Harju Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Kohtujurist
Kadi Lossi
Määruse tegemise aeg ja koht
25. november 2025.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-122501
Tsiviilasi
A, B hagi Y vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A (isikukood XXX) Hageja B (isikukood XXX Hagejate seaduslik esindaja X (isikukood XXX) Kostja Y (isikukood XXX) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis tuleb tasuda kuni B täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.a.
esitada
määruskaebust.
Määrus
jõustub
selle
pooltele
Menetluse käik Hagejad esitasid 19.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult elatise saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega anti nõue üle Harju Maakohtule menetlemiseks. 14.11.2025 esitas hagejate seaduslik esindaja allkirjastatud kompromissi kokkuleppe. Pooled jõudsid kompromissi kokkuleppele tingimustel, mille kohus käesoleva kohtumäärusega kinnitab. Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab, et alates 01.04.2025 on elatise miinimum 301,71 eurot (baassumma 282,31 eurot) + 3% brutokuupalgast (59,40 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eur).
Hagejad paluvad elatise välja mõista kuni hagejate täisealiseks või 21-aasta vanuseks saamiseni. Kohus selgitab, et vanemad peavad ülal pidama oma last kuni tema täisealiseks (18-aastaseks) saamiseni. Kui laps jätkab õpinguid (põhi-, kesk-, kõrgharidus või kutseõpe) ja ei ole suuteline end ise ülal pidama, on tal õigus elatisele kuni 21-aastaseks saamiseni. Pärast 18. eluaastat ei saa vanem enam lapse nimel elatist nõuda – täisealine laps peab ise esitama elatisenõude. Täisealise lapse puhul miinimumelatise määr seadusest ei kohaldu, sest elatis määratakse vastavalt täisealise lapse vajadustele ja vanema võimalustele. Kui laps jätkab õpinguid peale 18-aastaseks saamist, siis võib kostja vabatahtlikult ilma kohtumääruseta jätkata elatise tasumist. Kui kostja vabatahtlikult elatist ei tasu, siis täisealine laps peab ise pöörduma kohtu poole elatise hagiga.
Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Elatis tuleb tasuda X SEB pangakontole XXXXXX, selgitusega “Elatis menetlus nr 2-25-122501”. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.