Harju Maakohtu 30.06.2016 määrus kaja menetlusse võtmata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SD määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood: 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Külli Reinfeld (e-post: XXX) Kostja: SD (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (Advokaadibüroo Vindex, VäikeAmeerika 8-301, 10129 Tallinn, e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2016 määrus ja saata asi tagasi maakohtule SD kaja lahendamiseks.
2.Rahuldada SD määruskaebus osaliselt.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Swedbank AS esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule hagi SD vastu võla nõudes. Hagi võeti menetlusse 15.12.2015 määrusega.
2.07.03.2016 saatis kohus kostjale kirja, mille kohaselt ei ole kohtul õnnestunud kostjale 15.12.2015 kohtumäärust ja hagi materjale kätte toimetada kostja poolt tsiviilasjas nr 215-14610 avaldatud ja ka rahvastikuregistrist ja e-maksuametist nähtuvatel aadressidel (XXX ja XXX). Kohus selgitas, et loeb 07.03.2016 kirjaga TsMS § 3141 lg 2 alusel kostjale ülalnimetatud dokumendid kätte toimetatuks kirja saatmisest kolme tööpäeva möödumisel. Vastus hagile tuleb esitada hiljemalt 24.03.2016 ja hagile vastamata jätmise korral võib kohus teha tagaseljaotsuse.
3.29.03.2016 tagaseljaotsusega kohus rahuldas hagi ja jättis rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks.
4.20.04.2016 saabus kohtule kostja kaja Harju Maakohtu 29.03.2016 tagaseljaotsuse peale. 25.04.2016 määrusega jäeti kaja käiguta ja anti kostjale tähtaeg kaja puuduste kõrvaldamiseks (kajale vastuse hagile lisamiseks ning kautsjoni 900 euro tasumiseks või vormiskohase menetlusabi esitamiseks). Nimetatud määrus on kostjale tema esindaja kaudu kätte toimetatud 13.05.2016.
5.22.05.2016 esitas kostja taotluse 25.04.2016 määrusega kajas esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt palus kostja puuduste kõrvaldamise tähtaega pikendada kuni 14.06.2016, kuna on vaja koguda täiendavad andmed, aga see on kostja ja tema esindaja suure hõivatuse ja liikuvuse tõttu hetkel raskendatud.
6.23.05.2016 rahuldas kohus kostja taotluse tähtaja pikendamiseks kajas esinevate puuduste kõrvaldamiseks osaliselt ja määras, et kostjal tuleb kõrvaldada kajas esinevad puudused, millistele on osundatud 25.04.2016 kohtumääruses, hiljemalt 03.06.2016. Kohus osundas ka, et kohtumäärus kajas esinevate puuduste kõrvaldamiseks on koostatud juba 25.04.2016 ning kostja esindaja on saanud määruse kätte 13.05.2016, seega on kostjal olnud piisavalt aega täiendavate andmete kogumiseks, mistõttu ei ole põhjendatud pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 14.06.2016. Kostja kinnitas eelneva määruse kättesaamist 23.05.2016.
7.23.05.2016 esitas kostja vastuse hagiavaldusele ja kompromissettepaneku. 31.05.2016 saabus kohtusse kostja menetlusabi taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Kohus jättis menetlusabi taotluse 01.06.2016 määrusega käiguta ja andis tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. 16.06.2016 e-kirjas hoiatas kohus kostja esindajat, et kohus loeb 01.06.2016 kohtumääruse kostjale kättetoimetatuks tulenevalt TsMS § 3141 lg 2 kirja saatmisest kolme tööpäeva möödumisel ehk alates 22.06.2016, millele järgnevast päevast hakkab kostjale jooksma puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg (7 päeva).
8.23.06.2016 teatas kostja esindaja, et viibib välismaal, kus sisselogimist vajavaid veebilehti (nt e-toimik, internetipank) kasutada ei ole võimalik ning et naaseb Eestisse kuu lõpus ja saab siis asjaga tegeleda. Juhul, kui kohus peaks siiski arvama, et määrus on kätte toimetatud (kuigi seda ei ole, kuna pole kuidagi võimalik teada saada, mida kohus nõuab), siis palub kostja esindaja pikendada tähtaega, võttes arvesse puhkuste hooaega, 30 päeva võrra. Esimese astme kohtu määrus
9.30.06.2016 määrusega jättis maakohus kaja menetlusse võtmata.
10.Maakohus põhjendas, et TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt, menetlustähtaja ennistamise avalduselt ja menetluse taastamise avalduselt riigilõivu asemel kautsjon.
TsMS § 149 lg 3 kohaselt enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata. Kostja ei ole kaja esitamisel kautsjonit tasunud ja on esitanud taotluse menetlusabi saamiseks kostja kautsjoni maksmisest vabastamiseks.
11.Kohus märkis, et TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosalise kohustuseks kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.
12.Arvestades, et käesolevas asjas on kostjal esindajaks advokaat, kes oma kvalifikatsioonist tulenevalt peaks olema teadlik menetlusabi taotlusele esitatavatest nõuetest ning arvestades ka asjaolu, et kohus on juba varasemalt ka oma 25.04.2016 määruses, mille on kostja kätte saanud 13.05.2016, osundanud, et esitatud menetlusabi taotlus ei vasta nõuetele, on kohus seisukohal, et kostja rikub oma TsMS § 200 lg-st 1 tulenevat kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning venitab menetlust. Eelnevale viitab ka kostja käitumine, kus kostja taotles oma 22.05.2016 e-kirjas kohtule 25.04.2016 määrusega kajas esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamist kuni 14.06.2016 viidates seejuures vajadusele koguda täiendavad andmed, kuid vaatamata eelnevale, esitas oma vastuse hagiavaldusele juba 23.05.2016, toomata seejuures esitatud vastuses välja täiendavalt selgitamist vajavaid asjaolusid.
13.Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et kohus on kostjat hoiatanud, et loeb 01.06.2016 kohtumääruse kostjale kätte toimetatuks tulenevalt TsMS § 3141 lg-st 2 16.06.2016 kirja saatmisest kolme tööpäeva möödumisel ehk alates 22.06.2016, luges kohus puuduste kõrvaldamise tähtaja saabunuks 29.06.2016 ning ei pidanud põhjendatuks kostja esindaja 23.06.2016 taotlust tähtaja pikendamiseks. Kuivõrd kostja 01.06.2016 määruses osundatud puuduseid tähtaegselt, s.o 29.06.2016, kõrvaldanud ei ole (tasunud kautsjonit), jättis kohus kostja 20.04.2016 kaja 29.03.2016 tagaseljaotsusele menetlusse võtmata. Määruskaebus
14.08.07.2016 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu 30.06.2016 määruse tühistada, saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks, välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud ja vabastada kostja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
15.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõudnud kohus 01.06.2016 kohtumääruses kautsjoni tasumist ega teatanud, mis tähtpäevaks tuleb puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu varem nõutud kautsjon tasuda. 23.06.2016, viibides välismaal, kostja esindaja avastas kohtult tulnud e-kirja, mille kohaselt veebikeskkonnas www.e-toimik.ee ootab vastuvõtmist 01.06.2016 kohtumäärus menetlusabi taotluse käiguta jätmise kohta, ja kohus loeb selle määruse kätte toimetatuks tulenevalt TsMS § 3141 lg 2 käesoleva kirja saatmisest kolme tööpäeva möödumisel ehk alates 22.06.2016, millele järgnevast päevast hakkab jooksma puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg (7 päeva). Kõnealust kohtumäärust antud e-kirjale lisatud ei olnud. Kohus ei ole lahendanud kostja tähtaja pikendamise taotlust.
16.Kostja ei nõustu kohtuga selles, et pikema tähtaja taotlemine ja oma kohustuse täitmine enne taotletud tähtaja lõppu, on pahauskne käitumine ja venitamistaktika. Kohustuse enneaegne täitmine viitab hoopis valmisolekule kiireks menetluseks.
17.Kostja on seisukohal, et olukorras, kus kohtul on võimalik edastada kohtumäärus e-kirja manusena, kuid kohus seda ei tee, ja seda ka siis, kui kohtule on teatatud, et e-toimiku kasutamine on hetkel raskendatud ja määruse sisust ei ole võimalik teada saada, siis sellises olukorras menetlusosalisele saatmata dokumendi kättetoimetatuks lugemine
riivab ebaproportsionaalselt kostja põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja põhiõiguse kaitseks kohasele kohtumenetlusele (PS §-d 12-15) ja seega on TsMS § 3141 lg 2 põhuseadusega vastuolus. Kostja palub jätta TsMS § 3141 lg 2 põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata. Viidatud sätte kohaldama jätmisel saab lugeda 01.06.2016 määruse kätte toimetatuks 27.06.2016, mistõttu ei olnud 30.06.2016 kohtumääruse tegemisel veel puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödunud.
18.Kohus ei võinud jätta kaja 30.06.2016 menetlusse võtmata kautsjoni maksmata jätmise tõttu, kuna kohus ei ole määranud kostjale uut tähtaega kautsjoni tasumiseks. Kostja esitas menetlusabi taotluse, mida kohus asus menetlema, määrates puuduste kõrvaldamise. Sellega kohus väljendas seisukoha, et kautsjoni tasumiseks määratud varasem tähtaeg enam ei kehti. Kostjale ei olnud prognoositavad kohtu nõudmised. Kohus ei saanud kautsjoni tasumiseks uut tähtaega andmata jätta kohe kaja menetlusse võtmata kautsjoni tasumata jätmise tõttu. Menetluse edasine käik
19.02.08.2016 määrusega jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse menetlusabi saamiseks määruskaebuselt tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks. Kostja esitas määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.08.2016 määrusega rahuldamata ja maakohtu 02.08.2016 määruse muutmata.
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.06.2016 määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 ja §-le 659 tühistada ja saata asi tagasi maakohtule SD menetlusabi taotluse lahendamiseks. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti jätnud lahendamata eelnevalt kostja menetlusabi taotluse. Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 3141 lg-t 2. SD määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
22.TsMS § 3111 lg 6 näeb ette, et advokaadile võib menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. Lisaks on Riigikohus TsMS § 3141 lg 1 puhul selgitanud, et tegemist on nn kätte toimetamise fiktsiooniga, mil seadus loeb kätte toimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. TsMS § 3141 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kätte toimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda (RKTKo 3-2-1-189-15, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul saab kätte toimetamise fiktsioonina käsitleda ka TsMS § § 3141 lg-t 2, millisel alusel on maakohus lugenud kostja esindajale 01.06.2016 määruse kätte toimetatuks. Enne eelnimetatud kätte toimetamise viisi kasutamist oleks pidanud olema muud kätte toimetamise viisid ammendunud.
23.Kolleegium on seisukohal, et maakohus kasutas kostja esindajale 01.06.2016 määruse kätte toimetamiseks TsMS § § 3141 lg-s 2 sätestatud kätte toimetamise viisi ennatlikult ja on seega rikkunud eelnimetatud lõikes sätestatud dokumendi kätte toimetamise korda. Toimikust nähtuvalt on advokaat senises menetluses kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist e-toimikus. 16.06.2016 e-kirjale, milles maakohus teavitas kostja esindajat temale 01.06.2016 kohtumääruse kostjale e-toimiku kaudu kätte toimetamisest, ei olnud lisatud kätte toimetatavat määrust. 23.06.2016 tähtaja pikendamise taotluses kostja esindaja selgitas, et tal puudub ajutiselt võimalus dokumendi kättesaamiseks e-toimikus. Sellele, et e-toimiku kasutamiseks oli kostja esindajal ajutine takistus, viitab ka asjaolu,
et ta kinnitas 01.06.2016 määruse kättesaamist e-toimikus juba 27.06.2016 ehk 4 päeva pärast tähtaja pikendamise taotluse esitamist. Sellise ajutise takistuse olemasolu korral olnuks maakohtul mõistlik toimetada kohtumäärus advokaadile kätte elektrooniliselt vastavalt TsMS § 3111 lg-le 4, nõudes dokumendi kättesaamise kinnitust TsMS § 3111 lg 5 kohaselt.
24.Kuna TsMS § 307 lg 3 järgi tuleb seaduses sätestatud kätte toimetamise korra rikkumise puhul lugeda dokument kätte toimetatuks alates selle tegeliku saajani jõudmisest, siis tuleb käesoleval juhul lähtuda kostja esindajale määruse kätte toimetamisest e-toimikus 27.06.2016. Kuna antud juhul puudus alus TsMS § 3141 lg 2 kohaldamiseks, jätab kolleegium tähelepanuta kostja taotluse jätta nimetatud säte kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ei saa algatada normi suhtes, mida kohus rakendama ei pidanud (vt nt RKPSJVm 3-4-1-56-14, p 42).
25.Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui TsMS § 3141 lg 2 alusel toimunud kätte toimetamine oleks käesoleval juhul olnud õiguspärane, ei saanud maakohus enne kaja menetlusse võtmise otsustamist jätta tähelepanuta kostja esindaja taotlust tähtaja pikendamiseks 01.06.2016 määruses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks ja jätta lahendamata kostja menetlusabi taotlust.
26.Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti võtnud kaja menetlusse võtmata jätmisel aluseks selle, et kostja ei ole tasunud kajalt kautsjonit. 25.04.2016 määruse kohaselt on maakohus andnud kostjale võimaluse valida menetlusabi taotluse esitamise ja kautsjoni 900 euro tasumise vahel. Kostja esitas kohtule 31.05.2016 menetlusabi taotluse, mille maakohus jättis käiguta 01.06.2016 määrusega. Kuna kostja esitas menetlusabi taotluse tema vabastamiseks kautsjoni tasumisest, siis ei saanud maakohus enne menetlusabi taotluse lahendamist tugineda sellele, et kostjal on tasumata kautsjon. Kostja esitas tähtaja pikendamise avalduse menetlusabi taotluse puuduste kõrvaldamiseks enne puuduste kõrvaldamise tähtaja saabumist, seega puudus maakohtul alus jätta taotlus tähelepanuta. Vaidlustatud 30.06.2016 määruses kohus üksnes märkis, et ei pea tähtaja pikendamise taotlust põhjendatuks.
27.Isegi kui maakohus asus seisukohale, et tähtaja pikendamiseks alust puudub ja et kostja ei ole kõrvaldanud 31.05.2016 menetlusabi taotluse puudusi, oleks maakohus pidanud võtma seisukoha menetlusabi taotluse osas. Maakohus oleks saanud arvestada seda, et TsMS § 186 lg 6 kohaselt menetlusabi andmist ei määrata ulatuses, mida ei ole põhistatud. Kuna aga 31.05.2016 menetlusabi taotlus on lahendamata, ei saanud maakohus tugineda ka varasemale kaja käiguta jätmise määrusele, milles maakohus nõudis kostjalt alternatiivselt menetlusabi taotluse esitamisele ka kautsjoni 900 euro tasumist. Maakohus oleks saanud nõuda kostjalt kautsjoni tasumist alles pärast menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist. Riigikohus on selgitanud, et menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise korral on mõistlik anda kostjale uus tähtaeg kautsjoni tasumiseks (vt ka RKTKm 3-2-1-41-16, p 13).
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette mitmeid viise menetluse venitamise takistamiseks, sh ei pea kohus nt pikendama menetlusosalisele antud tähtaega, kui kohus leiab, et sellega kaasneks menetluse põhjendamatu venimine. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et isegi kui maakohus leidis, et kostja rikub oma TsMS § 200 lg-s 1 sätestatud kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning venitab menetlust, ei õigusta see maakohtupoolset menetlusõigusnormide rikkumist.
29.Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks tühistada maakohtu 30.06.2016 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb kõigepealt lahendada SD 31.05.2016 menetlusabi taotlus. Kolleegium märgib, et taotluse lahendamiseks võib piisata 08.07.2016 esitatud menetlusabi taotlusele lisatud tõenditest, kuid vajadusel võib maakohus küsida kostjalt täiendavaid tõendeid või
koguda kostja majanduslikku seisundit puudutavaid tõendeid omal algatusel. Pärast menetlusabi taotluse lahendamist saab kohus võtta seisukoha kaja lahendamise osas.
30.Määruse tühistamise ja asja menetluse jätkumise tõttu maakohtus tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.