Viru Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Kohtujurist
Deniss Iškin
Määruse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2025, Jõhvi
Kohtuasja number
2-25-16403
Kohtuasi
D. B. hagi D. B. vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
D. B. (ik XXX)
Hageja seaduslik esindaja:
J. B. (ik XXX; elukoht: XXX), lepinguline esindaja M. M.-D.
Kostja:
D. B. (ik XXX; elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
03.10.2025 kohtuistung
2-25-16403
Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Alaealine laps D. B. on seadusliku esindaja (lapse ema J. B.) vahendusel esitanud 1. oktoobril 2025 Viru Maakohtule hagi lapse isa D. B. vastu elatise väljamõistmiseks miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt lapse isa ei osale lapse ülalpidamises. Hagiavaldusega koos esitas hageja ka hagi tagamise avalduse, et elatis oleks kohaldatav juba kohtumenetluse ajal. Kohus kuulas 3. oktoobril 2025 ühiselt ära hageja esindaja ja kostja ning selgitas elatise sisu ja eesmärki ning tegi pooltele ettepaneku lõpetada elatise vaidlus kompromissi kokkuleppega. Pooled avaldasid soovi lõpetada menetlus kompromissiga ning esitasid kompromissi tingimused protokolli kandmiseks. Pooled loobusid kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest ning otsustasid jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega võtab kohus hagi menetlusse. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
2(3)
2-25-16403
Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Seega kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.