lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-2863/13

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 08.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-2863/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 442 lg 7Otsuse sisuTsMS § 444 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-2863

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

08. september 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-2863

Tsiviilasja hind

1 146,13 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja Olavi Järve (OÜ Kumm & Järve Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post

XXXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

XXXXOÜ hagi XXXX(XXXX) vastu kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista (XXXX) tasunõue 386,40 (kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja 40 senti) eurot ja viivis 103,65 (ükssada kolm eurot ja 65 senti) eurot XXXXOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista (XXXX) menetluskulud 182,75 (ükssada kaheksakümmend kaks eurot ja 75 senti) eurot XXXXOÜ kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 129 lg 1Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing
TsÜS § 130 lg 1Esindusõiguseta isiku vastutus
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 637 lg 3Tasu maksmise kohustus
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb (XXXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lgs 1 sätestatud määras XXXXOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

2-16-2863 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik

1.Kostja tellis hagejalt tõlketöid, mille eest esitas hageja MTÜ-le XXXX14.06.2012 arve nr 207 summas 276 eurot (I kd tl 7) ja 20.06.2012 arve nr 215 summas 110,40 eurot (I kd tl 8).
2.27.01.2016 Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-15-9468 jättis kohus hageja hagi MTÜ XXXXvastu võla nõudes rahuldamata, leides, et tõendatud ei ole, et MTÜ XXXXoleks hagejalt arvete nr 207 ja 215 aluseks olevat tõlketeenust tellinud (I kd tl 24-26).
3.22.02.2016 esitas hageja kostja vastu Harju Maakohtule hagi kahju hüvitamiseks, alternatiivselt töövõtulepingut tuleneva kohustuse täitmiseks. 08.03.2016 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 1 146,13 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises TsÜS § 129 lg 1, TsÜS § 130 lg 1 ja 2, alternatiivselt VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 635 lg 1.
5.Hageja märgib, et: • kostja jättis sihilikult hagejale mulje, nagu tegutseks ta tööde tellimisel MTÜ XXXXesindajana; • muuseum ei ole kostja esindusõigust heaks kiitnud, mistõttu on vaidlusaluste arvete aluseks olnud töövõtuleping tühine; • kostja, tegutsedes teadlikult tegelikku esindusõigust omamata, tekitas hagejale kahju; • hagejale tekkinud kahju seisneb arve nr 207 ja nr 215 tasumata jätmises, lisanduvas viivises ja tsiviilasjas 2-15-9468 kantud menetluskuludes; • alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostja tegutseski tõlketööde tellimisel enda nimel, palub hageja võlgnevus välja mõista vastavalt töövõtulepingu sätetele, milles tellijaks oli kostja ning kes jättis hagejale mulje, nagu oleks tellijaks olnud muuseum; • hageja on oma kohustuse täitnud ja tõlked kostjale edastanud, kuid kostja ei ole tõlgete eest tasunud. Kostja vastuväited
6.23.03.2016 esitatud vastuses vaidles kostja hagile vastu, leides, et tema ei ole tõlkeid kätte saanud. Kostja palus tõlked saata talle posti teel ning lubas pärast kättesaamist ja kontrollimist tasuda arve 10 päeva jooksul.
7.16.05.2016 kohtusse saabunud teates teatas kostja, et on kohtu ja tõlkebüroo poolt saadetud tõlked ja teated kätte saanud. Kostja märgib, et on nõus maksma järgmiste tõlgete eest: eesti keel, rumeenia keel, ladina keel vastavalt hageja esitatud arvele 407 eurot. Kostja küsis täiendavalt kuhu on vaja maksta. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

2-16-2863

9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Hageja tugineb oma nõudes TsÜS § 129 lg 1, TsÜS § 130 lg 1 ja 2, leides, et arve nr 207 ja nr 215 aluseks olevate tõlgete tellijaks oli MTÜ XXXXning kostja sõlmis lepingud esindusõigust omamata. Kohus leiab, et hageja nõue TsÜS § 129 lg 1, TsÜS § 130 lg 1 ja 2 alusel ei ole põhjendatud. Vastavatel alustel nõude rahuldamine eeldab, et tõlketeenuste osutamise leping oli sõlmitud hageja ja MTÜ XXXXvahel. Hageja ei ole seda asjaolu tõendanud. Lepingu sõlmimist hageja ja MTÜ XXXXvahel ei tõenda hageja poolt lisatud hageja ja kostja e-kirjavahetus, varasemad arved ega MTÜ XXXXregistriväljavõte (I kd tl 9-23). Viru Maakohus on 27.01.2016 otsuses tsiviilasjas 2-15-9468 leidnud, et MTÜ XXXXei tellinud hagejalt vaidlusaluste arvete aluseks olevaid tõlketöid. Seega ei kuulu hageja nõue hageja poolt tuginetud TsÜS-i sätete alusel rahuldamisele.
13.Alternatiivselt on hageja esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 635 lg 1 alusel. Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
14.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel tellis kostja hagejalt tõlketeenust. Hageja on teenust osutanud ja vaidlusaluste arvete nr 207 ja 215 aluseks olevad tõlked kostjale edastanud. Tööde tellimist ja tõlgete saatmist tõendab poolte vaheline ekirjavahetus ja postiteenuse väljastusteated (I kd tl 13, 70, 77, 84, 99, 108, 116-188, 195). Kohus märgib, et hageja edastas vaidlusalused tõlketööd ka kohtule 25.04.2016 (I kd tl 198-199, II kd tl 1115), millised kohus edastas täiendavalt ise kostjale (II kd tl 116-117). Kostja on 16.05.2016 teates kinnitanud tõlgete saamist ja palunud teatada kuhu tasuda tuleb. Kohus edastas 24.05.2016 kostjale info arveldusarve numbri kohta, kuhu tõlketeenuse eest tasuda. Seega oli kostjal võimalus võlg tasuda. 22.06.2016 teatas hageja, et tasumist ei ole toimunud. Kohus leiab, et hageja tasunõue on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt 14.06.2012 arve nr 207 summas 276 eurot (I kd tl 7) ja 20.06.2012 arve nr 215 summas 110,40 eurot (I kd tl 8) tasumist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusalused arved nr 207 ja 215 hagejale tasunud või et lepingu alusel saadu ei vastanud lepingutingimustele. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingu alusel tasuna 386,40 eurot.

2-16-2863

15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist alates arvete nr 207 ja nr 215 sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni seadusjärgse viivisemäära alusel kogusummas 103,65 eurot (I kd tl 36). Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist ning hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja, olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes seadusest. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 103,65 eurot.
16.Hageja on lisaks nõudnud kahjuhüvitisena tsiviilajas 2-15-9468 kantud menetluskulude hüvitamist summas 656,08 eurot (I kd tl 28-35). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et hageja kahjunõue menetluskulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, milles seisneb kostjapoolne lepingu rikkumine ega muude VÕS §-s 127 toodud kahjuhüvitamise eelduste täitmist. Ka kohtule ei ole see esitatud asjaolude pinnalt ära tuntav. Hageja kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata.
17.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja tasunõude 386,40 eurot ja viivise 103,65 eurot.
18.Otsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid (I kd tl 52-53, I kd tl 63-70) ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus 43% ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 57% ulatuses hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. 30.03.2016 esitatud menetlusdokumendis on hageja märkinud, et hetke seisuga on menetluskulud summas 425 eurot. Pärast 30.03.2016 menetlusdokumenti ei ole hageja rohkem sisulisi menetlusdokumente esitanud. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, selles esitatud menetlusdokumente ning seda, et hageja tasus käesolevalt hagiavalduselt riigilõivu 200 eurot, peab kohus hageja menetluskulusid kogusummas 425 eurot põhjendatud ja vajalikuks. Tulenevalt menetluskulude jaotusest kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 182,75 eurot, so 43% 425-st. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

2-16-2863

22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja