Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik 01.11.2024 esitas D. K. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. K.lt elatise saamiseks. Võlgnik esitas 08.11.2024 vastuväite, mistõttu andis Pärnu Maakohus asja hagi menetluses jätkamiseks üle Harju Maakohtule. 03.01.2025 ja 06.01.2025 esitas D. K. Harju Maakohtule hagi M. K. vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja täiendas hagi 26.02.2025. 28.02.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 06.10.2025 teatas kohus, et asjas lõpeb eelmenetlus 27.10.2025 ning poolte nõusolekul jätkab kohus kirjaliku menetlusega ning lubas esitada kirjaliku lõppseisukoha (teesid) kuni 10.11.2025. Samuti teatas kohus otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. 10.11.2025 esitas kostja seisukoha koos lisadega. 24.11.2025 ja 26.11.2025 esitas hageja kostja 10.11.2025 dokumendi osas seisukoha koos lisadega. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Hageja igakuised vajadused koosnevad järgmisest. - kodulaen 1058.35 eurot, - lasteaed 120.00 eurot, - tantsukursused 35.00 eurot, - laulukursused 50.00 eurot, - tahvelarvutilaen 7.00 eurot, - telefonilaen 17.00 eurot, - side 10.00 eurot, - rõivad 100.00 eurot, - toit 200.00–300.00 eurot, - puhkus (spaa, mängutoad) 100.00 eurot. Seega on hageja igakuised vajadused 1697.35 eurot. Kostja hagejale elatist ei tasu. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 01.11.2024 summas 400.00 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni nii, et elatise suurus muutub iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt avaldatud eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutumisest. Samuti palub hageja määrata täitmise kord järgmiselt: tasumisele kuuluv elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXX. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet miinimumelatise määras. Hageja vajadused on ülepaisutatud. Kostja ei nõustu eluasemekuludega, toidu- ja riiete kuluga. Ülepaisutatud on puhkusekulu. Kulutused tantsu- ja laulukursustel käimiseks ja telefonilaen ei ole tõendanud. Kostja ei ole võimeline nõutavas määras elatist tasuma. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 alusel jätab kohus tähelepanuta kostja 10.11.2025 esitatud dokumendi lisad, kuna kohtuvaidlustes ei ole lubatud esitada täiendavaid tõendeid. Samal alusel jätab kohus tähelepanuta hageja 24.11.2025 ja 25.11.2025 esitatud dokumendid koos lisadega. Lisaks on hageja esitatud viidatud dokumendid hilinenult TsMS § 330 mõttes. II PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 5-aastane tütar, kes elab ema juures ning keda vanemad peavad ühiselt ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. III Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja igakuiste vajaduste suurusele. Hageja väitel on tema igakuised vajadused järgmised (vt dtl 35):

- kodulaen 1058.35 eurot, - lasteaed 120.00 eurot, - tantsukursused 35.00 eurot, - laulukursused 50.00 eurot, - tahvelarvutilaen 7.00 eurot, - telefonilaen 17.00 eurot, - side 10.00 eurot, - rõivad 100.00 eurot, - toit 200.00–300.00 eurot, - puhkus (spaa, mängutoad) 100.00 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjal ei ole vastuväiteid ja ta on sellega omaks võtnud järgmised hageja igakuised vajadused: lasteaed 120.00 eurot, tahvelarvutilaen 7.00 eurot, sidekulu 10.00 eurot, s.o kokku 137.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos emaga. Hageja on esitanud eluasemekulude osas tõendeid järgmiselt: laenumaksed 951.15 eurot kuus (dtl 85, dtl 88), prügiveo, elektri- ja veekulu osas 54.18.eurot kuus (dtl 55-57). Põhjendatud ei ole kogu kodulaenu ja elusasemekulu arvestamine hageja osaks. Kohus loeb hageja põhjendatuks eluasemekuluks 200.00 eurot kuus. Hageja on märkinud igakuise toidukuluna 200.00-300.00 eurot ning esitanud nimetatu kohta tõendeid (vt nt 55-57, dtl 58-60, dtl 61-63, dtl 65-71) keskmiselt 182.73 euro ulatuses kuus. Kostja vaidleb kulule vastu. Kohus võtab arvesse hagejate vanust, sh kasvava organismi vajadust täisväärtusliku toidu järele, ning leiab, et hageja mõistlikuks ja põhivajadusi katvaks igakuiseks toidukuluks 6.25 eurot päevas, s.o 187.50 eurot kuus. Hageja on märkinud riiete kuluks 100.00 eurot. Kostja vaidleb kulule vastu ning nõustub igakuise riietekuluga 30.00 eurot. Hageja tõendeid riiete osas esitanud ei ole. Hageja on XXXaastaseks saav tütarlaps, kes tegeleb mitme huvialaga, mistõttu tuleb lugeda mõistlikuks hageja põhivajaduste hulka kuuluvaks igakuise riiete kuluna 50.00 eurot. Pooled ei ole esile toonud, et neil ei oleks hageja osas ühist hooldusõigust. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et vanematel on ühine hooldusõigus ning kostja on nõustunud hageja laulu- ja tantsuringis osalemisega, mille igakuine kulu on kokku 70.00 eurot (dtl 82-83, dtl 87). Huviringide kulu ei ole suurem üldteada olevast kulust kahele huvialale. Seetõttu loeb kohus tõendatuks hageja huvidele ja võimetele vastavate huviringide kuluks kokku 70.00 eurot. Hageja on märkinud puhkusekuluks 100.00 eurot kuus sh spaa ja mänguteoad. Kostja vaidleb kulule vastu. Kohus loeb nimetatud summa ülepaisutatuks ning peab põhjendatuks ja lapse põhivajaduste hulka kuuluvaks 40.00 euro ulatuses kuus. Telefonilaenu osas 17.00 eurot ei ole hageja tõendeid esitanud. Kostja vaidleb kulule vastu. Kuna hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse kulu olemasolu, siis kohus ei saa seda lugeda vältimatuks üldteadaolevaks kuluks. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduseks, arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade osas, igakuiselt 684.50 eurot. Seega on lapse vajadused võrreldavas määras PKS §-s 101 sätestatu alusel arvutatud summas (PKS § 101 lg 1). IV Elatis ei või olla alla PKS §-s 101 sätestatu alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1).

Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust PKS § 101 lg-tes 5-7 asuvate erandite kohaldamiseks. Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Miinimummääras elatise väljamõistmisele kostja vastu ei vaidle (vt nt dtl 45). V Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et D. K. hagi M. K. vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise hageja kasuks alates 01.11.2024 summas esitamisest 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXX. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.