(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.03.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-13739
Tsiviilasi
OÜ Belforest Trade hagi K. S.-i vastu alusetult saadu tagastamise, kahju hüvitamise, intressi ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
58 998,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Belforest Trade (registrikood 10828935) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaisa Lumiste (e-post: XXX) Kostja: K. S. (isikukood XXX; e-post: XXX)
määras alates 13.09.2024 kuni selle täieliku tasumiseni.
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 09.07.2024 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr xxxx. Lepingu objektiks on kasvava metsa raieõigus asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Hageja tasus 65 000 eurot kostja pangakontole 15.07.2024. Siis aga selgus, et kostja ja tema endise abikaasa vahel on käimas ühisvara jagamise vaidlus (tsiviilasi nr xxxx), milles maakohus tegi 15.03.2024 lahendi tuvastades, et kinnistu on ühisvara, mille jagamisel jäeti kinnistus kostja ainuomandisse. Kõnealune kohtuotsus aga ei ole jõustunud, kuivõrd kostja endine abikaasa on esitanud sellele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 26.07.2024 hagi tagamise äärusega keelati kostjal ilma endise abikaasa nõusolekuta teostada metsaraiet kinnistul, anda raieõigust üle kolmandatele isikutele ning raiutud puid võõrandada ja kasutada kuni tsiviilasjas nr xxxx kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tekkinud on olukord, kus hagejal ei ole võimalik 2
lepingut täita, kuna leping on tühine kostja endise abikaasa nõusoleku puudumise tõttu (PKS § 31). Kostja on hagejale tagastanud küll ettemaksu summas 30 000 eurot, kuid ülejäänud ettemaks on tagastamata. Hagejal on tekkinud ka kulutuste hüvitamise nõue tulenevalt lepingu täitmisest ja võimatusest lahendada vaidlus kohtuväliselt. Hageja nõuab kostjalt alusetult saadud summa 35 000 eurot tagastamist, sissenõutavaks muutunud intressi summas 209,02 euro ja viivise summas 316,29 euro väljamõistmist, hageja poolt tehtud kulude summas 14 034,85 euro ja kohtueelselt kantud õigusabikulude summas 3057,17 euro hüvitamist. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks alates 16.10.2024 avaliku e-toimiku kaudu ja edastas dokumendid 17.10.2024 kostja e-posti aadressile XXX. Kostja kinnitas dokumentide kättesaamist e-kirjaga 17.10.2024 ning kohustus hagile vastama hiljemalt 18.11.2024. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud vastuväiteid. 03.03.2025 saatis kostja e-kirja, milles teatab, et on nõus uue kohtukoosseisuga ja jääb seni esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1540 eurot ja õigusabikulu 2246,83 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1540 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja õigusabi toimingute ajakulu on kokku 13,22 tundi, mis on kohtu hinnangul ülemäärane. Hageja õigusabi on piirdunud kohtusse hagi koostamise ja esitamisega, menetluskulude nimekirja koostamisega kahel korral ja kohtukoosseisu muutumise osas seisukoha esitamisega. Kohus ei pea põhjendatuks hüvitada menetluskuludena õigusabile tehtud kulusid, mis ei ole seotud kohtus esindamisega, see tähendab enne hagi esitamist tehtud toimingute eest, seda enam, et hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitis kohtueelselt kantud õigusabikulude eest summas 3057,17 eurot. Lisaks sisaldab menetluskulude nimekiri toiminguid, mida kohus ei saa seostada kohtumenetlusega. Kohus peab antud asjas põhjendatuks (eelkõige hagiavalduse, menetluskulude nimekirjade ning seisukoha koostamise ja esitamise) ajakuluks kokku 6 tundi. 3
Mis puudutab hageja esindaja tunnitasu, siis kohus märgib, et tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Hageja esindaja tunnihinnaks on märgitud 170 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul samuti ülemäärane, kuivõrd kostja poolt hagile mittevastamise tõttu teeb kohus tagaseljaotsuse, ei ole menetlus osutunud keerukaks ega mahukaks, samuti ei ole menetlus kestnud kaua. Seega eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et käesoleva asja puhul saab põhjendatud tunnitasuks pidada 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 900 eurot (käibemaksuta). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 2440 (1540+900) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatel solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2440 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.