Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-25-14610 kohustuse täitmiseks. 1.4 Pooled on leppinud kokku, et Hüvitis makstakse pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist kohtu deposiitkontolt välja O.S.-i pangakontole nr EE622200221015127249. Asjaõiguslikud kokkulepped 1.5 O.S. ja A.S. on kokku leppinud, et kinnisasi registriosa numbriga 994630, aadressil XXXxx, hakkab kuuluma A.S.-i ainuomandisse. O.S. annab Korteri omandi üle A.S.-ile ning viimane võtab selle vastu.

1.6 O.S.

ja A.S. on kokku leppinud, et sõiduauto, mis on riikliku registreerimismärgiga xxxxxx, hakkab kuuluma O.S.-i ainuomandisse. A.S. annab Auto omandi üle O.S.-ile ning viimane võtab selle vastu. Nõusolekud ja tahteavaldused 1.7 O.S. ja A.S. annavad kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg 1 tähenduses nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr 994630 II jaost senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse Kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse A.S. . 1.8 O.S. ja A.S. annavad nõusolekud, et Transpordiameti peetavast liiklusregistrist kustutatakse senine omanikukanne sõiduauto osas, mis on riikliku registreerimismärgiga xxxxxx ja tehakse uus kanne, millega kantakse Auto ainuomanikuna sisse O.S. . 1.9 Kui kinnistamismenetluste käigus selgub, et pooled on kohustatud andma täiendavaid tahteavaldusi Kinnistu ja Auto omanikukannete muutmiseks, siis kohustavad pooled need andma. Kinnistamisavaldus 1.10 Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 994630 kantud kinnisasja II jaost kehtiv omanikukanne. 1.11 Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 994630 kantud kinnisasja II jakku ainuomanikuna A.S. . 1.12 Riigilõivu omanikukande muutmiseks tasub A.S. . 1.13 Pooled taotlevad, et kinnistusosakond teavitaks tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest ning selle tasumise tähtajast riigilõivu tasumiseks kohustatud isikut. Täiendavad kokkulepped 1.14 Pooled kinnitavad, et kompromisslepingu sõlmimisega on ühisvara poolte vahel täielikult jagatud ning neil ei ole peale kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist teineteise suhtes mistahes varalisi nõudeid, mida ei ole kompromissis nimetatud. 1.15 Pooled taotlevad, et kohus ei lahendaks kompromisslepingu kinnitamist enne,

2-25-14610 kui Hüvitis on Rahandusministeeriumi kontolt jõudnud kohtu deposiitkontole. 1.16 O.S. kohustub Kinnistu valduse vabastama hiljemalt 31. jaanuaril 2026. a. Kui O.S. ei ole hiljemalt 31. jaanuaril 2026. a Korteri valdust vabastanud, siis kohustub ta tasuma A.S.-ile leppetrahvi summas 50 eurot iga päev, kuniks ta Korteri valduse vabastab. 1.17 Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab kompromissis nimetatud toimingute tegemiseks poolte tahteavaldusi.

2-25-14610 18.11.2025 ja 04.12.2025 kuulas kohus pooled ära ning 05.12.2025.a osaotsusega lahutas kohus poolte abielu. Osaotsus jõustus 06.01.2026. Menetlus ühisvara jagamise nõudes jätkus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik. Seega pole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis kokku leppinud teisiti. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on see võimalik. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 730 eurot, millest 100 eurot on abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõiv. Osaotsusega jättis kohus abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõivu hageja kanda ja kostja kantud kulud kostja enda kanda. Ühisvara jagamise nõudelt on hageja riigilõivu tasunud seega 630 eurot, millest pool ehk 315 eurot kuulub hagejale tagastamisele.

2-25-14610 Hagejat esindas menetluses talle riigi õigusabi korras määratud esindaja. Tsiviilasjas nr 2-259423 on kohus hagejale 02.06.2025.a määrusega andnud riigi õigusabi kohustusega 50% ulatuses võrdsete osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud tehtava kohtulahendi jõustumisest alates kuue kuu jooksul. Kohus määras esindaja tasu kindlaks eraldi määrusega. Kohus leidis, et esindaja tasutaotlus summas 624,96 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldas esindaja taotluse ning mõistis esindaja tasu välja riigieelarvest. Kuna kohus on hagejale andnud riigi õigusabi kohustusega osaliselt tasu maksta, siis tuleb hagejal maksta riigi õigusabi tasu 624,96 eurot pooles ulatuses kuue kuu jooksul võrdsete osamaksetena. 50% ulatuses jääb riigi õigusabi tasu riigi kanda. Kohus lisab käesolevale määrusele maksete tegemiseks vajaliku makseinfo eraldi lehena. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.