Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-23-13347 2. oktoober 2025, Narva
Kohtuasi
N L, S L hagi B B vastu elatise vähendamise nullini ja sundtäitmise lõpetamise nõudes 1201,50 eurot (931,50 (103,50 × 9) + 270 (30 × 9)) Hageja I N L (isikukood XXX) Hageja II S L (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja Julia Tuštšenko (epost [email protected]) Kostja B B (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja J B (isikukood XXX, epost XXX) Hagimenetlus 2. oktoober 2025, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
Tsiviilasi nr 2-23-13347
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-23-13347
Tsiviilasi nr 2-23-13347
väljamõistmiseks J L. Antud asja raames nõutakse ainult elatise võlgnevust J L, kuna jooksva elatise tasumise kohustus oli 19.02.2021. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-19-19339 asendatud ning jooksva elatise tasumise kohustus on N L ja S L. Kuna hagejad ei tasunud elatist asenduskohustusena, nende suhtes oli ka alustatud täitemenetlus jooksva elatise sissenõudmiseks 19.02.2021. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-19-19339. Vaidlus puudub selle üle, et lapse isa J L asus elatist tasuma, kuid see ei ole alus hagejaid elatise tasumisest vabastamiseks. J L tasub elatise võlga kohtutäituri Krista Järveti elatise täitmisasjas ning elatise võlg ei ole siiamaani kustutatud. J. L elatise võlg moodustab 14 542 eurot. Hagejatel on jooksva elatise tasumise kohustus. Et J. L tasub oma võlgnevus, ei puuduta hagejate jooksva elatise tasumise kohustust, mis oli kantud nendele 19.02.2021. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-19-19339.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seetõttu rahuldada. Hagejate nõue on vähendada nende ülalpidamiskohustust 0 euroni kohtuotsuse jõustumisest alates ning lõpetada hagejate N L, isikukood XXX, ja S L, isikukood XXX, suhtes sundtäitmine Viru Maakohtu 19.02.2021. a otsuse alusel tsiviilasjas 2-19-19339. Poolte vahel puudub vaidlus, et: - Viru Maakohtu 11. veebruari 2016. a otsusega nr 2-15-17109 mõisteti kostja isalt J L välja elatis kostja kasuks igakuise elatusrahana 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt määratud kuupalga alammäärast; - kostja isa elatist ei tasunud ja kohtutäitur Krista Järvet alustas täiteasja nr 167/2017/373; - Viru Maakohtu 19. veebruari 2021. a otsusega nr 2-19-19339 mõisteti hagejalt I kostja kasuks välja elatusraha asenduskohustusena 30 eurot alates 9. detsembrist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni 30. jaanuarini 2033 (kaasa arvatud) ja hagejalt II igakuise elatusraha asenduskohustusena 103 eurot 50 senti alates 9. detsembrist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni 30. jaanuarini 2033 (kaasa arvatud); - hagejad on kostja isa J L poolsed vanavanemad; - hagejate suhtes on Narva kohtutäitur Andrei Krek alustanud täitemenetlused 066/2021/880 ja 066/2021/882. Perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 1 järgi kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. 4(6)
Tsiviilasi nr 2-23-13347
Hagejad põhjendavad oma nõuded asjaoluga, et võrreldes ajaga, mil tehti kohtuotsuse asjas 2-1919339, olukord on muutunud. Kostja isa on asunud elatise tasumise kohustuse täitmisele ja tasub elatise kostjale. Hagejad said pensionivanuseks ja nende sissetulek on oluliselt vähenenud. TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Narva kohtutäituri Krista Järveti 6. augusti 2025. a õiendi nr 47 (dtl 110) järgi on täitemenetluse nr 167/2017/373 käigus võlgnik maksnud elatist kogusummas 14 992,69 eurot, millest 246 eurot on kantud üle elatisabi nõude rahuldamiseks Riigi kasuks ning 14 746,69 eurot elatisenõude katteks. Seisuga 01.08.2025 on elatise võlgnevus 14 542,00 eurot, sealhulgas elatisabi nõue Riigi kasuks summas 6205 eurot. Täitemenetluse käigus tehtud elatise väljamaksete (dtl 111) tabelist nähtub, et ajavahemikul 17.02.2023 – 14.07.2025 tasus kostja isa J L elatist kogusummas 14 552,69 eurot. Tabelist nähtub ka, et maksed on tehtud küll erinevas suuruses, aga iga kuu. PKS § 106 lg-s 2 ettenähtud vanavanemate ülalpidamiskohustus on asenduskohustus, mis tekib üksnes sel juhul kui lapse vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Kohtu hinnangul on kohtutäituri K. Järveti õiendiga leidnud tõendamist, et kostja isalt on täitemenetluse kaudu võimalik elatist saada ja ta on ajavahemikul 17.02.2023 – 14.07.2025 vähendanud oluliselt varasemat võlga. Seega ei ole enam alust järeldada, et isalt ei oleks võimalik ülalpidamist saada või seda oleks ülemäära raske saavutada. Ülaltooduga on tõendatud, et asjaolud, mille alusel hagejatelt elatis asenduskohustusena välja mõisteti, muutunud ja PKS § 106 lg-s 2 ettenähtud asenduskohustuse korras elatise väljamõistmise alus on ära langenud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagejate nõude vähendada nende ülalpidamiskohustust 0 euroni kohtuotsuse jõustumisest alates. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole asjakohased ja jätab need tähelepanuta. Hagi esitamise lisapõhjuseks on hagejad esitanud asjaolu, et N L on pensionär. S L hagi esitamise ajal töötas, kuid nelja kuu pärast lõpetatakse tema töösuhte seoses pensionvanuse saavutamisega ja S L sissetulekuks jääb üksnes pension. Kuna hagejad jätsid oma väidete kohta tõendeid esitamata, ei käsitle kohus neid otsuse tegemisel, kuna need ei ole tõendatud. Viru Maakohtu 19. veebruari 2021. a otsus nr 2-19-19339 on täitedokument tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 1 mille kohaselt on tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahend täitedokument, mida saab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras täita. Kohtutäitur lõpetab TMS § 48 p 4 järgi täitemenetluse mh juhul, kui esitatakse kohtulahend, millega on määratud sundtäitmine lõpetada. Hagejate eesmärkide saavutamiseks (asenduskohustusest vabanemiseks) peab kohtutäituril olema alus lõpetada hagejate suhtes algatatud täitemenetlust. 5(6)
Tsiviilasi nr 2-23-13347
Seega on põhjendatud ja kohus rahuldab hagejate nõude lõpetada nende suhtes sundtäitmine Viru Maakohtu 19.02.2021. a otsuse alusel tsiviilasjas 2-19-19339. Kõige eeltoodu põhjal rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (digitaalselt allkirjastatud) Tamara Šabarova kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.