Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-2597
Kohtuasi
P.U hagi C.B vastu abielu lahutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C.B apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja P.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jana Kitter Kostja C.B (isikukood XXX) lepinguline esindaja Vladimir Makarov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast C.B apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 19.09.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-2597.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud C.B kanda. P.U-l puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.P.U (hageja) esitas 17.02.2025 Harju Maakohtule C.B (kostja) vastu hagi (mida täiendas 21.02.2025), milles palus lahutada poolte abielu.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 07.06.1996 Tallinna Perekonnaseisuametis. Pooled elavad samas majas, kuid abielusuhted lõppesid kuus aastat tagasi. Pooltel on ühine 14-aastane poeg. Hageja on seisukohal, et abielulisi suhteid ei ole võimalik enam taastada ning hageja ei soovi abielu jätkata. Kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses, siis palub hageja kohtul poolte abielu lahutada. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja soovib abielu säilitada. Kostja leiab, et pooled elavad koos kui perekond, abielusuhted ei ole lõppenud ning poolte erimeelsused on võimalik lahendada. Lahutus mõjuks halvasti poolte pojale. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 19.09.2025 otsusega hagi ning lahutas poolte abielu, mis on sõlmitud 07.06.1996 Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
3.1.Maakohus leidis, et esinevad perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus tuvastas, et poolte abielusuhted on lõppenud. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja soovib abielu lahutada. Hagiavaldusest ja kohtuistungil antud hageja seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Hageja ei pea võimalikuks poolte leppimist. Poolte abielusuhted on lõppenud rohkem kui kuus aastat tagasi ja neid ei ole võimalik taastada. Hageja on soovinud perekonnaseisuametis abielu lahutada, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Kuna hageja ei ole nõus kostjaga leppima ega abielusuhteid taastama, siis ei ole abielu jätkamine võimalik ning abielu tuleb lahutada.
3.2.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1). Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta poolte abielu lahutamata või määrata uus istung poolte lepitamiseks.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei nõustu kostja, et abielusuhted on lõppenud. Pooled elavad endiselt samas majas ning pooltel on ühine majapidamine. Kostja hinnangul on poolte leppimine võimalik. Kuna poolte abielu on sõlmitud kiriklikus korras, siis moraalsete ja usuliste tõekspidamiste kaalutlusel peab kostja abielu lahutamist lubamatuks, kui ei ole tehtud kõik võimalik selle säilitamiseks. Abielu lahutamine ei ole poolte poja huvides.
2-25-2597
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid aja- ja ressursikulusid.
6.TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 10.1).
7.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kostja hinnangul ei ole abielusuhted lõppenud, kostja ei soovi hagejast lahutada ning soovib täiendavat leppimisaega, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt PKS § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus on tuvastanud PKS § 67 lg-s 1 sätestatud abielu lõpetamise eelduste esinemise praeguses asjas. Hageja on selgelt avaldanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud juba kuus aastat tagasi ning neid ei ole võimalik taastada. PKS § 67 lg 3 järgi võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, kuid leppimisaja kohaldamise eelduseks on mõlema poole tahe ja huvi abielu jätkata. Maakohtus peetud 02.09.2025 istungil on hageja avaldanud, et ei soovi leppimisaega, sest ei näe võimalust poolte abielulisi suhteid taastada. Hageja poolt menetluses avaldatust saab seega üheselt järeldada, et hageja ei soovi enam abielu jätkata. Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust asjaolu, et kostja lahutusega ei nõustu. Abieluline kooselu eeldab mõlema abikaasa vastavat tahet. Abielu ei ole võimalik säilitada, kui üks abikaasadest soovib selle lahutamist.
8.Kuna PKS § 67 lg 1 näeb kohtus abielu lahutamise ainsa faktilise eeldusena ette abielusuhete lõppemise, siis ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust asjaolud, et kostja hinnangul ei ole abielu lahutamine võimalik moraalsete ja usuliste tõekspidamiste tõttu ning et lahutus mõjuks halvasti poolte pojale.
9.Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik rahuldada. Kohus keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest.
10.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis kulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise kohta.
11.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse
2-25-2597 kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12.Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel kuulub riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p-i 2 järgi tagastamisele, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist ei nõudnud.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
14.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on praegune määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.