Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-25-10680 muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, kui PHS § 17 lg-s 3 ei ole ettenähtud teisiti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Alaealine laps J. I. on seadusliku esindaja (lapse ema) vahendusel esitanud 4. juulil 2025 hagi (täpsustatud 22.07.2025) T. I. vastu elatise väljamõistmiseks miinimumsummas alates 1. juulist 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10. septembrini 2033. Hagiavalduse kohaselt T. I. on J. I. isa. Lapse isa ei osale lapse ülalpidamises. Lapse isa esitas 18. augustil 2025 kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistas hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja võttis kohtule 18. augustil 2025 esitatud avalduses hageja nõude õigeks, tuleb hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2-25-10680 Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 1, § 100, § 101 ja § 108 alusel. Kohus täiendavalt märgib, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest (antud juhul 4. juulist 2025), kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas PKS §-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (tagasiulatuv elatise nõue). Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 1. juulist 2025 miinimummääras (PKS § 101). Alates 1. aprillist 2025 on PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis 301,74 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega. Seega hageja tagasiulatuva elatise suurus alates 1. juulist 2025 kuni 3. juulini 2025 on 29,20 eurot (3 päeva eest). Edasiulatuv elatis hageja ülalpidamiseks alates 4. juulist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX vastavalt 301,74 eurot kuus. Elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda (juhul kui menetlusosalisel kulud tekkisid), mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.