lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-5819/10

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 18.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-25-5819/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1453
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-5819

Tsiviilasi

A. ja B. hagi D. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I osas 2715,66 eurot Hageja II osas 2715,66 eurot Hagejad I: A., isikukood XXX Hageja II: B., isikukood XXX Hagejate seaduslik esindaja: C., isikukood XXX Kostja: D., isikukood XXX

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A. ja B. hagi D. vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista D.-lt (D., isikukood: XXX) alaealise lapse A. (isikukood XXX) kasuks elatis alates 07.05.2025 kuni A. täisealiseks saamiseni XXX perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot) PKS § 101 lg 5 alusel.
3.Välja mõista D.-lt (D., isikukood: XXX) alaealise lapse B. (isikukood XXX) kasuks elatis alates 07.05.2025 kuni B. täisealiseks saamiseni XXX perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot) PKS § 101 lg 5 alusel. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause), alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Väljamõistetud igakuine elatis tasuda C. arvelduskontole nr XXX iga kuu eest ette

2-25-5819 elatise tasumisele eelneva kuu 5-ndaks kuupäevaks, selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Sisulised asjaolud

1.Hagejad esitasid 16.04.2025 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist PKS § 101 sätestatud määras alates 16.04.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

2-25-5819

2.Kohus võttis 25.04.2025 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagivastuse 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.
3.Hagejad esitas 07.05.2025 hagiavalduse täpsustuse. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates 07.05.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni PKS § 101 sätestatud määras. Hagi kohaselt elavad hagejad emaga. Kuna hagejate emal on üksinda väga raske kanda hagejate ülalpidamiskulusid, soovivad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist perekonnaseaduse § 101 alusel arvestatud määras. Hagi kohaselt, kostja ei ole hagejatele elatist tasunud.
4.Hagimaterjalid ja määrus on kostjale kätte toimetatud e-postiga TsMS § 314 1 lg 2-3 alusel 03.09.2025. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 17.09.2025, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et hagi lahendamise puhul lähtub kohus hagejate viimati s.o 07.05.2025 esitatud nõuetest ja selgitustest.
6.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesoleva otsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 282,31 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 59,43 eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.
8.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejatele elatist alla miinimumsuuruse, esile toodud ei ole.
9.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja 2 ning § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud

2-25-5819 vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.

10.Kostja ei ole osalenud hagejate ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Hagi esitamise hetkel on ühe lapse elatis, indekseeritud baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel – 301,74 eurot. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel, ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Seega on õiguslikult põhjendatud hagejate nõue välja mõista kostjalt hagejate ülalpidamiseks elatisraha alates 07.05.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni PKS § 101 sätestatud määras.
11.Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
13.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium