Jagada kostjate kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud ühisvara ja müüa see kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel. 1 (5)
2-25-2836
4.Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud kinnisasja müügist saadud raha jagada pärast enampakkumise kulude kandmist T. A. ja M. A. vahel võrdsetes osades.
5.Asendada TsÜS § 68 lg 5 tulenevalt kostjate T. A. ja M. A. tahteavaldused kinnisasja müügiga seotud vajalike tehingute tegemiseks käesoleva kohtulahendiga.
6.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista T. A.’lt ja M. A.’lt solidaarselt hageja OÜ GS Core kasuks menetluskulud 490 (nelisada üheksakümmend) eurot (so riigilõiv).
7.Välja mõista kostjatelt T. A.’lt ja M. A.’lt solidaarselt hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (490 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.20. veebruaril 2025 saabus Viru Maakohtusse OÜ GS Core hagiavaldus T. A. ja M. A. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kohtutäituri T. A. juures toimub hageja OÜ GS Core kasuks kostja 1 T. A. vastu võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetlus täiteasjas nr XXX. Täiedokumendiks on kohtumäärus tsiviilasjas nr. XXX. Võlg moodustab 10.02.2025 seisuga 1 825,83 eurot, millest sissenõudja nõue 1 441,53 eurot ja täitekulud 384,30 eurot. Täitmisteade koos lisadega on täiteasjas XXX võlgnikule (st kostjale 1) kätte toimetatud 07.02.2023, millega täitemenetlus algas. Võlgnikult (st kostjalt 1) pole täitemenetluse XXX käigus enam kui kahe aasta jooksul õnnestunud mitte midagi sisse nõuda.
2.Täitur on tuvastanud, et võlgnikul puudub töökoht, puudub vara millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Kostja 1 suhtes on käimas 6 täitemenetlust, nõuetega ca 11 300 eurot. Seega ei ole hageja kasuks toimuv täitemenetlus õnnestunud kostjal 1 sissenõude pööramiseks vajaliku lahusvara puudumise tõttu. Täitemenetluse raames on kohtutäitur kinnistusregistrist ühtlasi tuvastanud, et võlgnikule, st kostjale 1 kuulub ühisvarana kinnisasi registriosa nr XXX (XXX). Lähtudes ülaltoodust on ilmne, et käesoleval ajal ei ole mõistliku aja jooksul võimalik täita hageja poolt kostja 1 vastu täitmisele esitatud nõuenõudeid ning rahuldada hageja nõuet, kuna kostjal 1 puudub väärtust omav lahusvara ja sissetulek, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik hageja nõue koheselt või isegi mõistlikul lähiajal rahuldada. Kõik nimetatud asjaolud on tõendatud kohtutäituri 10.02.2025 õiendiga täiteasjas XXX, millest nähtub seniste täitemenetluste sisuline nurjumine. Kohtutäitur on sedastanud, et võlgnikult välja mõistetud nõude täitmine võlgniku lahusvara arvelt ei ole võimalik.
3.Asjaolud, et kostjate ühisomandisse kuulub kinnisasi, asukohaga XXX, registriosa numbriga XXX, ning et teiseks ühisomanikuks on M. A., st kostja 2, on tõendatud kinnistusraamatu 2 (5)
2-25-2836 väljavõttega. Kostjad on kinnistusraamatusse kantud ühisomanikena. Kohtutäitur on õiendis täitemenetluste kohta sisuliselt tunnistanud täitemenetlused nurjunuks. Nõude rahuldamine ilma ühisvara jagamata on perspektiivitu. Hageja soovib endiselt kostjalt 1 võlga sisse nõuda. Võla sissenõudmiseks ei ole jäänud alles muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara jagamist avalikul enampakkumisel müümise teel, saadud raha jagamist pärast enampakkumise kulude kandmist kostjate vahel võrdsetes osades, et kostjale 1 jääva raha arvelt hageja täitmisel olevat võlanõuet rahuldada.
4.Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Kostja 1 suhtes on toimumas kokku 6 täitemenetlust. Igal täitemenetluse sissenõudjal on võimalik analoogselt hagejaga esitada kostja 1 vastu hagi ühisvara jagamiseks. Hagejale pole hetkel teada, kuid võimalik, et analoogseid hagisid juba ongi esitatud. Nõudeid saab rahuldada vaid pärast kinnisaja enampakkumisel müüki ja enampakkumise kulude kandmist kostjale 1 jääva raha arvelt, millest ei pruugi jätkuda kõigi sissenõudjate nõuete rahuldamiseks. Samas ei pruugi täitemenetluses õnnestuda kinnisasja müük tegelikule väärtusele vastava hinnaga, mis võimaldab rahuldada sissenõudjate nõudeid veelgi vähem – eelkõige selle, kelle hagi esimesena tagatud saab. Sellest tulenevalt on võlausaldajate vahel terav konkurents kostja 1 vara suhtes ja hageja kasuks hagi tagamine möödapääsmatult vajalik, vastasel juhul ei ole hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisel kohtuotsuse täitmine enam võimalik. Seetõttu ei põhine hagi tagamise taotlus pelgalt oletuslikul eeldusel, et tulevikus pole hagi tagamata kohtuotsuse täitmine võimalik, vaid on mõistliku kahtluseta ettenähtav. Lisaks on suure tõenäosusega võimalik, et hagi tagamata jätmise korral teevad kostjad ühisvara jagamise ebameeldivate tagajärgede vältimiseks tehingud, millega takistada kinnistu jagamist ja sellele sissenõude pööramist, võõrandades selle mõnele usaldusväärsele „heausksele“ isikule või viies selle muul moel ühisvara hulgast välja, mille tulemusel ei ole kohtulahendi jõustumisel võimalik seda enam täita. Mõistliku kahtluseta on kostja 1 sellest huvitatud, võlgnikuks mitteolev abikaasa ehk kostja 2 võib samuti selleks motiveeritud olla, ainuüksi ka sel põhjusel, et võib pidada abikaasa võla alusel tema vara vastu esitatud nõuet ebaõiglaseks. Seetõttu peab hageja äärmiselt vajalikuks hagi tagamist ja palub kostjatele kuuluvatele kinnistutele seada ühisvara jagamise nõude tagamiseks eelmärge.
5.Lähtudes eeltoodust palub hageja rahuldada hagiavaldus, lõpetada T. A. ja M. A. ühisomand kinnisasjale selle müügiga kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada pärast enampakkumise kulude kandmist T. A. ja M. A. vahel võrdsetes osades. Ühtlasi palub hageja ka rahuldada hagi tagamise taotlus.
KOSTJATE VASTUVÄITED
6.Hagiavaldus on kostjatele isiklikult kätte toimetatud kostjatele 14.03.2025. Kostjad hagiavaldusele vastanud ei ole.
KOHTUISTUNG
7.Hageja selgitas istungil, et kostjad on sisuliselt hagi hageja esindajale tunnistanud. Kompromissiga ei saa nõustuda, kostjal 1 oli võla tasumise kohustus ja seda aastate jooksul täidetud ei ole.
8.Kostja 1 tunnistas võlgnevust, tõi välja, et tegi taotluse saamaks pensionifondist 10 000 eurot, et tasuda võlg. 3 (5)
2-25-2836
9.Kostja 2 tunnistas võlga, tuues välja, et lapsed on panustanud, et maja saada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja ja kostjate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
11.Hagiavaldusele lisatud kinnisturaamatu väljavõtte kohaselt kinnisasi, asukohaga XXX, registriosa nr XXX on kostjate ühisomandis. Hageja nõudeks on ühisomandi lõpetamine selle müügiga kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada pärast enampakkumise kulude kandmist T. A. ja M. A. vahel võrdsetes osades.
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjad on 18.09.2025 toimunud kohtuistungil võtnud hagi õigeks. Et kostjate õigeksvõtud on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostjad on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele ning kohus lõpetab T. A. ja M. A. ühisomandi kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa number XXX), jagab selle ja määrab müüa kinnisasi kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud raha jagada pärast enampakkumise kulude kandmist T. A. ja M. A. vahel võrdsetes osades. Kohus kohustab kostjaid tegema tahteavaldused hageja poolt pakutud viisil ühisomandi lõpetamiseks ning asendab TsÜS § 68 lg 5 tulenevalt kostjate tahteavaldused kinnisasja müügiga seotud tehingute tegemiseks käesoleva kohtulahendiga.
13.TsMS § 444 lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis.
14.Kostjad on kohtuistungil teatanud, et kostja 1 on teinud taotluse pensionifondist 10 000 eurot saamiseks ja et raha võib laekuda oktoobris 2025. Selle raha arvelt kostjad soovivad kostja 1 võlgnevuse hageja ees tasuda. Seda kohus käsitleb otsuse täitmise korra määramise taotlusena tulenevalt TsMS 445 lg 1, mille esimese lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Olukorras kus hageja hagi käesolevas menetluses tagatud, ei kohalda kohus käesoleval juhul TsMS § 468 lg 1 p 1 ja ei tunnista omal algatusel otsuse viivitamata täidetavaks. Hagi tagamise abinõu
15.Viru Maakohtu 21.02.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-25-2836 seati hagi tagamise abinõuna T. A. ja M. A. omandis olevale kinnisasjale, asukohaga XXX (registriosa nr XXX), III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge OÜ GS Core (registrikood 16183586) kasuks ühisvara jagamise nõude tagamiseks ning märkus kohtuvaidluse olemasolu kohta OÜ Core hagiavalduses T. A. ja M. A. vastu ühisvara jagamise nõudes tsiviilasjas nr 2-25-2836. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi 4 (5)
2-25-2836 tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus rahuldab käesoleva hagiavalduse õigeksvõtuotsusega, jätab kohus hagi tagamise abinõu käesoleval juhul tühistamata.
Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on taotlenud menetluskulude kostjate kanda jätmist. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab menetluskulud kostjate kanda.
17.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 490 eurot, so hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse eest. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 20.02.2025 summas 420 eurot ja hagi tagamise taotluselt 70 eurot, kokku 490 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 490 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.