Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse, arvates määruse kättetoimetamisest, Viru Maakohtu 1(5)

2-15-7008 kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest (TsMS § 625 lg 2, § 661 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse M M vastu nõude tunnustamiseks OÜ Crisman (pankrortis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohtu 23.09.2014 kohtumäärusega välja kuulutatud OÜ Chrisman (RK 11129859) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Anne Tammer. Hageja esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnistamist teise rahuldamisjärgu nõudena 22 674,20 eurot. 10.04.2015.a toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, enne mida esitas hageja esindaja haldurile Vene Föderatsiooni Peterburi ja Leningradskaja oblast arbitraažikohtu 24.02.2015.a hageja nõuet võlgniku vastu kinnitava kohtuotsuse, mis jõustus 25.03.2015.a. 10.04.2015.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite võlausaldaja Mihhail Malyshev. Antud juhul vaidles nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastu võlausaldaja M M, kes on seetõttu õige kostja. 22.12.2011.a hageja, mis on VF õigussubjekt (edaspidi võlausaldaja), ja OÜ Chrisman (pankrotis) (edaspidi Võlgnik) vahel oli sõlmitud võõrandamisleping nimetusega «Договор поставки нр. 1), mis lähtudes võlaõiguseseadusest peab olema sisuliselt kvalifitseeritud müügilepinguna (Vene Föderatsiooni õiguse kooskõlas oli leping nimetatud hankelepinguks). Mainitud võõrandamislepingu (edaspidi Leping) alusel võttis võlgnik endale kohustuse müüa hagejale 3 aerodünaamilist ketrusmasinat Vortex Murata Mod. MVS 851. Iga ketrusmasina hind oli 40 000 eurot. Kokku on Lepingu hind 120 000 eurot. 11.03.2012.a oli poolte vahel sõlmitud lisakokkulepe nr 1 mainitud lepingu juurde. Hiljem sõlmiti ka teised lisakokkulepped: 20.04.2012.a oli sõlmitud lisakokkulepe nr 2, 27.12.2012.a oli sõlmitud lisakokkulepe nr 3, 29.07.2013.a. oli sõlmitud lisakokkulepe nr 4 ja viimasena 05.11.2013.a oli sõlmitud lisakokkulepe nr 5. Lisakokkulepete sõlmimise põhjuseks oli see asjaolu, et põhilepingu sõlmimisel Lepingu punktide 5.2 ja 5.5 alusel maksis hageja võlgnikule ettemaksu summas 4 176 455,88 vene rubla, mis maksete teostamise päeval oli võrdne 102000 euroga. Mainitud tehingute tulemusel kandis hageja võlgnikule üle kokku 102600 eurot. Võlgnik tarnis hagejale ainult 2 masinat kokku maksumusega 80 000 eurot. Võlgnik jättis tarnimata hagejale 1 masina ning ei tagastanud hagejale tasutud ettemaksu summas 22 600 eurot. Seega moodustas võlgniku põhivõlgnevus hageja ees pankroti väljakuulutamise päeva seisuga kokku 22 600 eurot. Hageja nõuet tõendatakse Vene Föderatsiooni Peterburi ja Leningradskaja oblasti arbitraažikohtu 24.02.2015.a otsusega, mis jõustus 25.03.2015.a. 24.02.2015.a otsusega ütles kohus hageja ja võlgniku vahel 22.12.2011.a sõlmitud müügilepingu üles ning määras välja mõista võlgnikult hageja kasuks võlgnevus summas 22 600 eurot ja viivis summas 8 080 eurot. Seega on hageja nõue täiesti selge, mida tõendab juba nõudeavalduse ja hagi juurde lisatud dokumendid. Hageja nõuet tõendatakse täiendavalt käesoleva hagi juurde lisatud Vene Föderatsiooni Peterburi ja Leningradskaja oblasti arbitraažikohtu jõustunud kohtuotsusega. Hageja palub rahuldada hagi ja tunnustada ООО «Льняная мануфактура» nõudeõigust võlgniku vastu summas 22 674,20 eurot teises rahuldamisjärgus. Viru Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu määruse, milles selgitas, et kohtul tuleb välja selgitada, kas osapoolte vahel on vaidlus välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamise suhtes. Viru maakohtus võttis avalduse menetlusse. Hageja esitas kohtule avalduse, milles taotleb Vena Föderatsiooni Peterburi linna Leningradi oblasti Arbitraažikohtu otsuse A56-67142/2014 tunnustamist käesolva tsiviilasja raames. 2(5)

2-15-7008 Kostja oma vastuses hagi ei tunnista ning palub jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Vastuse kohaselt on esitatud haginõue kostja vastu õiguslikult põhjendamata ja tõendamata. Hageja tugineb oma haginõudes Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 24.02.2015 a otsusele, millise otsusega ütles välisriigi kohus hageja ja kostja vahel 22.12.2011 a sõlmitud lepingu üles ning määras välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 22 600 eurot ja leppetrahvi summas 8 080 eurot. Hageja leiab, et nimetatud tõendi (Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 24.02.2015 a otsuse) näol on tegemist välisriigi kohtulahendiga, mis ei ole Eesti Vabariigi õigusruumis kehtiv. Siinjuures peab kostja vajalikuks rõhutada, et tarneleping nr 1 koos selle juurde kuuluva nelja lisaga on äärmiselt segased ja vastuolulised tarnelepingu endaga. Nimelt tarnelepingu punkt 5.2. kohaselt pidi hageja tasuma kostjale ettemaksuna koheselt pärast lepingu allkirjastamist 100 000.- eurot. Leping allkirjastati 22.12.2011 ning kostja kohustus punkt 3.3. kohaselt tarne teostama 120 päeva jooksul ettemaksu tasumisest. Hageja tasus nõutava ettemakse osade kaupa alles 08.04.2012 a, seega ligi kolm ja pool kuud hiljem. Samas on hageja hagiavalduse punktis 2.3. täiesti meelevaldselt ja tuvastatud asjaoludele mittevastavalt väitnud, et tarnetähtaeg möödus 25.04.2012. Kostja rõhutab, et kuivõrd hageja tasus ettemaksu 08.04.2012 a, siis ei saa 120 päeva tarnetähtaeg mitte kuidagi saabuda 25.04.2012 ehk siis 17 päeva möödudes ettemaksu tasumisest. Eeltooduga on tõendatud tarnelepingu rikkumine hageja poolt, mistõttu puudus hagejal ka õigus lepingut ülesse öelda. Siinjuures peab kostja kohaseks rõhutada, et hageja ei ole ka avaldanud soovi tarnelepingut ülesse öelda või sellest taganeda VÕS § 116 sätestatud korras. Vähemalt ei ole hageja esitanud selle kohta ei pankrotimenetluses ega ka käesolevas menetluses mitte ühtegi asjakohast tõendit. Täiesti vastuolulised ja üksteist välistavad on ka tarnelepingu lisades sätestatud poolte kohustused. Nii on pooled 05.11.2013 sõlmitud täiendavas kokkuleppes nr 5 sätestanud, et kauba tarnimine teostatakse kostja poolt alles enne 01.augusti 2014 a. Eeltoodust tulenevalt ja esitatud hagiavalduse materjalidest nähtuvalt jääb arusaamatuks ja ebaselgeks ning mittejälgitavaks ka hagiavalduses esitatud intresside ja viiviste nõude arvestus. Nende arvestuse alguseks ei ole kuidagi võimalik lugeda 25.04.2012. Seega ei ole hageja nõue selge ning see on põhjendamata ning tõendamata.

2-15-7008 materjalidest nähtuvalt nõuete kaitsmise koosolekule ei olnud esitatud jõustumismärkega arbitraažikohtu otsust. Hageja omapooses 01.08.2016 seisukohas leiab, et menetlus tuleb antud asjas lõpetada ja otsus hagiavalduse kohta jätta läbivaatamata, kuna nõue on kaitstud jõustunud kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustus 24.02.2015.a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata ning täidetud on kõik tingimused kohtule esitatud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. TsMS § 620 lg 1 p 2 kohaselt tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; lg 2 sätestab, et välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita; lg 3 sätestab, et kohus võib vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 50 alusel lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades. Osapoolte vahel vaidlust ei ole, et kohtuotsus, mille tunnustamist antud asja raames soovitakse oni jõustunud. Kostja väitel puudub võimalus kohtuotsuse tunnustamiseks, kuna on rikutud tunnustamise alused. Nimelt on otsus tehtud tagaselja, mistõttu ei kuulu otsus tunnustamisele. Kohtule esitatud Peterbuti linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 24.02.2015 lahendist nr A5667142/2014 ilmneb, et kostja (OÜ Crisman) ei ole ilmunud kohtuistungile. Tagaseljaotsuse tegemine ei eelda koheselt, et teine pool ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti nõuetekohaselt ja õigel aja kätte. Samuti ei ole tuvastatud, et menetlusosalisel puudus võimalus kohtulahendi vaidlustamiseks. Menetluse kestel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid, et OÜ Crisman ei olnud teadlik enda vastu suunatud kohtumenetlusest. Ka ei ole kohtule teada, et poolte vahel oleks samas asjas teisi lahendeid, mis oleksid vastuolus tunnustatava lahendiga. Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt oli Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohus pädev tunnustatavat kohtulahendit tegema. Samuti ei esine Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art-s 56 sätestatud mittetunnustamise ja -täitmise aluseid. TsMS § 620 lg 2 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud. Kohtuotsus on jõustunud. Seega leiab kohus, et ei ole tuvastatud TsMS § 620 loetletud asjaolude esinemist. Kohtule esitatud Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 24.02.2015.a. otsus asjas nr. A56-67142/2014 ei ole vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega ja ei esine TsMS § 620 lg 1 p 1-6 toodud asjaolusid, mis võiksid takistada kohtulahendi tunnustamist, kuulub esitatud kohtuotsus tunnustamisele. 4(5)

2-15-7008 TsMS § 621 kohaselt kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Kohus selgitab, et kuna hageja kasuks on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevus 22 600 ning leppetrahv summas 8080 eurot, tuleb PankrS § 103 lg 4 alusel osaühingu Lnjanaja manufaktura nõuet tunnustada ilma selle kaitsmiseta hagimenetluse korras. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Kostjal puudub seega õigus vastuväite esitamiseks ning hagejal polnud kohustust esitada nõude tunnustamise hagi. Menetluskulud Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.