Kirjalikus menetluses Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel hageja nõusolekul tagaseljaotsuse, põhjusel, et kostja ei vastanud tähtaegselt hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista J.T-lt D.F kasuks välja alates 05.09.2025. a kuni D.F täisealiseks saamiseni (01.10.2026. a) igakuine elatis 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Mõista J.T-lt H.W kasuks välja alates 05.09.2025. a kuni H.W täisealiseks saamiseni (01.10.2026. a) igakuine elatis 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse
2-25-14597 § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.J.T-l tuleb temalt D.F ja H.W kasuks välja mõistetud elatis maksta T.F pangakontole nr EE844204278614763008 (Coop Pank).
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.F esitas 05.09.2025. a alaealiste laste D.F (hageja I) ja H.W (hageja II) nimel Tartu Maakohtule hagiavalduse J.T (kostja) vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad D.F ja H.W T.F ja kostja J.T ühised alaealised lapsed, sündinud 01.10.2008. a. Hagejad elavad emaga. Kostja elab hagejatest eraldi ja laste ülalpidamises ei osale. Hagiavalduses taotletakse kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 2025. aasta septembrist. Hagejad taotlevad tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.
2.Kohus võttis hagi 05.09.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus saatis kohtumääruse koos hagimaterjalidega kostjale 26.09.2025. a kostja poolt samal päeval kohtule avaldatud e-posti aadressile XXX. Kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud, aga kohus luges TsMS § 314 1 lg 2 alusel dokumendid kostjale kättetoimetatuks saatmisega kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o 02.10.2025. a. Seega saabus kostjale hagile kirjalikult hagile vastamiseks määratud tähtaeg 16.10.2025. a. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2-25-14597 Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagejate nõusolekul on võimalik hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel on tagaseljaotsuse tegemine välistatud.
4.Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et D.F (hageja I) ja H.W (hageja II) on T.F ja J.T (kostja) ühised alaealised lapsed, sündinud 01.10.2008. a (hetkel seega 17. aastased). Hagejad elavad emaga. Kostja elab eraldi ja hagejad kostja juures ei viibi. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodu alusel on kostjal eraldi elava vanemana kohustus anda hagejatele ülalpidamist elatise maksmise teel. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 järgi, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejad taotlevad kostjalt elatist miinimumsummas, s.o PKS § 101 alusel arvutatud summas. Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele on alates 1. jaanuarist 2023. a pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, samuti arvestades, et hagejad kostja juures ei viibi, samuti seda, et tegemist on kaksikutega, on elatis mõlemale hagejale alates 1. aprillist 2025. a – 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)).
2-25-14597 Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.
5.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 05.09.2025. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni muutuva suurusena, s.o 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hagejate ema T.F pangakontole nr EE844204278614763008 (Coop Pank). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
6.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealise ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.