Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Kohus on selgitanud pooltele, et PKS §-i 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest ning kostja isadus on hageja suhtes kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil, et PKS §108 kohaselt on võimalik kostjalt nõuda tagasiulatuvat elatist ka aja eest, mil hageja põlvnemine kostjast ei ole veel kindlaks tehtud, kuid hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes on kohtule üheaegselt esitatatud. Kohus selgitas pooltele, et tagasiulatuva elatise välja mõistmist mõjutavad ka kostja vastuväited, mis põhinevad sellele, et enne hagi esitamist ei ole nõutud elatist ja see asetaks kostja majanduslikult raskesse olukorda. Kohus selgitas hagejale vanemate võrdsusest kõrvale kaldumise õigust PKS § 105 lõike 3 kontekstist. Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas. Kohus on pooltele selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kohus on kontrollinud Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kostja ei ole esitanud PKS § 101 lõigetes 5-7 nähtuvaid vastuväiteid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, kuid palunud kõrvale kanduda vanemate võrdsusest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13). Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejale tuleb välja mõista alates 10.12.2024.a elatis vastavalt PKS §-le 101 lõikele 1, s.o miinimummääras. Kehtiva elatise saab välja arvutada Justiitsministeeriumi lehel oleva elatiskalkulaatoriga https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Kohus märgib käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis selguse huvides eraldi perioodi 20.09.2024-30.03.2025 eest tasumisele kuuluva igakuise elatise summa (287,72 eurot) ning alates 01.04.2025 tasumisele kuuluva igakuise elatise summa (301,74 eurot). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei saa elatise summa olla väiksem kui käesolevas paragrahvis arvutatud summa, mistõttu korrigeeritakse elatise summat igal aastal automaatselt vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga muutusele. Kohus selgitab, et hagejal ja kostjal on võimalik pöörduda kohtu poole elatise summa muutusega juhul, kui elatise välja mõistmise järgselt muutuvad PKS §101 lg 5-7 aluseks olevad asjaolud.

Kostja on septembris 2025 tasunud hageja ülalpidamise katteks elatist 301,74 eurot hageja ema pangakontole. Kohus märgib, et nimetatud summat tuleb arvestada kui lapse ülalpidamise katteks tehtud makset ning täitmise korral arvestada 301,74 euro ulatuses ülalpidamiskohustus täidetuks. Kohus märgib selgitavalt kostja väidete kohta, et ta on lapse ülalpidamise katteks tasunud 1410 eurot septembris ja novembris 2024 (dtl 266) ning kostja ema on hageja elatise katteks tasunud 350 eurot (dtl 225) et tegemist on summadega, mis on tasutud enne hagi esitamist, mida hageja oma hagiavalduses ei nõua. Seega kohus nimetatud summasid jooksva elatise nõude katteks ei arvesta. Hageja on esitanud taotluse kohaldada kostja poolt tasutavale elatisele koefitsenti 1,5, kooskõlas PKS § 102 lõikega 3 ja PKS § 105 lõikega 3. Kohtu hinnangul kohaldub PKS § 102 lõige 3 olukordadele, kus kostja vastu on esitatud miinimumelatisest suurem nõue. Hageja on esitanud miinimumelatise nõude. PKS § 105 lg 3 annab võimaluse kalduda kõrvale vanemate võrdsusest ülalpidamiskohustuse täitmisel. Seda on võimalik kohtu hinnangul teha juhul, kui kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund on lapsega koos elavast vanemast oluliselt parem. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja varaline seis oleks oluliselt parem hageja seadusliku esindaja omast. Hetkel puudub vanemate sõnul vaidlus, et mõlema vanema majanduslik seis on kehv. Hageja on avaldanud, et hageja seaduslik esindaja on lapsepuhkusel, isa lihtsalt ignoreerib töö tegemist. Kohtu hinnangul ei tule ühestki õigusnormist kohustust kostjal teenida keskmist palka. See eeldus samas ei võta ära eeldust lapse emal pidada last üleval vähemalt miinimumi ulatuses. Hageja ei ole väitnud, et lapse kulud ületaksid miinimumi. Kohus on andnud pooltele võimaluse tõendada oma varanduslikku seisu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et lapsega koos elava vanema (ema) puhul esineksid asjaolud, mis annaksid võimaluse ülalpidamiskohustusest vabastamiseks. Seega ei rahulda kohus hagi osas, milles hageja palub vanemate võrdsusest miinimumelatise välja mõistmisel kõrvale kanduda. Hageja on esitanud nõude mõista I. M. I.’lt M. G. V. kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 20.09.2024 kuni 9.12.2024 eest summas 764,47 eurot. Kohus jätab tagasiulatuva nõude rahuldamata. Maksekorraldustega on tõendanud (dtl 225 ja 266), et kostja ja kostja ema on hageja seaduslikule esindajale teinud ülekandeid summas 1760 eurot. Perioodi 20.09.2024-9.12.2024 eest kuuluks tasumisele 10 päeva elatis septembris 95,9 eurot + oktoobri elatis 287,72 eurot + novembri elatis 287,72 + 9 päeva elatis detsembris 83,53 eurot = 754,87 eurot. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja poolt tehtud ülekannetega perioodil september-november 2024 on kaetud tagasiulatuva elatise nõue. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga esimeseks kuupäevaks järgneva kuu eest ette I. M. I.l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis kanda M. V. pangakontole EEXXX iga kuu esimeseks kuupäevaks, selgitusega „elatis“. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Ahti Kuuseväli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.