TKE Grupp aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo hagi aktsiaseltsi Pristis (aktsiaseltsi Lilto üldõigusjärglane) ja Borgino Consulting Ltd vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.04.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Borgino Consulting Ltd määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TKE Grupp aktsiaselts (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, tehinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli Kostja I: aktsiaselts Pristis (aktsiaseltsi Lilto üldõigusjärglane; registrikood 10004826), tehinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja II (määruskaebuse esitaja): Borgino Consulting Ltd (asukoht Briti Neitsisaared), tehinguline esindaja Maksim Greinoman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Harju Maakohtu 19.04.2016 määrust ja täpsustada, millises osas on väljamõistetud menetluskulud tekkinud maakohtu ja millises osas ringkonnakohtu menetluses, samuti täpsustada, et maakohtu menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise eest vastutavad kostjad solidaarselt. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Borgino Consulting Ltd määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Sõnastada määruse terviktekst järgmiselt:
2.1.
Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
2.2.Määrata Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo menetluskuludena kindlaks maakohtu menetlusega seotud lepingulise esindaja kulu
4069,30 eurot, riigilõivud 123,91 eurot ja apellatsioonimenetlusega seonduvad lepingulise esindaja kulud 1040 eurot.
2.3.Välja mõista Borgino Consulting Ltd-lt Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) kasuks maakohtu menetlusega seotud hageja lepingulise esindaja kulu 4069,30 eurot ja riigilõivud 123,91 eurot, kokku 4193,21 eurot, mille osas on Borgino Consulting Ltd vastutus solidaarne aktsiaseltsiga Pristis.
2.4.Välja mõista Borgino Consulting Ltd-lt Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) kasuks apellatsioonimenetlusega seonduvad hageja lepingulise esindaja kulud 1040 eurot.
2.5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.TKE Grupp aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) esitas 05.04.2010 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi Pristis (aktsiaseltsi Lilto üldõigusjärglane) (kostja I) ja Borgino Consulting Ltd (kostja II) vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks.
2.Harju Maakohus lõpetas 30.08.2012 otsusega asjas menetluse, kohaldades aegumist, ning jättis 02.10.2012 täiendava otsusega poolte menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.01.2013 otsusega maakohtu 30.08.2012 otsuse ja 02.10.2012 täiendava otsuse ning saatis asja tagasi maakohtule menetlemiseks. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. Riigikohus keeldus 27.03.2013 määrusega kassatsioonkaebust menetlemast ning jättis kassatsiooniastme kulud kostja II kanda.
3.Harju Maakohus rahuldas 20.06.2014 otsusega hagi kostjate vastu ning jättis poolte menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.11.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning jättis kostja II ja hageja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja II kanda, kostja I poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. Riigikohus keeldus 20.05.2015 määrusega kassatsioonkaebust menetlemast ning jättis kassatsiooniastme kulud kostja II kanda. Kohtulahend jõustus 20.05.2015.
4.Hageja esitas 17.06.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (IV kd, tl 119-122). Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud summas 8801,59 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 123,91 eurot. Hageja palus solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 7885,50 eurot ja kostjalt II täiendavalt 1040 eurot. Kostja II leidis, et lepingulise esindaja kulud on põhjendamata.
5.Harju Maakohtu 31.08.2015 määrusega rahuldati osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud summas 5632,83 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt II välja hageja menetluskulud summas 1040 eurot. Kohus jättis hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 2252,67 euro ulatuses.
6.15.01.2016 kohtumäärusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 31.08.2015 määruse osaliselt osas, millega kohus rahuldas osaliselt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt II välja hageja kasuks lepingulise esindaja kulud kokku 6672,83 eurot ning saatis vastavas ulatuses asja samale maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus
rahuldas kostja II määruskaebuse osaliselt. 23.03.2016 kohtumäärusega jättis Riigikohus kostja II määruskaebuse menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus on jõustunud. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohtu 19.04.2016 määrusega rahuldas kohus osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostjalt II mõisteti pankrotivõlgnik Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 5 233,21 eurot, s.o riigilõiv summas 123,91 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 5 109,30 eurot. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2016 kohtumäärusest analüüsis kohus hageja menetluskulusid ja otsustas menetluskulude väljamõistmise üksnes kostja II osas. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud ning kostja II ei ole menetluskuludele selles osas vastu vaielnud. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, s.o 63,91 eurot (I kd, tl 91, maksekorraldus) ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 60 eurot (III kd, tl 9, maksekorraldus). Seega kokku 123,91 eurot. Kohus määras kindlaks hageja menetluskuludena riigilõivu 123,91 eurot. Kohus loetles määruses, millise õigusteenuse osutamine millise hinna ja ajakuluga hageja menetluskulude nimekirjast vastaval kuupäeval nähtus. 29.03.2010-10.03.2011 toimingute osas maakohus kulusid ei analüüsinud, sest maakohtu 31.08.2015 määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus mainitud määruses leidis, et need toimingud on põhjendamata, sest sel perioodil ei toimunud menetluses hageja esindamist. 25.10.2011 ja 26.10.2011 tehtud toimingute osas järgis maakohus oma 31.08.2015 määruse põhjendusi, leides, et on põhjendatud 4 tunni ja 19 minuti ulatuses ning põhjendamata 2 tunni ja 11 minuti ulatuses. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga oma 15.01.2016 määruses. Nimetatud teenuste tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 115 eurot tund, seega on kulude suuruseks 496,80 eurot. 21.08.2012 tehtud toimingute osas järgis maakohus oma 31.08.2015 määruse põhjendusi, leides, et need on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses ning põhjendamata 3,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga oma 15.01.2016 määruses. Nimetatud teenuste tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 120 eurot tund, seega on kulude suuruseks 60 eurot. 22.08.2012 tehtud toimingute osas järgis maakohus oma 31.08.2015 määruse põhjendusi, leides, et need on põhjendatud täies ulatuses, s.o 1 tund tasuga 120 eurot. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga oma 15.01.2016 määruses. 31.10.2011 tehtud toiming (turvaettevõtjatele päringu koostamine) on põhjendamata, sest toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks turvaettevõtjale päringu koostanud ja seoses sellega kohtule tõendeid esitanud. 08.11.2011-23.11.2011 tehtud toimingud (kostjate seisukohtade analüüs, hageja 23.11.2011 seisukoha koostamine) ajakuluga 5 tundi on põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades kostjate seisukohtade sisulist mahtu ja tõendite mahtu ning hageja vastuse sisulist mahtu. Nimetatud teenuste tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 115 eurot tund, seega on kulude suuruseks 575 eurot.
06.09.2012-01.10.2012 tehtud toimingud (HMK kohtuotsuse (aegumise vaheotsus) analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine) ajakuluga 7 tundi on põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse sisulist mahtu. Nimetatud teenuste tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 120 eurot tund, seega on kulude suuruseks 840 eurot. 29.10.2012 tehtud toimingud (HMK täiendava otsuse kohta apellatsioonkaebuse koostamine) ajakuluga 1,25 tundi on põhjendatud ja vajalik kohtu hinnangul üksnes 0,75 tunni (45 minuti) ulatuses, arvestades otsuse ja apellatsioonkaebuse mahtu. Nimetatud teenuste tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 120 eurot tund, seega on kulude suuruseks 90 eurot. 10.01.2013 tehtud toimingud (ettevalmistus istungiks, istungil osalemine) ajakuluga 1,5 tundi on põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses. Arvestades kohtuvaidluse sisu ja keerukusastet ning asjaolu, et tegemist on ringkonnakohtu kohtuistungiga, kus hageja uusi asjaolusid ega tõendeid kohtu ette ei toonud, on istungi ettevalmistumiseks põhjendatud ajaks 44 minutit (0,73 tundi). Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kohtuistungi ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks kulunud aeg on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Nimetatud teenuste tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 130 eurot tund, seega on kulude suuruseks 130 eurot. 30.05.2013-03.06.2013 tehtud toimingud (hageja koondseisukohtade koostamine) ajakuluga 4 tundi on põhjendatud ja vajalik üksnes 3 tunni ulatuses, sest hageja on osaliselt välja toonud samad asjaolud, mis hageja tõi välja 03.05.2010 esitatud hagiavalduses. Samas on hageja oma koondseisukohtades analüüsinud ka kostjate poolt menetluse käigus esitatud väiteid. Nimetatud teenuse tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 120 eurot tund, seega on kulude suuruseks 360 eurot. 08.10.2013-14.10.2013 tehtud toimingud (toimikuga tutvumine, tõendamisvajaduse selgitamine, menetlusdokumendi ja tõendite esitamine) ajakuluga 2,75 tundi on põhjendatud ja vajalik kulu, sest 2,75 tunni jooksul on võimalik teha need toimingud. Kohus arvestas ka seda, et tõendite maht on 12 lehekülge. Nimetatud teenuse tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 130 eurot tund, seega on kulude suuruseks 357,50 eurot. 22.10.2013 tehtud toimingud (ettevalmistus kohtuistungiks ja istungil osalemine) ajakuluga 2 tundi on põhjendatud ja vajalik kulu. 22.10.2013 toiminud kohtuistung kestis 41 minutit (~0,68 tundi) (III kd, tl-d 120, 121). Kohtuistungiks ettevalmistumine on esindaja kohustus. Kohus leidis, et asja arutamise istungiks ettevalmistumiseks võib kuluda istungi kestusega võrreldes rohkem aega. Kohus leiab, et arvestades kohtuvaidluse sisu ja keerukusastet, on istungi ettevalmistumiseks 79 minutit (1,32 tundi) põhjendatud. Nimetatud teenuse tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 130 eurot tund, seega on kulude suuruseks 260 eurot. 30.10.2013-05.11.2013 tehtud toimingud (kostja II taotluse analüüs, nõupidamine kliendiga, kohtuistungist ja menetluse seisukohast ülevaate tegemine, seisukoha koostamine taotluse osas) ajakuluga 2,75 tundi on põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses. Taotluse analüüsimiseks põhjendatud ajaks luges kohus 15 minutit (0,25 tundi). Nõupidamist kliendiga ja kohtuistungist ning menetluse seisukohast ülevaate tegemist pidas kohus põhjendatuks 45 minuti ulatuses, kuna selle aja jooksul on võimalik kliendiga suhelda ning kohtuistungist ja menetluse seisukohast ülevaade teha. Kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Taotluse koostamise kulu ei ole põhjendatud, sest pankrotihaldur esitas selle isiklikult. Eelnimetatud teenuse tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 130 eurot tund, seega on kulude suuruseks 130 eurot.
21.11.2013-26.11.2013 tehtud toimingud (kostja II 21.11.2013 taotluse analüüs, seisukoha koostamine) ajakuluga 1,25 tundi on põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades kostja II seisukohtade sisulist mahtu ning hageja seisukoha sisulist mahtu ja tõendite mahtu. Nimetatud teenuste tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 130 eurot tund, seega on kulude suuruseks 162,50 eurot. 15.01.2014 tehtud toimingud (vastuväite koostamine kohtu tegevusele) ajakuluga 2,5 tundi on põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses. Hageja on osaliselt välja toonud samad asjaolud, mis 26.11.2011 kohtule esitatud seisukohas. Nimetatud teenuse tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 130 eurot tund, seega on kulude suuruseks 130 eurot. 21.01.2014 tehtud toimingud (tsiviilasjaga liidetud toimikumaterjalide analüüs) ajakuluga 0,25 tundi on põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades asja juurde võetud materjalide mahtu 19 lehekülge. Nimetatud teenuse tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 130 eurot tund, seega on kulude suuruseks 32,50 eurot. 30.04.2014-20.05.2014 tehtud toimingud (kohtuistungiks ettevalmistus, 14.05.2013 seisukoha koostamine, teeside koostamine, istungil osalemine) ajakuluga 8 tundi on põhjendatud ja vajalik 2,5 tunni ulatuses. 20.05.2014 toiminud kohtuistung kestis 30 minutit (0,5 tundi) (IV kd, tl-d 41, 42). Kohtuistungiks ettevalmistumine on esindaja kohustus. Kohtu hinnangul võib asja arutamise istungiks ettevalmistumiseks kuluda istungi kestusega võrreldes rohkem aega. Kohus leidis, et arvestades kohtuvaidluse sisu ja keerukusastet, on istungi ettevalmistumiseks põhjendatud 1 tund. Kohtuistungi ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks kulunud aeg on põhjendatud seega kokku 1,5 tunni ulatuses. Seisukoha koostamise ajakulu seoses esitatud dokumendiga on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Teeside koostamise kulu ei ole selline kulu, mille peaks välja mõistma vastaspoolelt. Nimetatud teenuste tunnihinnaks oli menetluskulude nimekirja kohaselt 130 eurot tund, seega on kulude suuruseks 325 eurot. Kohus analüüsis erinevatel perioodidel ja kuupäevadel tehtud menetlustoimingutele kulude võivat aega ja toimingute vajalikkust ning põhjendatust. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtus, et lepingulise esindaja tunnitasu tehtud toimingute osas on erinevatel ajaperioodidel olnud 115 eurot kuni 130 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on vandeadvokaat. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist keskmiselt keeruka ja keskmiselt mahuka asjaga, pooled on esitanud kohtule keskmise mahukusega menetlusdokumente ja tõendeid. Tunnitasu suurus vahemikus 115-130 eurot on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ka Tallinna Ringkonnakohus asus 15.01.2016 kohtumääruses seisukohale, et tunnitasumäär 115-130 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga (IV kd, tl 178 pöördel). Esindamisele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik kokku 41,32 tunni ulatuses. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks kokku 5109,30 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt II tuleb välja mõista menetluskulud summas 5233,21 eurot, s.o riigilõiv summas 123,91 eurot ning esindaja tasu 5109,30 eurot. Määruskaebus
8.Borgino Consulting Ltd esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes tühistada määruse. Samuti palus kostja II kohustada pankrotivõlgnikku ja kostjat I esitama kohtule tõendid 31.05.2015 kohtumääruse kostja II poolt täitmise kohta. Antud tõendid on vajalikud, et määruskaebuse esitaja saaks tõendada oma väidet TsMS § 442 lg 1 rikkumisest. Määruskaebuse
esitaja ei saa tõendeid ise esitada, kuna temal ei ole juurdepääsu teiste menetlusosaliste pangakontodele. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 175 lg 1. Vaidlustatava kohtumääruse p 9 luges kohus põhjendatud ajakuluks 41,32 tundi. Määruskaebuse esitaja liitis kokku kõik ajad, mida maakohus luges põhjendatuks, ja sai tulemuseks 35,8 tundi. Määruskaebuse esitaja palub kontrollida võimalikku arvutusviga. Lisaks on kostja II seisukohal, et esindajatasu suurendamine ei ole põhjendatud, sest kohtuasi ei läinud keerukamaks. Seetõttu saab olla põhjendatud algne tunnitasu 115 eurot. Kooskõlas kohtupraktikaga ei saa istungiks ettevalmistamise aeg olla pikem kui istungi faktiline aeg. Seega on väljamõistetud menetluskulude summa ebaõige. Kostja II on seisukohal, et maakohus on rikkunud TsMS § 441 lg 5, sest vaidlustatavas määruses mõistis maakohus kostjalt II pankrotivõlgniku kasuks välja 5109,30 eurot, viitamata kohtumääruse resolutsioonis kostjale II. See tähendab, et vastustaja sai kaks iseseisvalt kehtivat täitedokumenti: 6672,83 euro väljamõistmiseks kostjalt I ja vaidlustatava määruse 5109,30 euro väljamõistmiseks kostjalt II. Sellisena ei vasta vaidlustatav kohtumäärus TsMS § 442 lg 5. Kostjale II teadaolevalt on hageja esitanud menetluskulude määruse sundtäitmiseks ja täitmisteade on kostjale II kätte toimetatud rohkem kui kuu aega tagasi. Arvestades vabatahtliku sundtäitmise tähtaega, on loogiline järeldada, et menetluskulu on hagejale juba hüvitatud ja seda suuremas summas, kui näeb ette vaidlustatud kohtumäärus. Kuna nõue on juba rahuldatud, peab kostja II põhjendatuks, et kohus määrab menetluskulud küll kindlaks, kuid ei mõista neid kostjalt II välja. Toodud põhjustel tuleb kohtumääruse resolutsioonis teha muudatus ka siis, kui ringkonnakohus muude määruskaebuse põhjendustega ei nõustu. Menetluse edasine käik
9.09.05.2016 kirjaga jättis maakohus määruskaebuse käiguta, paludes tasuda riigilõivu määruskaebuselt. Samuti maakohus vastas määruskaebuses esitatud väidetele ning andis kaebajale tähtaja määruskaebuse täpsustamiseks.
10.Kostja II oma 17.05.2016 vastuses nõustus maakohtuga, et määruses ei ole arvutusviga tehtud. Ülejäänud osas jäi kostja II oma määruskaebuses toodud põhjenduste juurde. Kostja II leiab, et menetluskulude rahaline suurus tuleb küll kindlaks määrata, kuid seda ei saa välja mõista, kuna see nõue on juba lõppenud täitmisega teise kostja poolt.
11.Hageja vaidles kostja II määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täpsustada(TsMS § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Määruskaebuses on määrust vaidlustatud üksnes osas, milles 1) maakohus on lugenud põhjendatuks esindaja tunnitasuks 115-130 eurot; 2) maakohus on rahuldanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse istungiks ettevalmistamise kulude osas istungi kestusest suuremas ulatuses; 3) maakohus on kostjalt II menetluskulud välja mõistnud. Määruskaebuse väitest, et maakohtu määruses on arvutusviga, on kostja II
17.05.2016 vastuses (kd V tl 8) loobunud, nõustudes maakohtu 09.05.2016 seisukohaga, et määruses ei ole arvutusviga (kd V tl 4 pöördel). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
15.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-119-14, p 19). Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt analüüsinud ja hinnanud asja kostja lepingulise esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kindlaks menetluskulud. Maakohus on selgitanud, miks peab kohus põhjendatuks istungiks ettevalmistamise ajakuluks istungi kestusest suuremat ajakulu. Kui ka üldiselt ei loeta TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks istungiks valmistumise ajakuluks istungi kestusest pikemat aega, siis igakordse menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontroll toimub arvestades konkreetse asja sisu, keerukust ja mahtu. Käesoleval juhul on istungid, millele kulunud aja osas on kostja II maakohtu määrust vaidlustanud, olnud kestusega 16 minutit, 41 minutit ja 30 minutit (maakohtu põhjenduste punktid 7.7., 7.10. ja 7.15.). Arvestades asja materjalide mahtu ja vaidluse keerukust, ei saa lugeda põhjendatuks ajakuluks istungiks valmistumisel istungi kestusega võrdväärset ajakulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja esindaja tunnitasu suuruse põhjendatusest ja vajalikkusest TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ka selles osas ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning puudub alus maakohtu määruse muutmiseks.
16.Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel menetluskulude jaotusest. Kui õigustatud isikul on menetluses lepinguline esindaja TsMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 p 1 mõttes, siis lähtub kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatusest ja vajalikkusest (TsMS § 175 lg 1). Seega oleks menetluskulude välja mõistmata jätmine võimalik olukorras, kus esindamist ei oleks menetluses toimunud või kui lepingulise esindaja kulud oleksid täies ulatuses põhjendamatud. Kostja II taotlus jätta menetluskulud välja mõistmata põhjusel, et kostja I võib olla menetluskulude tasumise nõude juba täitnud, ei ole kooskõlas käesolevas asjas määratud menetluskulude jaotuse, menetluskulude kindlaksmääramise ega solidaarvõlgnike vastu täitmisnõude esitamise regulatsiooniga.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusest tulenevalt on maakohtu menetlusega seonduvad kulud jäetud solidaarselt kostjate kanda. See tähendab, et hagejal kui võlausaldajal oli õigus nõuda maakohtu menetlusega seonduvate menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist mõlemalt kostjalt. Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude, siis lõpeb kohustuse täitmise nõue ülejäänud solidaarvõlgnike suhtes. See tähendab, et kui kostja I on täitnud nõude hageja ees, nagu määruskaebuse esitaja väidab, siis lõpeb kohustuse täitmise nõue solidaarvõlgniku kostja II vastu. Eeltoodu puudutab aga nõuete täitmise etappi, milles tehtud toimingute vaidlustamine on võimalik TMS-i alusel. Eeltoodust ei tulene takistust käesolevas menetluses välja mõista menetluskulud kostjalt II. Seetõttu puudub ka alus rahuldada kostja II taotlust kohustada pankrotivõlgnikku ja kostjat I esitama kohtule tõendid 31.05.2015 kohtumääruse kostja I poolt täitmise kohta.
18.Nõustuda tuleb määruskaebuse esitaja seisukohaga, et määruse resolutsioon vajab täpsustamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole vaidlustatud määruse resolutsioonis eristatav, millised menetluskulud seonduvad maakohtu menetlusega ja millised ringkonnakohtu menetlusega. Nende menetluskulude eristamine on oluline, sest maakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud on Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusega jäetud solidaarselt kostjate kanda, ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud on aga jäetud kostja II kanda vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2014 otsusele. Maakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud seonduvad perioodil 29.03.2010-20.05.2014 tehtud toimingutega, mis on loetud põhjendatuks ja vajalikuks. Nende kulude suurus on 33,32 tundi (arvutuskäik: 4,32+0,5+1+5+7+0,75+1+3+2,75+2+1+1,25+1+0,25+2,5) ehk 4069,30 eurot (496,80+60+120+575+840+90+130+360+357,50+260+130+162,50+130+32,50+325). Ka riigilõivude (123,91 euro) osas on kostjate vastutus solidaarne (Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2013 otsus, Harju Maakohtu 20.06.2014 otsus). Seega kostjad vastutavad solidaarselt 4 193,21 euro tasumise osas. Ringkonnakohtu menetlusega seonduvad toimingud on tehtud 22.07.2014-21.08.2014, 30.10.2014 ja 14.11.2014. Need toimingud on loetud põhjendatuks ja vajalikuks 8 tunni ulatuses (6,25+1,5+0,25) ehk summas 1040 eurot. Seega tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täpsustada, et kostjalt II tuleb välja mõista hageja menetluskulud 4193,21 eurot, sh maakohtu menetlusega seotud lepingulise esindaja kulu 4069,30 eurot ja riigilõivud 123,91 eurot. Nende kulude osas vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I. Samuti tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetlusega seonduvad lepingulise esindaja kulud 1040 eurot. Selguse huvides esitab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni täpsustatud kujul.
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
20.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.