Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-25-14487

Harju Maakohus menetleb A.L hagi M.L vastu elatise nõudes.

Harju Maakohus võttis hagi 21.10.2025 määrusega menetlusse, andis kostjale tähtaja vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Kostjale on materjalid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 1 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel 29.10.2025 e-posti aadressile XXX . Vastamise tähtpäev saabus 12.11.2025 Kostja ei ole tähtaegselt hagivastust esitanud.

TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: A.L (sünd. xxxx) on H.R ja M.L alaealine laps, laps elab koos emaga (hageja seaduslik esindaja). Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine

2-25-14487



teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused: Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7) Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kostja ei ole kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele, mistõttu ei kohaldu ka PKS § 101 lg 7. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5. Hageja on avaldanud, et lapse eest saab lapsetoetust summas 80 eurot hageja seaduslik esindaja. Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal ja praegu on ühe kuu elatise suurus hagejale 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot).

2-25-14487

Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 301,74 eurot kuus. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja on märkinud, et kostja on jätnud lapse ülalpidamiskohustuse täitmata perioodil 05.05.2025-02.09.2025. Hageja on avaldanud, et elatise summa nimetatud perioodi eest on 1187,95 eurot. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtu hinnangul kuulub hageja nõue tagasiulatuva elatise välja mõistmiseks rahuldamisele. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse ema pangakontole kohtuotsuse resolutsioonis nähtuvale arvelduskontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.