Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-18019 X (lapse isa, hageja) hagi Y (alaealine laps, kostja) vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas lapse ema Tartu Maakohtule avalduse lastele (Y ja W) elatisraha väljamõistmiseks 2023 aastal, mille kohus arutusele võttis (tsiviilasi nr 2-23-14638). Kohus tegi otsuse kus hageja pidi maksma elatisraha mõlemale lapsele, kuna antud hetkel lapsed elasid lapse ema juures. Kostja elas ja käis koolis Tartus. Kostja käis juba varasemalt koolivaheajad ja ka nädalavahetused isa juures. Kostja avaldas soovi isa juurde püsivalt elama minna Rakverre. Kostjal on ka Rakveres vanaema (isa ema), kelle juures meeldib tal olla. Lapse intensiivse nõudmise peale leppisid osapooled kokku, et kostja läheb ka isa juurde elama. Nii elabki kostja lõplikult isa juures ja on täielikult isa hooldada ja kasvatada. Lõplik lapse elama asumine toimus 01.08.2025. Kostja on sissekirjutatud isa elukohta ja käib ka uuest õppeaastast (2025/2026) X Põhikoolis, mis on Rakvere valla hallatav kool. Kostja on ise rahul, et saab isa juures elada. Hageja leiab, et kui laps elab isa juures, siis tuleks elatisraha nõue tühistada. Laste isa on korduvalt pöördunud laste ema poole seoses lapse elatise nõude tühistamisega, kuna laps elab isa juures, kuid ema on ainult venitanud ja ei tegele asjaga, seega on laste isa taas sunnitud kohtu poole pöörduma. Hageja pöördub kohtu poole kostja elatisraha nõude kustutamiseks kuna mõlemad lapsed elavad lõplikult hageja juures. Hageja palub lõpetada Tartu Maakohtu 01.02.2024 kohtumäärusega (kompromissmäärus) tsiviilasjas nr 2-23-14638 hagejalt väljamõistetud elatise kohustuse maksmine kostja ülalpidamiseks alates hagi esitamise ajast. Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud KÄPO vahendusel 04.11.2025, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 24.11.2025 kostja hagile vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 2(4)

kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus tuvastas, et Tartu Maakohus lõpetas 01.02.2024 määrusega menetluse tsiviilasjas 2-2314638, Y ja W hagis X vastu elatise väljamõistmiseks ning kinnitas Y, W ja X vahel 29.01.2024 sõlmitud kompromisse alljärgnevas: X tasub elatist igakuuliselt Yle 175 eurot alates hagi esitamisest s.o 16. oktoobrist 2023. a kuni Y täisealiseks saamiseni. X tasub elatist igakuuliselt Wle 175 eurot alates hagi esitamisest s.o 16. oktoobrist 2023 kuni W täisealiseks saamiseni. Kohtumäärus jõustus 21.02.2024. Viru Maakohus rahuldas 12.05.2025 tsiviilasjas nr 2-24-17603 X hagi Y ja W vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes tagaseljaotsusega osaliselt, rahuldas X hagi W vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes, lõpetas Tartu Maakohtu 01.02.2024 kohtumäärusega (kompromissmäärus) tsiviilasjas nr 2-23-14638 Xlt väljamõistetud elatise kohustuse maksmine W ülalpidamiseks alates 20.11.2024 ning jättis rahuldamata X hagi Y vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes, kuna Y elas jätkuvalt ema juures. Kohtuotsus jõustus 17.06.2025. Hageja pöördus uuesti kohtu poole kostja elatisraha nõude lõpetamiseks kuna kostja elab nüüd püsivalt tema juures. Seega tugineb hageja asjaolule, et pärast esialgse elatisraha väljamõistmist on toimunud oluline muutus asjaoludes. TsMS § 497 järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus on varem määranud tsiviilasjas nr 2-23-14638 01.02.2024 kinnitatud kompromissiga, et hageja (laste isa) peab maksma elatist mõlemale lapsele, kes elasid laste ema juures. Hagi kohaselt on nüüd olukord muutunud - kostja elab alates 01.08.2025 püsivalt isa juures, käib Rakveres koolis ja on sinna ka sisse kirjutatud. Lapse ema vastuväiteid hagile ei esitanud.

3(4)

Kohus tuvastas lisaks, et rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukohaks ajavahemikul 16.06.2025 - 11.08.2025 xxx (s.o lapse ema elukoht) ning kostja uueks elukohaks alates 12.08.2025 on xxx (s.o lapse isa elukoht). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja väide, et laps elab alates 01.08.2025 püsivalt koos isa, mitte emaga, on tõendatud. Kohus leiab, et antud juhul on olukord võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud, kuna kostja on asunud elama isa juurde. Seega on põhjendatud elatise nõude muutmine uute asjaolude tõttu. Kohus nõustub sellega, et kui laps elab püsivalt isa juures, siis on alust taotleda elatise maksmise lõpetamist selle lapse osas PKS § 100 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul kuna kostja elab nüüd püsivalt isa juures, siis vastavalt PKS § 100 lg 2 ei ole lapse isal kohustust maksta kostja eest elatist, sest lapse isa täidab oma ülalpidamiskohustust otseselt last kasvatades ja tema eest hoolitsedes. Kuna kostja elab isa juures, täidab isa oma ülalpidamiskohustust otseselt, mitte elatise maksmise teel. Seega on põhjendatud kostja osas elatise maksmise kohustuse lõpetamine. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus rahuldab hagi kostja vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ja lõpetab Tartu Maakohtu 01.02.2024 kohtumäärusega (kompromissmäärus) tsiviilasjas nr 2-23-14638 Xlt Y ülalpidamiseks elatise väljamõistmis e alates hagi esitamisest, so 26.10.2025. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hageja nõue vabastada elatise maksmise kohustusest lapse suhtes summas 175 eurot kuus. Hagihind on seega 1575 eurot (175 eurot*9 kuud). Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel ülalpidamisasjas jätta poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.