Sergei Bindese (pankrotis) ja Dmitri Geraškini apellatsioonkaebused rahuldada.
3.Jätta OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) hagi Sergei Bindese ja Dmitri Geraškini vastu nõude tunnustamiseks Sergei Bindese pankrotimenetluses rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) kanda.
5.Jätta Sergei Bindese riigi õigusabi kulud maakohtus Eesti Vabariigi kanda. Menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse maa- ja ringkonnakohtus määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) pankrotihaldur esitas 8. juulil 2008. a Viru Maakohtule hagi Sergei Bindese (kostja I) ja Dmitri Geraškini (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada tema nõuet 19 804 967 krooni teise rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse täienduses palus hageja tunnustada nõuet 1 265 568 eurot ja 9 senti. 16. mai 2014. a kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet 305 658 euro ja 84 sendi võrra ning palus tunnustada nõuet 959 909 eurot ja 25 senti. Hagiavalduses ja selle täienduses märgitu kohaselt kuulutas Viru Maakohus 20. veebruari 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-1069 välja kostja I pankroti. 4. juulil 2008. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu. Hagi kohaselt on hageja nõue kahju hüvitamise nõue kostja I vastu, mis tuleneb sellest, et kostja I kui hageja juhatuse liige ning ainuosanik ei tegutsenud hageja huvides, rikkudes äriseadustiku (ÄS) §-des 176, 180, 181, 183, 187 ja 188 sätestatud kohustusi. Maksu- ja Tolliamet tegi hageja majandustegevuse kontrolli, mille tulemusena koostati 13. septembril
2005. a maksuotsus nr 12-5/442, millega kohustati hagejat tasuma kokku 14 099 263 krooni. Nii maksuotsusest kui ka Maksu- ja Tolliameti 20. juuni 2005. a revisjoniaktist nr 12-3/346 nähtuvalt on maksuhaldur tuvastanud, et juhatuse liige rikkus raamatupidamis- ning hoolsuskohustust. Kostja I juhatuse liikme volituste lõppemise aja seisuga 6. mail 2004. a koosnes hageja võlgnevus Maksu- ja Tolliametile tasumata maksudest 14 083 917 krooni ja intressidest 5 721 050 krooni.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja taotlesid aegumise kohaldamist. Lähtudes kõige hilisemast väidetavast rikkumisest oktoobris 2002. a, tuli hagi esitada hiljemalt oktoobris 2007. a, hagi on esitatud aga juulis 2008. a.
MENETLUSE EELNEV KÄIK
3.Viru Maakohus jättis 1. märtsi 2013. a vaheotsusega aegumise kohaldamata ja rahuldas
3.oktoobri 2014. a otsusega hagi osaliselt, tunnustades hageja nõuet 365 641 eurot ja 74 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja I tahtlikult rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada, et hageja täidaks maksuseadusest tulenevaid rahalisi kohustusi tähtaegselt ning täielikult. Maakohus luges tõendatuks, et Maksu- ja Tolliamet on hagejale arvestanud intressi vähemalt 365 641 euro ja 74 sendi ulatuses. Riiklike maksude tasumata jätmine põhjustas hagejale varalist kahju, kuna maksude tasumata jätmise tagajärjeks oli hagejal intressina lisakohustuse tekkimine Maksu- ja Tolliameti vastu.
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebused, milles taotlesid Viru Maakohtu 3. oktoobri 2014. a otsuse tühistamist osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata või kohaldada aegumist. Apellatsioonkaebustes esitatud väidete kohaselt on maksuotsus ja revisjoniakt koostatud juriidilise isiku suhtes. Põhjuslik seos tuvastatakse vastutusotsuses. Vastutusotsust kostja I suhtes tehtud ei ole. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata hageja kasu, mis võrdub tasumata maksude, viiviste ja intressidega. Alates 8. aprillist 2004 oli juhatuse liikmeks Georgi Leznev, mitte kostja I. Maksuotsus on tehtud 13. septembril 2005. Hageja ei ole ühtegi rikkumist välja toonud. Hagi tuleks osaniku vastutuse osas jätta rahuldamata. Kui maksud ja intressid ei ole ära makstud, siis jäid maksuotsuses märgitud rahalised vahendid hagejale. Kahju suurus ei ole kontrollitav. Rahaliste vahendite olemasolu intresside tasumiseks ei ole tõendatud. Kui hagi aluseks on maksuotsus, siis selles puudub intressinõue.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis 594 267 euro ja 50 sendi osas hagi rahuldamata ning hageja nõude tunnustamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjate käsitlus VÕS § 127 lg 5 osas kohaldatav, kuna maksukohustus ja intressid ei saa olla käsitletavad kasuna. Kohustuse tekkimist ei saa pidada äriühingu kasuks. Hagejal puudus kohustus originaaldokumentide esitamiseks, kuna maakohus ei ole hagejat selleks kohustanud (TsMS § 273 lg 5). Hageja on 16. mai 2014 kohtuistungil kohtule selgitanud, et pankrotiavaldus tulnuks esitada juba 2001. aasta veebruaris ning sel ajal oli juhatuse liikmeks kostja I. Ei ole oluline, kes oli juhatuse liikmeks ajal, mil maksuotsus tehti. Oluline on asjaolu, kes oli juhatuse liikmeks kohustuste rikkumise ning kahju tekitamise ajal. Hagiavalduses ning selle täienduses on toodud ära juhatuse liikme rikkumised ning viited materiaalõigusele. Hageja ei ole hagis väitnud, et osaniku kohustuste täitmata jätmisest oleks hagejale kahju tekkinud. Kohus ei pea ise nõude suurust kontrollima, kui vastaspool ei ole vastuväidet esitanud. Nõude vähendamisel ei ole kostja I vastuväiteid esitanud ning pole väitnud, et kahju suurus ei ole kontrollitav. Maakohus ei ole tuginenud rahaliste vahendite puudumisele. Ekslik on apellandi
väide, et intressisumma tasumata jätmise tõttu suurenes hageja vara. Kohustuse tekkimine ei ole käsitletav vara suurenemisena. Maksuvõla olemasolu on tuvastatud maksuotsusega ning lähtuda ei saa ainult avalikus andmebaasis olevatest andmetest, vaid kõigist kohtule esitatud tõenditest.
RINGKONNAKOHTU VARASEM LAHEND JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus rahuldas 25. mai 2015. a otsusega kostjate apellatsioonkaebused osaliselt ning jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus vähendas maakohtu otsusega tunnustatud nõude suurust ning tunnustas hageja nõuet kostja I pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena 242 329 eurot ja 58 senti. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
RIIGIKOHTU PÕHJENDUSED
8.Riigikohus tühistas 9. detsembri 2015 otsusega ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus otsustas tunnustada hageja nõuet kostja I pankrotimenetluses teise järgu nõudena 242 329 eurot ja 58 senti ning samuti menetluskulude jaotuse osas ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kohtud tuvastasid, et kostja I rikkus äriseadustiku (ÄS) §-s 183 sätestatud raamatupidamiskohustust ja MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada, et hageja täidaks maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused tähtaegselt ning täielikult. Hinnates äriühingu kahju hüvitamise nõude maksmapandavust, tuleb tuvastada ka ülejäänud eelduste täidetus, sh teha kindlaks, kas ühingul tekkis selle rikkumise tulemusena kahju. Enne 1. juulit 2002. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda TsK § 222 lg-st 2, mille kohaselt saab kahjuks pidada võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Alates 1. juulist 2002. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Riigikohus rõhutas, et maksuintresse saab lugeda äriühingule tekkinud kahjuks üksnes juhul, kui maksuintressid, mida äriühing ei oleks pidanud maksma, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega, on äriühingult välja mõistetud. Kuna hageja on pankrotis, tuleb praegusel juhul silmas pidada seda, et kostja I pankrotimenetlusest eelduslikult saadav raha muutub hageja pankrotivaraks. Seepärast tuleb kostja I poolt hagejale kahju tekitamise tuvastamisel lisaks Maksu- ja Tolliameti nõudele arvestada ka teiste võlausaldajate nõuetega hageja pankrotimenetluses. See tähendab, et hageja kahjuks maksuintresside puhul saaks pidada üksnes seda osa pankrotivara väljamaksetest, mille võrra õnnestub Maksu- ja Tolliameti nõuet hageja pankrotimenetluses maksuintresside osas eelduslikult rahuldada. Tegemist on VÕS § 127 lg 6 tähenduses tulevikus tekkiva kahjuga, mille tekkimist ja suurust ehk seda, kas ja millises ulatuses hageja vara kostja I tegevuse tõttu maksuintresside tõttu tegelikult väheneb, tuleb asjaoludest lähtuvalt eraldi hinnata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kostja I juhatuse liikme kohustuste rikkumine on toonud hagejale kaasa väidetud ulatuses kahju. Selleks tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas hagejal on tekkinud Maksu- ja Tolliameti tehtud hageja majandustegevuse kontrolli tulemusena tuvastatud kostja I rikkumistest tulenev maksuintresside tasumise kohustus. Intresside maksmise kohustuse tuvastamise korral tuleb kohtul hinnata, millises
ulatuses õnnestuks hageja pankrotimenetluses Maksu- ja Tolliameti nõuet maksuintresside osas eelduslikult rahuldada. Kostjate taotluse kohaldada nõudele aegumist on kohtud jätnud õigesti rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE
LÄBIVAATAMISEL
JA
TAOTLUSED
PÕHJENDUSED
ASJA
UUEL
9.Hageja pankrotihaldur esitas kohtule 15. veebruari 2016 menetlusdokumendiga Maksu- ja Tolliameti intressinõude OÜ-le Bindes S & Ko (pankrotis) 2. märtsist 2009 nr 13-3/1115. Hageja oli seisukohal, et hagiavaldusele lisatud Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) 13. septembri 2005.a nr 12-5/442 maksuotsuse lk 67 punktist 7 nähtub intressinõude esitamine hoiatuse vormis (kuna pole tehtud intressinõuet kontreetses summas, siis MO punktis 7 toodu on tõlgendatav hoiatusena). Maksuotsuse lk 67 lõpust nähtub OÜ-le Bindes S & Ko sundtäitmise hoiatuse esitamine. Hageja leidis, et kui haldusaktis on esitatud hoiatus, et tehakse intresside nõue, siis maksuintresside nõue ei aegu. Neid on võimalik esitada kuni aasta peale maksuotsuses toodud põhivõla täitmist. Käesoleva hetkeni on põhivõlg täitmata. Seega tegemist on jõustunud ja tasumata jäetud maksuotsusega, kus on viide intressi arvestamisele ja sundtäitmise korrale. Maksu- ja Tolliamet on 2. märtsil 2009 koostanud OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) intressnõude 02.03.2009 nr 13-3/1115. Maksu- ja Tolliamet on esitanud hagejale nõudeavalduse koos maksuvõlgadelt intresside arvestusega. Hageja pankrotihaldur taotleb, et kohus arvestaks esitatud uute asjaoludega ja tõenditega, kuna alles peale maakohtu menetlust on selgunud vajadus uute asjaolude ja tõendite esitamiseks. Hageja pankrotihaldur on seisukohal, et kostja I pankrotimenetluses osutub võimalikuks rahuldada kõik pankrotivõlausaldajate nõuded 462 053 euro 30 sendi ulatuses ja tasuda kõik pankrotimenetluse kulud. Seda põhjusel, et kostjal I on selleks piisavalt pankrotivara. Kostjal I on rahaline solidaarne nõue 9 erineva isiku vastu summas 23 500 000 eurot ning selle nõude sissenõudmiseks on tema poolt ka esitatud hagi. Isegi juhul kui kohus jätab kõnealuse hagi rahuldamata, siis on kostjal I kahju nõue pankrotihalduri Martin Kruppi vastu samas summas. Hageja pankrotimenetluses on ainukeseks varaks nõue kostja I vastu, mille tunnustamine toimub käesolevas menetluses. Hageja pankrotimenetluses on ainsaks pankrotivõlausaldajaks Maksu- ja Tolliamet nõudega 1 772 914 eurot 50 senti ning nimetatu on tõendatud Viru Maakohtu 13. oktoobri 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-4886. OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotivõlausaldaja Maksu- ja Tolliamet tunnustatud nõudesummast 1 772 914 eurot 50 senti on intressinõue 873 483 eurot 89 senti. Praeguses menetluses on nõue summas 242 329 eurot 58 senti, mis moodustab kõikidest intressinõuetest proportsionaalselt 27,74 %. Kuna kohustuste täitmisel OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) pankrotivõlausaldajale tuleb lähtuda VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust ehk esmalt tasutakse intressid, siis OÜ-l Bindes S & Ko (pankrotis) jätkub pankrotivarast rahalisi vahendeid Maksu- ja Tolliameti intresside nõude rahuldamiseks, mis kattub ka kahjuhüvitamise nõudega, 27,74 % ulatuses. Seega OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) pankrotivõlausaldajate nõude rahuldamiseks tekkivate rahaliste vahendite arvelt summas 220 874 eurot 51 senti (arvestus: 242329,58-arvestuslikud PankrS § 146 lg 1 kulud) õnnestuks Maksu- ja Tolliameti intressinõuded eelduslikult rahuldada 27,74% ulatuses. Seega lähtudes eelnimetatud arvestustest, siis realiseeruks OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) jaoks kahju 67 222 euro 23 sendi ulatuses (arvestus: 27,74% * 242 329 eurot 58 senti). Seega kuuluks Sergei Bindes (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) nõue vähemalt summas 67 222 eurot 23 senti.
Juhul, kui kohus ei nõustu OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) pankrotihalduri käsitlusega nõude suuruse osas, siis kahjunõude suuruse määramisel ning sellest omakorda tulenevalt nõude tunnustamisel, palub pankrotihaldur kohtul vastavalt VÕS § 127 lõikele 6 määrata ise kahju suurus.
10.Kostjad leidsid kohtule 15. veebruaril 2016 saadetud menetlusdokumendis, et 13. septembri 2005 maksuotsuses määras ja kohustas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus OÜd Bindes S & Ko (pankrotis) tasuma käibemaksu 4 797 967 krooni; ettevõtte tulumaksu 9 298 266 krooni; kinnipidamisele kuuluva tulumaksu 1 141 krooni; sotsiaalmaksu 1 808 krooni; töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestamata jäetud tööstuskindlustusmakseid 27 krooni ning kinni pidama tööstuskindlustusmakseid 54 krooni. Intressinõuet maksuotsuses ei olnud. Seega ei saanud intresside osas tekkida nõuet juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõudena. Kostjad leidsid lisaks, et pankrotiseaduse kohaselt pidid kõik nõuded olema esitatud õigeaegselt, Bindes S & KO OÜ (pankrotis) nõude kaitsmise koosolekuks. 2. märtsi 2009 dokument ei ole selge, sellelt ei nähtu arvutamise käiku, dokument ei ole kontrollitav, intresside arvestust ei ole, on algnäit ja lõppnäit. Sellise dokumendi väljaandmise seaduslikkuses on alust kahelda.
RINGKONNAKOHTU
LÄBIVAATAMISEL
SEISUKOHT
JA
PÕHJENDUSED
ASJA
UUEL
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetlusnormi rikkumise tõttu ja teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2015 otsus on jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Seega on praeguses ringkonnakohtu menetluses hageja nõude tunnustamine kostja I vastu maksukohustuse täitmata jätmise tõttu väidetava intressi 242 329 euro ja 58 sendi saamiseks.
12.Kostja I oli OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) juhatuse liige 17. detsembrist 1997 – 6. maini 2004 (I kd tl 14). Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kontrollis OÜ-s Bindes S & Ko (pankrotis) käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2001 – oktoober 2002. Kontrolli järel koostati
20.juunil 2005 revisjoniakt nr 12-3/346 (II kd tl 103-174) ja 13. septembri 2005 maksuotsus nr 12-5/442 (I kd tl 16-84). Hageja nõue kostja I pankrotimenetluses tugineb nimetatud maksuotsuses märgitud OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) võlgnevusele maksuhalduri ees. Hageja heidab kostjale I ette juhatuse liikme kohustuste rikkumist Maksu- ja Tolliameti tehtud majandustegevuse kontrolli perioodil 2001-2002. Enne võlaõigusseaduse jõustumist ehk enne
1.juulit 2002. a toimunud rikkumiste puhul tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg-t 1 ja § 227 ning ÄS § 187 lg 1 kuni 1. juulini 2002. a kehtinud redaktsiooni. Nimetatud sätete järgi peab osaühingu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi osaühingu vastu, rikkumine toimus juhatuse liikme süül ja rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. Hageja peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just selle rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. TsK § 227 teise lause järgi eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süül. Süü puudumist peab tõendama juhatuse liige. Alates 1. juulist 2002. a kuni 31. detsembrini 2005. a toimunud rikkumiste puhul pidi hageja ÄS § 187 lg 1 järgi nõude maksmapanekul tõendama, et osaühingule on tekitatud kahju, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi ja et just need rikkumised põhjustasid osaühingule hagiavalduses nimetatud kahju. Pärast nende asjaolude tõendamist oli
juhatuse liikmel võimalik vabaneda vastutusest, kui ta tõendas, et rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostja I juhatuse liikmena rikkus ÄS § 183 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustust ning MKS § 8 lg-t 1, mille kohaselt juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kostja I hoidus äriühingu esindajana maksude maksmisest riigile, sh jättis tasumata maksuotsuses nr 12-5/442 märgitud ulatuses ja tähtaegadel ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. Kostja I ÄS §-s 183 ja 187 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise tõttu tekkis OÜ-l Bindes S & Ko (pankrotis) maksuvõlgnevus ja seoses maksuvõlgnevusega võis tekkida ka intressivõlgnevus.
14.Kostja I vastutab hageja ees juhul, kui hagejal on tekkinud kostja I kohustuste rikkumisega kahju. Enne 1. juulit 2002. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda TsK § 222 lg-st 2, mille kohaselt saab kahjuks pidada võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Alates 1. juulist 2002. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda VÕS § 127 lg-st 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise teel. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole menetluses tõendanud kahju tekkimist. Juhatuse liikme poolt maksuõigusliku rikkumise tulemusel võib osaühingule tekkida kahju eelkõige maksuõigusliku rikkumise tuvastamisel osaühingule määratud sanktsiooni ja tekkinud kulude näol, s.o eelkõige osaühingult välja mõistetud maksuintressides, maksusüüteo eest äriühingule mõistetud rahalises karistuses ja muudes kulutustes, mida äriühing ei oleks pidanud tegema, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13 p 16). Maksuintresse saab lugeda äriühingule tekkinud kahjuks üksnes juhul, kui maksuintressid, mida äriühing ei oleks pidanud maksma, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega, on äriühingult välja mõistetud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 16). Äriühingult maksuintresside sissenõudmise korral väheneb ühingu vara ja see tähendab varalist diferentsi VÕS § 127 lg 1 mõttes ehk varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing satub juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.
15.TsMS § 230 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui hageja väidab, et talle on maksuintresside tasumise kohustusega tekkinud kahju, peab hageja seda ka tõendama. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei tõenda üheselt hagejal kahju tekkimist. Hageja esitatud Maksu- ja Tolliameti teostatud hageja majandustegevuse kontrolli tulemusena
13.septembril 2005. a koostatud maksuotsuse nr 12-5/442 p-s 7 on viidatud intresside arvestamise korrale, kuid maksuotsuse kokkuvõttes, milles on märgitud hagejale määratud
kohustused, ei ole intresside tasumise kohustust nimetatud (I kd, tl 82). Hageja leidis kohtule
15.veebruari 2016 menetlusdokumendis, et nimetatud maksuotsuse lk 67 lõpust nähtub OÜ Bindes S & Ko sundtäitmise hoiatuse esitamine. Ringkonnakohus leiab, et ekslik on hageja seisukoht, mille kohaselt tähendab viide intressi arvestamisele ja sundtäitmise korrale jõustunud ja tasumata jäetud maksuotsuses, et nimetatud ulatuses on hagejale ka tegelikult nõue esitatud. Põhjendatud ei ole hageja tuginemine sellele, et kui haldusaktis on esitatud hoiatus, et tehakse intresside nõue, siis kuna maksuintresside nõue ei aegu, on hagejal juba kahju tekkinud. Hageja esitas kohtule Maksu- ja Tolliameti 2. märtsil 2009 koostatud OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) intressnõude 2. märtsist 2009 nr 13-3/1115 V kd, tl 37 jj). Ringkonnakohus leiab, et esitatud dokumendist ja selle lisast ei tulene, missuguse ajavahemiku eest ning milliste maksuotsuste alusel on intressinõue arvestatud. Kostja I juhatuse liikme volitused lõppesid
6.mail 2004. a. Kõik intressinõude lisas 1 nimetatud kuupäevad on hilisemad (varaseim algsaldo 31.1.2006; algus 1. veebruar 2006). Hageja selgitusel on maksuamet nõudnud kõikide intresside tasumist. Kostja I vastutus on aga piiratud üksnes ajaga, mil ta oli OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) juhatuse liige.
16.Seoses sellega, et hageja ei ole menetluses tõendanud kahju tekkimist kostja I tegevuse tulemusena, ei käsitle ringkonnakohus hageja esitatud täiendavaid seisukohti kahju suuruse suhtes. Ringkonnakohus märgib, et hageja väide, mille järgi kuuluks kostja I pankrotimenetluses tunnustamisele OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) nõue vähemalt summas 67 222 eurot 23 senti, ei ole põhjendatud.
17.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta menetluskulude jaotust. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.