Rait AS hagiavaldus Nurmak OÜ ja Aivar Vähk vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rait AS (registrikood 10152828; asukoht: Reola küla, Ülenurme vald 61707, Tartumaa) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo; telefon: xxxxxxx; e-post: [email protected]) Kostja I: Nurmak OÜ (registrikood 11453199; asukoht: Hellenurme küla, Palupera vald, Valga maakond; e-post: [email protected]) Kostja II: Aivar Vähk (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Kostja II esindaja: Janika Drobot (SA SAK Fond; telefon: xxxx xxxx; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rait AS hagiavaldus Nurmak OÜ ja Aivar Vähk vastu võlgnevuse nõudes Aivar Vähk suhtes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada otsus kätte hageja ja kostja esindajatele .
4.Kostjale I (Nurmak OÜ) saata otsus teadmiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.01.04.2015.a esitas Rait AS hagiavalduse Nurmak OÜ ja Aivar Vähk vastu võlgnevuse nõudes. 10.04.2015.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse.
2.Aivar Vähk on menetlusdokumendid kätte saanud e-toimiku vahenduse 22.05.2015.a, vastuväidet pole ta kohtule esitanud. Nurmak OÜ-le on kohtudokumendid kättetoimetatud Ametlikud Teadanded kaudu (avaldatud 22.09.2015.a). Nurmak OÜ ei ole hagiavaldusele vastuväidet esitanud.
3.05.11.2015.a rahuldas Tartu Maakohus tagaseljaotusega hageja nõude täies ulatuses ning mõistis hageja kasuks Nurmak OÜ-lt ja Aivar Vähkilt solidaarselt Rait AS kasuks tasumata võlgnevus summas 1740,32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 531,85 eurot.
4.03.12.2015.a esitas Aivar Vähk kaja ning vastuse hagiavaldusele. 28.12.2015.a määrusega jättis Tartu Maakohus Aivar Vähk kaja käiguta ning andis 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks.
5.27.01.2016.a määrusega rahuldas Tartu Maakohus kaja.
6.29.01.2016.a esitas Aivar Vähk taotluse kautsjoni tagastamiseks.
7.16.02.2016.a määrusega rahuldas Tartu Maakohus Aivar Vähk taotluse ning tagastas kaja esitamisel tasutud kautsjoni summas 200 eurot.
8.18.08.2016.a esitas hageja menetluskulude nimekirja. 29.08.2016.a määrusega andis Tartu Maakohus kostjale 7 päeva hageja menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks.
9.05.09.2016.a esitas Aivar Vähk vastuväite, mille kohaselt leiab kostja 2, et menetluskulud on ülepaisutatud kahekordselt ning palub jätte menetluskulude taotluse rahuldamata.
Hagiavaldus ja hageja nõue 18.11.2011.a. Nurmak OÜ ja hageja vahel oli sõlmitud müügilepingu raamleping nr xxxxx; 18.11.2011.a hageja ja Aivar Vähk vahel sõlmiti käendusleping, mille kohaselt
käendaja kohustub vastutama hageja ees Nurmaku OÜ kohustuste eest, mis tulenevad hageja ja Nurmak OÜ vahel 18.11.2011 sõlmitud raamlepingust ja selle alusel sõlmitud tarnelepingutest. Raamlepingu raames alates 18.11.2011.a. Nurmak OÜ ja hageja vahel on toimunud ostumüügitehingud, mille kohta hagejal puuduvad pretensioonid, sest kõik esitatud arved on tasutud, kuid kaks viimast tehingut, mille kohta hageja koostas Nurmak OÜ-le arve nr mRA031041 summas 1334,56 eurot ja arve nr. mRA031432 summas 405,76 eurot on tasumata. Hageja mitmekordselt pöördus kostjate poole seoses arvete mittetasumisega. Hageja esindaja Kreedix OÜ esitas Nurmak OÜ maksenõude võlgnevuse tasumiseks. Käesoleva hetkeni võlgnevus ei ole tasutud. Kokku võlgnevus hagejale seisuga 19.03.2015.a. on 2272,17 eurot, millest põhivõlgnevus on 1740,32 eurot ja viivis 531,85 eurot. Aivar Vähk vastus hagiavaldusele
10.Kostja märgib, et 31.08.2012.a. Nurmak OÜ osanike koosolekul kutsuti Aivar Vähk juhatusest tagasi ja vabastati kõikidest kohustustest OÜ Nurmaki ees, kus oli valitud uus juhatus. Seega alates 31.08.2012.a. kostja 2 ei ole enam juhatuse liige ja ei vastuta Nurmak OÜ hiljem sõlmitud lepingute ja tellimuste eest. Kostja on tuginenud vastuväidetes TsÜS § 34 lg 2, VÕS § 142 lg 1, VÕS § 145 lg 4, TsÜS § 84 lg 1 ning VÕS § 149 lg 1.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta Aivar Vähk suhtes rahuldamata.
12.Hageja nõuab Aivar Vähkilt Nurmak OÜ-le koostatud arvete number mRA031041 summas 1334,56 eurot ja arve nr. mRA031432 summas 405,76 eurot ning viivist summas 531,85 eurot. Kohtule on esitatud müügilepingu raamleping, mis on sõlmitud AS Rait ja Nurmak OÜ vahel ning käendusleping, mis on sõlmitud AS Rait ja Aivar Vähk vahel.
13.Esmalt tuleb kontrollida põhilepingu (hageja ja Nurmak OÜ vahel 18.11.2011.a. sõlmitud raamleping) kehtivust, sest käenduslepingust tulenvate kohustuse täitmisnõue sõltub eelkõige põhilepingu kehtivusest.
14.Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja
ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
15.Kohus on tuvastanud, et Rait AS ja Nurmak OÜ vahel on sõlmitud müügilepingu raamleping (tlk 9), mille on allkirjastanud Rait AS esindaja Tiit Kams ja Nurmak OÜ esindaja Aivar Vähk. Müügilepingu raamlepingu punktis 3.1. on pooled kokku leppinud, et ostja tasub kauba eest müüja poolt esitatud arve alusel 30 kalendripäeva jooksul peale kauba vastuvõtmist kui pooled konkreetse tellimuse korral ei ole kokku leppinud teisiti. Rait AS on arved esitanud. Seega muutus arve mRA031041 (summas 1334,56 eurot) sissenõutavaks 12.10.2014.a (tlk 11) ja arve nr mRA031432 (summas 405,76) sissenõutavaks 30.10.2014 (tlk 13).
16.Aivar Vähk on esitanud müügilepingu raamlepingu tühisuse vastuväite tuginedes asjaolule, et Nurma OÜ-l oli kahe juhatuse liikme allkirja kohustus ning seda on näha OÜ Nurmak registrikaardist.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Sama sätte lõike 2 kohaselt juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. TsÜS § 34 lg 3 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. TsÜS § 128 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
18.Kohus on tuvastanud, et müügilepingu raamlepingule on alla kirjutanud Rait AS esindaja Tiit Kams ja Nurmak OÜ esindaja Aivar Vähk. Müügilepingu raamlepingu sõlmimise ajal 18.11.2011.a kehtinud põhikirja (põhikirja redaktsioon, mis kehtis vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal on kinnitatud osanike otsusega 25. juulil 2011.a.) punkti 3.1. sätestab, et osaühingut juhib juhatus, mis koosneb ühest (juhataja) kuni viiest liikmest. Osaühingut esindavad tehingute tegemisel kaks juhatuse liiget ühiselt. Äriregistri kaardiandmete ajaloost nähtub, et esindusõiguse kanne nr 1 kohaselt ühingut esindavad kaks juhatuse liiget ühiselt. Nimetatud kanne nr 1 on kehtetu alates kandest nr 6, millega registreeriti uus
Nurmak OÜ põhikiri. 19.06.2014.a kinnitati osanike koosoleku otsusega uus põhikiri, millega muudeti ka esindusõigust. Põhikirja punkti 3.1. II lause kohaselt osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega on 18.11.2011.a sõlmitud müügilepingu raamleping tühine TsÜS § 128 lg 1 alusel, sest kehtivate tehingute tegemiseks oli nõutav Nurmak OÜ kahe juhatuse liikme allkirja, kuid lepingu allkirjastas aga üksnes Aivar Vähk, ning ühine esindusõigus kehtis ka hageja suhtes, sest esindusõiguse piirang oli nähtav Nurmak OÜ äriregistrist. Seejuures, kuigi ühine esindusõigus ei tähenda seda, et lepingule peavad kõik juhatuse liikmed üheaegselt alla kirjutama, vaid on võimalik ka anda nõusolek heakskiiduna TsÜS § 129 lg 1 mõistes, kuid kohtutoimikust ei nähtu ning ka hageja ei ole selle kohast väidet esitanud, et vaidlusalust lepingut oleks teine juhatuse liige hiljem heaks kiitnud.
19.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
20.18.11.2011.a hageja ja Aivar Vähk vahel sõlmiti käendusleping (tlk 10), mille kohaselt käendaja kohustub vastutama hageja ees Nurmaku OÜ kohustuste eest, mis tulenevad hageja ja Nurmak OÜ vahel 18.11.2011 sõlmitud raamlepingust ja selle alusel sõlmitud tarnelepingutest.
21.Eelnevalt tuvastas kohus, et hageja ja Nurmak OÜ vahel 18.11.2011.a sõlmitud leping on tühine TsÜS § 128 lg 1 alusel. Kohus nõustub Aivar Vähk väitega, et põhileping on tühine ja käendajal on õigus esitada sellekohane vastuväide. Kuna käendusleping on käendatava kohustuse, ehk põhilepingu suhtes aktsessoorne, st käendaja vastutust ei teki ning tema vastu ei ole võimalik esitada nõuet, kui põhileping on tühine. Kuna AS Rait ja Nurmak OÜ vahel sõlmitud 18.11.2011.a müügilepingu raamleping on tühine, siis sellest tulenevalt ei ole hagejal täitmisnõuet ka käenduslepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Rait AS hagi Aivar Vähk suhtes rahuldamata.
22.Aivar Vähk on oma hagivastuses tuginenud VÕS § 145 lg 4, mille kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust ning väitnud, et „kuna põhileping on õigustühine siis käendusleping ei kehti. Kõik tehingud OÜ Nurmak ja AS Rait vahel oli tehtud mingi teise lepingu alusel.“ Kohule jääb arusaamatuks Aivar Vähk väide, sest hageja on esitanud täitmisnõude 18.11.2011.a lepingu alusel, muudele lepingutele hageja ei ole tuginenud, samuti ei ole Aivar Vähk kohtule esitanud „teisi lepinguid, mis olid Nurmak OÜ ja AS Rait vahel sõlmitud ja mille alusel oli väljastatud ka tasumata arved. Kuna kohtule ei ole esitatud muid lepinguid, siis ei ole võimalik kohtul Aivar Vähk väite kohta seisukohta võtta ning seetõttu jätab kohus selle väite tähelepanuta.
Menetluskulud
23.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
24.Kuna kohus hagi ei rahulda, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.