lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-6185/42

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-6185/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
04.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1581
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Hexanor Haldus11175263(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number

2-19-6185

Kohtuasi

Osaühingu Hexanor Haldus hagi Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi vastu nõude tunnustamiseks Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.12.2021 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Hexanor Haldus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing Hexanor Haldus (registrikood 11175263), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Kostja: Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 14.12.2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-19-6185

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 24.10.2019 määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2021 määrusega jäi maakohtu määrus muutmata. Riigikohus jättis 22.06.2021 hageja määruskaebuse ringkonnakohtu 15.02.2021 määruse peale läbi vaatamata. Kõik tsiviilasja menetluskulud jäid hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud 3377,50 eurot järgmiselt: maa- ja ringkonnakohtus 1730 eurot ja Riigikohtus 1647,50 eurot. Kostjale osutati õigusabi kokku 22 tundi ja 31 min tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuga). Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu, leides, et pankrotihaldur peaks olema võimeline menetluses osalema ilma vandeadvokaadist esindajata. Halduril puudus advokaadibüroo kasutamiseks pankrotitoimkonna nõusolek. Õigusabile kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud, nagu ka kahe lepinguline esindaja kasutamine. Hageja palus kohtul kontrollida, kas kostja on taotluses märgitud menetluskulud kandnud. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus määras 14.12.2021 määrusega kindlaks kostja menetluskulud 3350 euro ulatuses ja mõistis selle summa hagejalt välja. Ühtlasi kohustas maakohus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.1.Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1 leidis maakohus, et kostja esindaja õigusabitoimingud ning neile kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud kokku 22 tunni ja 20 minuti ulatuses. Kostja vandeadvokaatidest esindajate tunnitasu 150 eurot (käibemaksuga) ei ole ebamõistlikult suur ega ületa keskmist turuhinda. Kostja kulunimekirjast nähtuvad toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg tsiviilasja mahtu ja keerukust ning tehtud menetlustoiminguid arvestades põhjendatud. Põhjendatuks ei pidanud maakohus Riigikohtu 21.06.2021 kirjaga tutvumiseks ja Riigikohtu 22.06.2021 määruse läbitöötamiseks kulunud 16 minutit, millest luges põhjendatuks 5 minutit. 21.06.2021 kiri oli teade kohtulahendi tegemise edasilükkamise kohta, mille sisu ei ole pikk. Riigikohtu 22.06.2021 määruse põhjendav osa oli kõigest ca 1,5 lk. Seega mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 3350 eurot (= 150 × 22 h ja 20 min).
4.2.Vastuseks hageja vastuväidetele märkis maakohus, et hinnang, mille kohaselt pidanuks kostja pankrotihaldurina olema võimeline ennast menetlustes ise esindama, ei võimalda pidada õigusabikulude kandmist põhjendamatuks. Seadusest ei tulene, et juriidilisi teadmisi omav menetlusosaline ei või võtta lepingulist esindajat või et sellise esindaja kulusid ei hüvitataks (vt nt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-86-16, p 11). Ka see, kas halduril oli esindajaga lepingu sõlmimiseks pankrotitoimkonna nõusolek või mitte, ei mõjuta menetluskulude jaotust ega kindlaksmääratavate kulude suurust (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-19-15850, p 52). Pankrotitoimkonna nõusolek lepingulise esindaja kasutamiseks on seotud pankrotimenetluse organite sisesuhtega ega mõjuta vastaspoolelt lepingulise esindaja kulude väljamõistmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-10-15787, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-12-22585, p 39). Põhjendatuks ei saa pidada mehaaniliselt lehekülgede arvu ja ajakulu võrdsustamist. Lühikese, konkreetse, loogiliselt struktureeritud ning ilma põhjendamatute kordusteta dokumendi koostamine võib võtta kauem aega, kui pika jutu suvaliselt kokkupanek. Lisaks võib selline võrdsustamine tekitada mulje, et kasulikum on esitada pikemaid seisukohti, millega tutvumisele kaasneb omakorda suurem ajakulu.

2-19-6185

4.3.Rahuldamata jäi hageja taotlus nõuda välja menetluskulusid tõendavad arved ning nende tasumist kinnitavad maksekorraldused. Ehkki kostja on maksejõuetu äriühing, on pankrotimenetluses tasutud deposiiti oluliselt suuremas ulatuses kui on käesoleva tsiviilasja menetluskulud (osa deposiidist on halduri büroole üle kantud). Menetluskulude väljamõistmise tingimuseks ei ole see, et kulud on tegelikult kantud või et need on kantud menetlusosalise, mitte kolmanda isiku poolt (tegu on menetlusosalise ning tema eest kulusid kandnud isiku omavahelise küsimusega). Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osas, milles kostja taotlus rahuldati, tühistada ja uue määrusega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata või alternatiivselt määrata menetluskulude suurus kindlaks põhjendatud ulatuses. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. − Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja ei ole käesoleva menetluse raames tegelikkuses menetluskulusid kandnud. Maakohus on jätnud kulutõendite kogumise taotluse ebaõigesti rahuldamata. − Kostja esindajate tunnihind ületab keskmist tasu. Põhjendatud tunnihinnaks oleks antud juhul kuni 120 eurot (käibemaksuga). − Kostjal puudus õigusteenuse osutamiseks lepingu sõlmimiseks pankrotitoimkonna nõusolek ning kostja oli sellest teadlik, mistõttu tuleb kõik kostja menetluskulud alates 30.04.2020 jätta kostja enda kanda. − Maakohus on määruse tegemisel kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel ületanud kaalumispiire. Määruse põhjendustest ei nähtu, millised menetlustoimingud olid kohtu hinnangul põhjendatud ja millised mitte. Kohus on lubamatult hinnanud toiminguid kogumis ning jätnud vähendamata kostja esindaja vahetusest tulenenud täiendavad kulud. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.
6.1.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on põhjendanud, miks ta kuludokumentide väljanõudmist vajalikuks ei pidanud. Pankrotitoimkonna nõusolek või selle puudumine ei mõjuta hageja kohustust hüvitada menetluskulusid. Hageja arusaam pankrotiseaduse § 62 lg 2 kohaldamisest viiks praktikani, mille kohaselt oleks pankrotitoimkonnal võimalik takistada pankrotihalduritel oma kohustuste täitmist. Kostjal pankrotihaldurina oli kohustus nõudele vastu vaielda ja osaleda ka sellele järgnevas kohtumenetluses, kus tal oli õigus kasutada lepingulist esindajat. Pankrotimenetluses sisesuhet reguleeriv norm menetluskulude hüvitamist mõjutada ei saa. Maakohtu määrusest on selgesti kontrollitav, milliste toimingutega seotud ajakulu pidas maakohus põhjendatuks ja millist mitte. Kahe esindaja kasutamine on olnud põhjendatud töökorralduslikel põhjustel, esindajad ei ole tegevusi dubleerinud. Kostja esindajate tunnitasu vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-19-6185

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostja määrust ei vaidlustanud, siis on maakohtu määrus taotluse osalise rahuldamata jätmise osas TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud praktika). Maakohus on menetluskulude rahalist kindlaksmääramist piisavalt põhjendanud. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada, tuues eraldi välja need, mille osas ei saa toimingut või sellele kulunud aega pidada põhjendatuks. Nii on maakohus käesoleval juhul ka teinud ja see jääb eelmises punktis kirjeldatud kohtu diskretsiooni piiridesse. Maakohtu käsitlus on loogiline ja jälgitav. Hageja ei ole kaebuses selgitanud ega põhjendanud, et mõni kuludokumentides kajastatud töö oleks olnud ebavajalik. Määruskaebusest ega kostja kulunimekirjast ei nähtu, et mitme esindaja kasutamine oleks menetluskulude suurust paisutanud, s.o et kostja esindajad oleksid menetluses teinud dubleerivaid toiminguid. Maakohus põhjendas, miks ta nõustus taotluses märgitud tunnitasuga. Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale. Kostja esindaja tasumäär (150 eurot käibemaksuga) jääb piiridesse, mis vastab senises kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenuse tunnitasule ning jääb seega maakohtu diskretsiooni piiresse. Kohus võib TsMS § 176 lg 6 esimese lause alusel kohustada menetlusosalist esitama menetluskulu tõendavaid dokumente. Sama sätte teise lause järgi ei pea kohtu nõudmiseta neid dokumente esitama. Kui menetlusosalise lepinguline esindaja on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt Riigikohtu 01.12.2015. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Samuti ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et kostja menetluskulude nimekirjades tehtud toiminguid on tegelikult tehtud või et kostja lepinguline esindaja on nimetatud mahus õigusabi osutanud. Vara puudumine ei välista menetluskulu tasumise kohustuse tekkimist, sest vastava kohustuse võib TsMS § 174 lg 9 mõtte kohaselt täita ka muu isik. Ringkonnakohtu hinnangul sai kostja menetluskulu rahalise suuruse kindlaks määrata ning sellekohase otsustuse õigsust kontrollida menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalide põhjal. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, nagu jätnuks maakohus pankrotiseaduse § 62 lg 2 õigusvastaselt kohaldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see, kas halduril on esindajaga lepingu sõlmimiseks pankrotitoimkonna nõusolek, ei mõjuta kindlaksmääratavate menetluskulude suurust ega nende vastaspoolelt väljamõistmist (vt ka Tallinna

2-19-6185 Ringkonnakohtu 30.04.2021. a otsust tsiviilasjas nr 2-19-15850, p 52; 15.01.2016. a määrust tsiviilasjas nr 2-10-15787, p 11; 10.11.2014. a määrust tsiviilasjas nr 2-12-22585, p 39). Eeltoodust tulenevalt on maakohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud vajalikus ja põhjendatud ulatuses ning ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Maakohus tegi kulusid kindlaks määrates kaalutlusotsuse, põhjendas seda kohaselt ega ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja