Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 23.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-25-12495/26
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.12.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1643

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

23. detsember 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-12495

Tsiviilasi

R.Q hagi H.I vastu elatise väljamõistmiseks E.V hagi H.I vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

R.Q nõude osas 2715,66 eurot E.V nõude osas 2308,32 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: R.Q (isikukood XXX) Hageja II: E.V (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja Z.A Kostja: H.I (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

17. detsember 2025

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada R.Q (isikukood XXX) hagi H.I (isikukood XXX) vastu ja välja mõista Raido R.Q R.Q kasuks elatis 301,74 eurot kuus alates 1. augustist 2025 kuni R.Q täisealiseks saamiseni (s.o kuni 02.06.2039) (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest).

2.Rahuldada E.V (isikukood XXX) hagi H.I vastu ja välja mõista H.I-lt E.V kasuks elatis 256,48 eurot kuus alates 1. augustist 2025 kuni E.V täisealiseks saamiseni (s.o kuni 18.08.2041) (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 45,26 eurot (15% PKS §-st 101 lg 7 alusel).

3.Kohtuotsuse resolutsiooni punktides 1 ja 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1 (4)

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

5.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 282,31 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 59,43 eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on vähem kui 3 aastat, mistõttu tuleb kohaldada PKS § 101 lg-t 7. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, 3 (4)

p 27). Praegusel juhul puudub vajadus tõendada ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületa miinimumelatise suurust. Elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras ei ole vaja tõendada laste vajaduste rahuldamise kulusid, vaid tuleb eeldada, et mõlemad vanemad on võimelised andma lastele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tuginenud menetluses sellele, et ta on töötu. Kohus märgib, et elatise vähendamiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et ta on töötu. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16 seitsmes lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16100215/85, p 20). Kostja väljatoodud asjaolud ei anna alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 järgi arvutatud minimaalse elatise summa. Hagejad elavad koos emaga ja kostja ei osale hagejate ülalpidamises. Kohtusitungil avaldas hagejate ema, et hagejad ei viibi regulaarselt kostja juures ja laste suhtluskorra osas vanematel kokulepet ei ole. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest (s.o alates