Viru Maakohus
Kohtunik
Jaanika Kõrgmaa
Määruse tegemise aeg ja koht
30. september 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-11206
Kohtuasi
J.N ja H.A hagi O.B vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I:
J.N (ik XXX; elukoht XXX )
Hageja II:
H.A (ik XXX; elukoht XXX )
Hagejate seaduslik esindaja:
Q.E (ik XXX; elukoht XXX , e-post XXX)
Kostja:
O.B (ik XXX; elukoht XXX ; e-post XXX)
Kostja lepinguline esindaja:
Aleksandr Jefimov (tel. +372 2645 9212; e-post XXX)
lapsetoetusest) – 45,26 eurot(vähendamine 15% esimese lapse (J.N ) elatise summaga võrreldes, PKS § 101 lg 7)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Pooltevahelise kompromisslepingu ja TsMS § 661 lg 4 alusel saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
Hagejad esitasid 11. juulil 2025 Viru Maakohtule hagiavalduse(parandatud 17.08.2025 ja 19.08.2025) kostja vastu, milles palutakse kostjalt mõista hagejate kasuks välja igakuine elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud miinimumsummas alates hagi esitamise päevast kuni laste täiealiseks saamiseni. Viru Maakohtu 19.08.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hagejad esitasid 28.08.2025(parandatud 29.08.2025) Viru Maakohtule hagi tagamise taotluse. 01.09.2025 esitas kohus kostjale kohtunõude, milles küsis kostja seisukohta hagi tagamise taotluse osas. Kohtunõue toimetati kostjale kätte 22.09.2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu. Kostja esitas 23.09.2025 kohtule kirjaliku vastuse hagile ja hagi tagamise osas. Kohus jättis Viru Maakohtu 25.09.2025 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hagejate seaduslik esindaja esitas 26.09.2025 korduva taotluse hagi tagamiseks. Kohus jättis Viru Maakohtu 29.09.2025 määrusega korduva hagi tagamise taotluse rahuldamata. Pooled esitasid 30. septembril 2025 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas nr 2-25-11206 lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
(allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Kõrgmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.