II, laps II) esitasid 1. septembril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.C (kostja, laste isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja I palus kostjalt välja mõista elatise 400 eurot kuus alates 1. septembrist 2025. Hageja II palus kostjalt välja mõista elatise 400 eurot kuus alates 1. septembrist 2025. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ja kostja ei osale hagejate kasvatamises. Kostja on osalenud ebamääraselt ülalpidamiskulude katmises. Hageja I igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 200 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused transpordile 50 eurot; sidekulud 30 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot ja hügieenitarvetele 20 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 50 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 250 eurot; muud vältimatud püsikulutused 315 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja I igakuised vajadused 1165 eurot. Hageja II igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 200 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused transpordile 50 eurot; sidekulud 30 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot ja hügieenitarvetele 30 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 150 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 250 eurot; muud vältimatud püsikulutused 315 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja II igakuised vajadused 1245 eurot.
2.Kostja teatas 30.09.2025 vastuses kohtule, et kostja saab maksta hagejatele elatist 600 eurot kuus alates 01.10.2025.
3.Kostja esitas 03.02.2026 kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi:
1.E.C (isikukood XXX) kohustub tasuma I.Y-le (isikukood XXX) elatist alates 1. oktoobrist 2025 kuni I.Y täisealiseks saamiseni (s.o kuni 23.03.2033) 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)). 2 (4)
2.E.C (isikukood XXX) kohustub tasuma C.O-le (isikukood XXX)) elatist alates 1. oktoobrist 2025 kuni C.O täisealiseks saamiseni (s.o kuni 30.12.2036) 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)).
3.Punktides nr 2 ja 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 1. kuupäevaks.
5.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus selgitas pooltele 05.01.2026 saadetud kirjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §s 432 sätestatud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikke tagajärgi.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus tühistab 4. veebruariks 2026 määratud kohtuistungi.
5.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus laste huvidega, heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus on menetlusosalistele selgitanud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.
6.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe 3 (4)
notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
7.Kohus jätab poolte menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.