lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-1771/14

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-1771/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
963
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1771

Kohtuasi

M. L. ja S. L. hagi J. L. vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad:

M. L. (isikukood XXX) ja S. L. (isikukood XXX), seaduslik esindaja J. L. (isikukood XXX), lepinguline esindaja S. P.-L.

Kostja:

J. L. (isikukood esindaja S. S.

Asja läbivaatamine

XXX),

lepinguline

03.12.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada M. L., S. L. ja J. L. 3. detsembril 2025 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.J. L. kohustub tasuma M. L.le ja S. L.le elatisevõlana 3193 eurot ja 68 senti J. L. pangakontole nr EEXXX hiljemalt 15.12.2025.
1.2.J. L. tasub M. L.le elatist alates 12. oktoobrist 2025 kuni M. L. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 hiljemalt iga kuu 15. kuupäeval J. L. pangakontole nr EEXXX. Juhul, kui muutub lapsetoetuse määr vastavalt PHS § 17 lg-le 3, muutub vastavalt ka makstavast elatissummast lahutatav summa.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.3.J. L. tasub S. L.le elatist alates 12. oktoobrist 2025 kuni S. L. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX summas 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3)) x 0,85 (PKS § 101 lg-st 7 tulenev elatise vähendus 15% juhul, kui elatist tasutakse sama pere mitmele lapsele), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 hiljemalt iga kuu 15. kuupäeval J. L. pangakontole nr EEXXX.

2-25-16403 Juhul, kui muutub lapsetoetuse määr vastavalt PHS § 17 lg-le 3, muutub vastavalt ka makstavast elatissummast lahutatav summa.

1.4.Alates 12. oktoobrist sissenõutavaks muutunud elatise summad kohustub J. L. tasuma koos detsembrikuu elatisega, mis on mõlema lapse peale kokku 1868,07 eurot.
1.5.Kui üks lastest kolib teise vanema juurde, siis ei ole vanemad kohustatud elatist tasuma. Kui mõlemad lapsed kolivad teise vanema juurde, siis on elatist kohustatud tasuma vanem, kelle juures lapsed ei ela.
1.6.Seadusjärgset elatist ületavad lapsele tehtud kulutused kannab vanem, kelle juures laps elab.
1.7.Vanemad on kokku leppinud, et peretoetus laekub vanemale, kelle juures laps elab. Vanem, kelle juures laps elab, esitab taotluse peretoetuse enda arveldusarvele kandmiseks.
1.8.Kompromissi kinnitamisele eelneva perioodi eest ei ole vanematel teineteisele elatise ega peretoetuse nõudeid, mida ei ole kompromissis nimetatud.
1.9.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.10.Pooled paluvad kohtul lühendada edasikaebetähtaega 3 tööpäevale alates määruse kättetoimetamisest.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-1771 seoses kompromissi kinnitamisega.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
4.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

M. L. ja S. L. esitasid 31.01.2025 Harju Maakohtule hagi J. L. vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus kuulas 3. detsembril 2025 pooled ühiselt ära. Pooled avaldasid soovi lõpetada menetlus kompromissiga ning esitasid kompromissi tingimused protokolli kandmiseks. Pooled palusid lühendada edasikaebamise tähtaega kolmele tööpäevale määruse kättesaamisest ning otsustasid jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

2(3)

2-25-16403 huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik ja kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled palusid istungil edasikaebamise tähtaega lühendada kolmele tööpäevale, mistõttu määrab kohus edasikaebamise tähtajaks kolm tööpäeva alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20262-26-9468/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-25-20921/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval