2-24-138348/9 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Alaealised lapsed R.-L. L. ja L.-L. L. on seadusliku esindaja (laste ema K. T.) vahendusel esitanud 24. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. L. (laste isa, kostja) vastu elatise saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 20. novembril 2024 maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja menetlemiseks üle esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Harju Maakohus tegi 20. novembril 2024 puuduste kõrvaldamise määruse, kus palus hagejatel põhjendada oma nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagejad esitasid 25. novembril 2024 hagiavalduse, milles paluvad mõista kostjalt välja elatis hagejate ülalpidamiseks miinimumsummas alates 2024. aasta oktoobrist. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide ja hagi menetlusse võtmise kohtumääruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 5. mail 2025 isiklikult e-toimikus (KÄPO-s kättetoimetamine). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 19. maiks 2025 ei esitanud.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hagejate faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kohus märgib siiski, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.t käesoleval juhul alates 24. oktoobrist 2024. Kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas PKS §-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (tagasiulatuv elatise nõue). Tagasiulatuvat elatist on võimalik sellisel juhul nõuda alates 24. oktoobrist 2023 kuni 23. oktoobrini 2024, kuivõrd alates 24. oktoobrist 2024 on võimalik nõuda edasiulatuvat elatist. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist 2024. aasta oktoobrist, s.t tagasiulatuvalt alates oktoobri 1. kuupäevast miinimummääras (PKS § 101). Kohus selgitab, et alates 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 oli PKS § 101 alusel hagejate suhtes arvutatud elatis 287,72 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5). Alates 1. aprillist 2025 on PKS § 101 alusel hagejate suhtes arvutatud elatis 301,74 eurot. Selle summa arvutamisel on samuti arvestatud lapsetoetusega. Kohus tuvastas, et laste vanusevahe on vähem kui kolm aastat, mistõttu vähendatakse sama pere teise lapse puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes (PKS § 101 lg 7). Seega hagejate tagasiulatuva elatise suurus alates 1. oktoobrist 2024 kuni 23. oktoobrini 2024 on 213,47 eurot esimese lapse puhul ja 181,45 eurot teise lapse puhul. Edasiulatuv elatis alates 24. oktoobrist 2024 kuni 31. märtsini 2025 on 287,72 eurot kuus esimese lapse puhul ja 244,56 teise lapse puhul ning alates 1. aprillist 2025 on 301,74 eurot kuus esimese lapse puhul ja 256,48 teise lapse puhul. Elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. aastal), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).