Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD

2-24-12212

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Z. R. (hageja) esitas 12. augustil 2024 Harju Maakohtule hagi R. R. (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist 287,76 eurot kuus hagi esitamise päevast kuni hageja hariduse omandamiseni (õpingute lõpetamise eeldatav aeg on 30. juuni 2025), kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt õpib hageja Tallinna XXX gümnaasiumis. Kostjalt oli hageja kasuks välja mõistetud elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni 10. augustil 2024. Hageja igakuised vajadused on vähemalt 887 eurot. Kulud koosnevad eluaseme-, transpordi, sidekulude- ja kodus ja kodust väljas söödava toidu ning muudest kuludest. Hageja elab koos emaga. Kõik vajadused on seni rahuldatud ema arvelt, sest hagejal puudub sissetulek. Hageja õpib esmaspäevast reedeni ja täiskoormusega, mille tõttu puudub raha teenimise võimalus. Kostja ei ole hakanud kohtuväliselt hagejale elatist maksma. Kostja esitas 23. septembril 2025 kohtule kirjaliku vastuse, milles kinnitas, et tasus kuni 2025. aasta septembrini hagejale igakuiselt 270 eurot ning esitas tasumist (2025. aasta juunist kuni septembrini) tõendavad dokumendid. Samuti kinnitas kostja, et pärast õpingute jätkamist tõendavate dokumentide esitamist tasub hagejale elatise nõutavas summas 287,76 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus järeldab kostja vastusest, et kostja võttis kohtule 23. septembril 2025 esitatud avalduses hageja nõude õigeks, mistõttu hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja haginõue kostjalt 287,76 euro suuruse elatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 2 ja § 99 alusel.

2-24-12212 Hageja on tõendanud, et tema isa on kostja. Hageja elab koos emaga, kes osaleb üksinda hageja ülalpidamisel. Hageja on täisealine, kuid õppis (õpingute lõpetamise eeldatav aeg oli 30. juuni 2025) Tallinna XXX gümnaasiumis. Kostja kinnitas, et pärast õpingute jätkamist tõendavate dokumentide esitamist tasub hagejale elatise nõutavas summas 287,76 eurot. Erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi tõendama kohtumenetluses oma vajadused. Hageja on hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega välja toonud oma igakuised vajadused ning tõendanud, et tema igakuiste eluvajaduse ülalpidamisele kulub vähemalt 887 eurot kuus. Arvestades, et vanematel on oma lapse suhtes võrdne ülalpidamiskohustus, on kostjalt hageja kasuks 287,76 euro suuruse elatise väljamõistmine nii õiguslikult kui sisuliselt põhjendatud. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et elatis tuleb kanda iga kuu 5. kuupäevaks hageja kontole. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 287,76 eurot kuus. Seega on hagi hind TsMS § 129 lg 2 alusel kokku 2589,84 eurot (287,76 eurot x 9 kuud). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Ehkki käesolevas asjas esitati hagi täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal, et mõlema poole suhtes oleks õiglane, kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seetõttu leiab kohus TsMS § 162 lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi kanda. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.