5.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) kasuks 11 090 (üksteist tuhat üheksakümmend) eurot. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud Xxxx(isikukood xxxx) kanda.
7.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 (7)
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Xxxx(hageja) esitas 18.06.2013 hagiavalduse Xxxx(kostja) vastu raha tasumise nõudes. Hagi sisaldas hagi tagamise avaldust (I kd, tl-d 1-5). Kohus jättis hagi tagamise avalduse käiguta (I kd, tl 44). Hageja esitas 25.06.2013 hagi tagamise avalduse puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi (I kd, tl-d 54-57). Kohus rahuldas 26.06.2016 hagi tagamise avalduse ja seadis kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi (I kd, tl 64). Kohus võttis hagi 28.06.2013 menetlusse (I kd, tl 82). Kostja vastas hagile 18.07.2013 (I kd, tl-d 93-98). Hageja esitas 24.07.2013 kostja vastuse kohta arvamuse (I kd, tl-d 108-113). Kohus jättis 29.08.2014 määrusega kostja vastuse käiguta, selgitas pooltele asjaolusid ja andis pooltele tähtaja kohtu esitatud küsimustele vastamiseks (I kd, tl-d 121125). Hageja esitas 11.09.2014 menetlusdokumendi ja tõendid (I kd, tl-d 129-132). Kostja esitas 17.09.2014 menetlusdokumendi ja tõendid (I kd, tl-d 137-143). 26.05.2015 toimus asjas eelistung (I kd, tl-d 164-165). Hageja esitas 12.06.2015 taotluse hageja vande all ülekuulamiseks (I kd, tl-d 168169). Kostja esitas 12.06.2015 taotluse kostja vande all ülekuulamiseks ja tõendite kogumiseks (I kd, tl-d 171-175). Kohus lahendas 23.05.2016 poolte taotlused nende vande all ülekuulamiseks ja kostja taotluse tõendite kogumiseks. Ühtlasi lõpetas kohus eelmenetluse (I kd, tl 195). Kohtuistung asja arutamiseks toimus 27.05.2016. Kostja esitas kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele tõendite kogumise taotluse lahendamisel. Kohus kuulas istungil pooled vande all üle (I kd, tl-d 200-203). Pooled esitasid kohtule menetluskulude nimekirjad (II kd, tl-d 1-2, 14-16).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 11 090 eurot enne hagejale kuulunud kinnisasja (asukoht Xxxx) müügilepingu sõlmimist. Hageja ja kostja sõlmisid 10.09.2012 kell 18:27 kompromissilepingu, mille punkti 2.11 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale kinnisasja müügist saadava raha arvelt 75 000 eurot. Kinnisasja müügileping sõlmiti 20.05.2013. Müügilepingu punktis 2.2.1 on märgitud, et lepingu sõlmimisega ei loobu hageja 11 090 euro tasumise nõudest kostja vastu (I kd, tl 2). Hageja ja kostja ei pidanud kahe lepingu sõlmimise vahelisel ajal, milleks oli viis minutit, läbirääkimisi kompromissi osas. Kompromissi tekstis oli kokkulepe kõigi eksisteerivate nõuete lõpetamise kohta enne kompromissi sõlmimist. Kompromissis ei ole viidatud 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tuleneva nõude lõpetamisele (I kd, tl-d 109-110). Poolte tahe kompromissi sõlmimisel oli, et kohtuliku kompromissiga lõpevad kõik muud kohustused, välja arvatud 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tulenevad kohustused. Pooled kinnitasid 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppe pärast kompromissi sõlmimist kirjalikult üle. Lepingute projektid koostas kostja ja selgitas elektronkirjades nende sisu. Hageja ei oleks lepinguid sõlminud, kui mõte oleks olnud, et teine leping lõpetab esimesest lepingust tulenevad kostja kohustused. Poolte tegelik tahe oli, et mõlemast lepingust tuleneksid õiguslikud tagajärjed. Kompromissi punkti 2.5 ei lisatud kompromissi kahe lepingu allkirjastamise vahele jääva viie minuti jooksul (I kd, tl-d 130-131). Hageja vaidleb vastu kostja tasaarvestuse vastuväitele. Kostjal puudub hageja vastu 6499 euro tasumise nõue. Kostja ei ole teinud tasaarvestamise avaldust. Kostja nõudel puudub õiguslik alus. Nõue ei põhine kompromissi punktil 2.9. Kompromissiga ei ole kokku lepitud, et kommunaalmakseid ja muid kulusid peab tasuma hageja. Kompromissi punkti 2.9 rikkumiseks ei saa pidada kostja poolt 2 (7)
oma pangakontolt sularaha väljavõtmist. Kostja ei ole andnud hagejale laenu ega täitnud hageja kohustust (I kd, tl 111).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kostja allkirjastasid kompromissi 10.09.2012 kell 18:27. Kompromissi punkti 2.5 kohaselt loetakse kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel lõppenuks kõik poolte vahel enne kompromissi sõlmimist eksisteerida võinud rahalised kohustused. Pooled lugesid kompromissi sõlmimisega lõppenuks 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tulenevad kohustused. Pooled pidasid kahe lepingu sõlmimise vahelisel ajal läbirääkimisi, mille tulemusel lepiti kokku, et kõik poolte vahelised rahalised suhted reguleeritakse kompromissis ning pooltel vastastikku kohustusi ei ole. Kostja poolt dokumentide samaaegne koostamine ei näita poolte tahet, vaid läbirääkimiste pidamist pikema aja jooksul. Kostja allkirjastas 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppe hagejapoolse emotsionaalse mõjutamise tulemusena. Müügilepingu allkirjastamine ei kinnita kohustuse olemasolu. Müügilepingu allkirjastamisega võttis kostja teadmiseks, et hageja arvates on tal endiselt kostja vastu nõue (I kd, tld 96-97). Kompromissi punkt 2.5 lõpetas kõik poolte vahel enne kompromissi sõlmimist eksisteerida võinud rahalised kohustused. Poolte tahe kompromissi sõlmimisel ei olnud suunatud sellele, et 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tulenevad kohustused ei lõpe. Kui pooled oleksid tahtnud välistada kompromissi punkti 2.5 laienemise 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppele, oleksid nad saanud seda kompromissis märkida. Pooled olid enne kompromissi allkirjastamist kompromissi ja sellega seonduvat arutanud juba mitu päeva (I kd, tl-d 139-141). Kostja esitas hageja nõudele alternatiivselt tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus hagi rahuldab. Kostja tasaarvestab oma 6499 euro tasumise nõude hageja nõudega. Kostja andis hagejale ajavahemikus 12.09.2012 kuni 09.05.2013 sularahas 6499 eurot poolte kaasomandis oleva kinnisasjaga seotud laenumaksete ja kommunaalmaksete tasumiseks. Kostja võttis raha välja pangaautomaadist ja andis üle hagejale. Hageja pani kostjalt saadud raha oma pangaarvele ja teostas maksed. Kompromissi punkt 2.9 sätestas, et kui kumbki pool ei ela kaasomandiks oleval kinnistul, maksavad pooled kinnistuga seotud kulud võrdsetes osades. Pooled pidasid sellist kokkulepet sõlmides silmas, et kinnistuga seotud kulud kannab kaasomanik, kes kinnisasjal elab. Hageja elas kinnisasjal enne kompromissi sõlmimist. Hageja elas kinnisasjal kuni 20.05.2013. Kostja tasus hageja eest ajavahemikus 12.09.2012 kuni 09.05.2013 laenu- ja kommunaalmaksed (I kd, tl-d 97-98). Kostja andis hagejale laenumaksete tasumiseks sõltuvalt hageja küsitud summast 490 kuni 570 eurot. Pooled pidasid kompromissi punktiga 2.9 silmas, et kinnistuga seotud kulutused tasub kaasomanik, kes kinnistul elab. Kommunaalmaksete osas andis kostja hagejale summa, mida hageja küsis. Poolte vahel ei ole kokkulepet, et hageja kostjale raha ei tagasta (I kd, tl-d 141-142). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Taotlused tõendi kogumiseks ja tõendi vastuvõtmiseks
4.Kostja esitas taotluse tõendite kogumiseks (II kd, tl 10). Kostja esitas tõendina foto selle kohta, et Nurmenuku Rimi poe juures puudub digitaalallkirjastamiseks vajalik vaba internetiühendus (II kd, tl-d 9, 13). Kohus jätab kostja taotlused rahuldamata, sest need on esitatud pärast eelmenetluse lõpetamist ja kohtu poolt tõendite esitamise ja kogumise taotluste esitamise tähtaja möödumist. Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
5.-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 10.09.2012 kell 18:22 allkirjastasid pooled digitaalselt lepingu, mille pealkiri on „Võla osalise kustutamise kokkulepe ja kinnistu aadressil Hämariku tee 2 /Koidu tee 2 kasutuskord“ (10.09.2012 kell 18:22 kokkulepe, I kd, tl-d 11-12). 3 (7)
-
-
-
10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppe sõnastus on järgmine: „[---] Mina, Xxxx, luban Xxxx poolt mulle võlgnetavast summat 75 000.- € vähendada 11 090.- € võrra. Võla vähendamine toimub nii, et kui KINNISTU müügi- või üleandmistehing on kokku lepitud ja selle alusel saan mina tehingust 75 000.- €, maksan enne tehingu allkirjastamist Xxxx sularahas summa 11 090.- €. Xxxx’l ei ole õigust asuda kinnistule aadressil Xxxxelama ilma Xxxxkirjaliku loata. [---]“ (I kd, tl 11). 10.09.2012 kell 18:27 allkirjastasid pooled digitaalselt lepingu, mille pealkiri on „Kompromissileping tsiviilasjas nr 2-12-32475“ (kompromiss, I kd, tl-d 7-10). Kompromissilepingu punkti 2.5 sõnastus on järgmine: „2.5 Kompromissi kinnitava määruse jõustumisel loetakse lõppenuks kõik poolte vahel enne kompromissi sõlmimist eksisteerida võinud rahalised kohustused ning pooled kinnitavad, et ei oma vastastikuseid rahalisi nõudeid“ (I kd, tl 8, p 2.5). Lepingute projektid koostas kostja. Kompromissi ja 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppe tekstid on koostatud paralleelselt. Lepingute tekstid olid enne allkirjastamist valmis.
Kohus loeb loetletud asjaolud TsMS § 231 lg 4 ja 238 lg 1 p 1 alusel tuvastatuks, sest pooled ei vaidle nimetatud asjaolude üle. Vaidlusalused asjaolud
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kompromissi punkt 2.5 lõpetab 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tuleneda võivad hageja nõuded kostja vastu. Hageja on seisukohal, et 10.09.2012 kompromissi punkt 2.5 ei lõpetanud 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tuleneda võivaid nõudeid. Kostja on seisukohal, et 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tulenevad kohustused on lõppenud. Kohus leiab, et 10.09.2012 kompromissi punkti 2.5 sõnastuse kohaselt loetakse kompromissi kinnitava määruse jõustumisel lõppenuks kõik poolte vahel enne kompromissi sõlmimist eksisteerida võinud rahalised kohustused. 10.09.2012 kell 18:22 kokkulepe on sõlmitud enne 10.09.2012 kompromissi. Seetõttu on 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest hageja nõudeõiguse tulenemine võimalik üksnes juhul, kui nõudeõigus ei lõppenud kompromissi kinnitava määruse jõustumisega. Hageja tugineb sellele, et poolte tegelik tahe 10.09.2012 kompromissi punkti 2.5 sõlmimisel oli suunatud sellele, et kompromissi punkt 2.5 ei laiene 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tulenevatele kohustustele. Teisisõnu, poolte tahe oli suunatud sellele, et lõpevad kõik muud kohustused, v.a 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tuleneda võivad kohustused. Kuivõrd 10.09.2012 kompromissi punkti 2.5 sõnastus näeb üheselt ette kõigi, s.t ka 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tulenevate kohustuste lõppemise, tuleb kompromissi punkti 2.5 tõlgendada. Hageja tugineb samuti sellele, et ta ei oleks lepinguid sõlminud, kui mõte oleks olnud, et teine leping lõpetab esimesest lepingust tulenevad kostja kohustused. See tähendab, et hageja tugineb sellele, et ta mõistis kompromissi punkti 2.5 sisu selliselt, et kompromissi punkt 2.5 ei lõpeta 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kostja tugineb sellele, et pooled leppisid kahe lepingu allkirjastamise vahelisel ajal kokku, et kompromiss lõpetab 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tuleneda võivad kohustused ning kompromissi sõnastus kajastab poolte tegelikku tahet. Kuivõrd kompromissi sõnastus kajastab poolte tegelikku tahet, ei ole kompromissi punkti 2.5 vaja tõlgendada. Lepingu tõlgendamine
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis 4 (7)
lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Hageja koormiseks oli tõendada poolte ühist tegelikku tahet lepingu sõlmimisel. Kui ühise tahte tõendamine ei ole võimalik, siis on hageja koormis tõendada hageja arusaama selle kohta, et kompromissi punkt 2.5 ei lõpeta 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning kostja teadmist hageja arusaamast.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et lepingute projektid koostas kostja. Kompromissi ja 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppe tekstid on koostatud paralleelselt. Kompromissi punkti 2.5 ei lisatud kompromissi projekti vahetult enne lepingute allkirjastamist. Lepingute tekstid olid enne allkirjastamist valmis. Hageja ei olnud 10.09.2012 kell 18:22 kokkulepet allkirjastamata nõus sõlmima 10.09.2012 kell 18:27 kompromissilepingut. Seda asjaolu on kinnitanud kostja vande all antud seletustes järgmiselt: „Kui saime kokku, ütles Margit mulle, et on valmis kompromissi allkirjastama, kuid enne soovib võlatunnistuse allkirjastamist nii digitaalselt kui paberil“ (I kd, tl 202). Kohus loeb nimetatud asjaolu tõendatuks. Kostja selgitas hagejale 05.09.2012 kell 11:38 elektronkirjas lepingute ettevalmistamisel kompromissi sisu järgmiselt: „Tegin kompromissiettepaneku summa ümmarguseks 75 000.- (mis on 1500.- EEK võrra vähem, kui 1 175 000.-). Seetõttu jäi võla tühistamislepingusse sulle tagastamisele ka 1500.- kr võrra väiksem summa. Point on, et 75 000.- € - 11 090.- € ~ 1 000 000.- kr“ (I kd, tl 135). Nimetatud elektronkirjas on kajastatud nii poolte poolt kompromissis kokku lepitud summa suurus kui ka 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppes märgitud summa suurus. Kohtu hinnangul nähtub sellest, et lepingute koostamisel on nii kompromissis kui ka 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppes märgitud summade suurus on kujunenud seotult, s.t kompromissis märgitud summa suurus sõltub 10.09.2012 kell 18:22 sõlmitud kokkuleppe summa suurusest. Kohus loeb elektronkirjaga tõendatuks asjaolud, et nii kompromissis kui ka 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppes märgitud summade suurus on teineteisest sõltuvuses ning kostja on seda hagejale selgitanud. Kostja asus hagile esitatud vastuses seisukohale, et pooled leppisid 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppe ja kompromissi allkirjastamise vahelisel ajal kokku selles, et kõik poolte vahelised rahalised suhted reguleeritakse kompromissis ja pooltel vastastikku kohustusi ei ole (I kd, tl 96). Hageja vaidles sellele väitele vastu. Kostja avaldas vande all järgmist: „Mina ütlesin Xxxx, et kui me allkirjastame selle enne, seejärel kompromissi, siis kompromissileping tühistab võlatunnistuse“ (I kd, tl 202). Kohtu hinnangul ei saa kostja poolt hagejale väidetavalt avaldatut lugeda kokkuleppe sõlmimiseks selle kohta, et kõik poolte vahelised rahalised suhted reguleeritakse kompromissis. Seega ei ole kostja nimetatud väidet tõendanud.
9.Kohus peab hindama kostja poolt vande all antud seletuste usaldusväärsust osas, milles kostja avaldas: „Mina ütlesin Xxxx, et kui me allkirjastame selle enne, seejärel kompromissi, siis kompromissileping tühistab võlatunnistuse“ (I kd, tl 202). Kui kostja seletused on nimetatud osas usaldusväärsed, puudus pooltel kompromissi allkirjastamisel ühine tahe kompromissi punkti 2.5 osas. Kostja on menetluses eelnevalt tuginenud väitele, mille kohaselt leppisid pooled 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppe ja kompromissi allkirjastamise vahelisel ajal kokku selles, et kõik poolte vahelised rahalised suhted reguleeritakse kompromissis ja pooltel vastastikku kohustusi ei ole. Vande all antud seletustes on kostja oma seisukohta muutnud ning sellise kokkuleppe sõlmimist enam ei väida. Kostja väidab vande all antud seletustes, et ta selgitas hagejale, et kompromissileping tühistab võlatunnistuse. Kohus on seisukohal, et vastuväidete erinevate faktiväidetega põhistamine menetluse kestel muudab kostja vande all antud seletused kõnealuses osas ebausaldusväärseteks. Seejuures hindab kohus kostja seletusi koos teiste asjas kogutud tõenditega ning asjaoludega, mille üle pooled ei vaidle. Kostja koostas ise kokkulepete projektid. Kokkulepete projekte vahetult enne allkirjastamist 5 (7)
ei muudetud. Kostja selgitas hagejale elektronposti teel kompromissi ja 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppe omavahelist seost lepingutes märgitud summade osas. Arvestades nimetatud asjaolusid ei ole usutav, et kostja asus pärast lepingute ettevalmistamist ja nende osas hagejale selgituse andmist 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppe õiguslikku tähendust välistavale seisukohale. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja vande all antud seletused on ebausaldusväärsed osas, milles kostja väidab, et ta selgitas hagejale, et kompromissileping tühistab võlatunnistuse.
10.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja oli teadlik sellest, kuidas hageja mõistab lepingu sisu. Kostja ise luges lepinguid omavahel seotuks, mida kostja hagejale ka selgitas. Kostja valmistas ise lepingute tekstid paralleelselt ette ja allkirjastas need. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et tõendatud on poolte ühine tahe kompromissi punkti 2.5 osas, mille kohaselt ei lõpeta kompromissi punkt 2.5 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tulenevaid või tuleneda võivaid kohustusi. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale vastavalt 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppele hagejale 11 090 eurot. Tasaarvestuse vastuväide
11.Kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt kostja tasaarvestab oma 6499 euro tasumise nõude hageja nõudega. Kostja väidab, et ta andis hagejale ajavahemikus 12.09.2012 kuni 09.05.2013 sularahas 6499 eurot poolte kaasomandis oleva kinnisasjaga seotud laenumaksete ja kommunaalmaksete tasumiseks. Kostja ei ole välja toonud, millisel alusel on kostja hagejale raha üle andnud. Kostja avaldatust ei nähtu hageja ja kostja vahel sõlmitud leping, mille täitmiseks kostja on hagejale raha üle andnud ning millest tuleneb hageja kohustus kostjale raha tagastada (nt laenuleping). Kostja avaldatust ei nähtu ka seda, et kostja andis hagejale raha üle kohustuse täitmiseks, mis on hiljem ära langenud või mida pole olemas olnud (alusetu rikastumise võlasuhe). Kostja on üksnes avaldanud, et pooled ei leppinud kokku selles, et raha ei tagastata. Kohus ei saa üksnes raha üleandmise fakti põhjal kvalifitseerida pooltevahelist võlasuhet ega tuletada raha üleandmise faktist hageja kohustust raha tagastada. Kostja nõue põhineb sellel, et ta on hagejale andnud üle raha. Kostja poolt hagejale raha andmist ei saa pidada kinnisasjaga seonduvate kulude kandmiseks. Seetõttu ei saa raha üleandmisest tuleneva nõudeõiguse aluseks pidada ka kompromissi punkti 2.9, mis nägi ette regulatsiooni selle kohta, kuidas pooled kannavad kinnistuga seotud kulud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja avaldatud asjaoludel ei saa kostjal olla hageja vastu raha tasumise nõuet. Vastuväide kohtu tegevusele
12.Kostja esitas kohtu tegevusele vastuväite, sest kohus jättis rahuldamata kostja taotluse tõendite kogumiseks. Kostja soovis tõendada asjaolu, et hageja on pannud kostjalt saadud raha oma pangakontole. Kohus jättis tõendite kogumise taotluse rahuldamata seetõttu, et kostja ei olnud välja toonud õiguslikku alust, mis annaks kostjale õiguse nõuda hagejalt raha tagastamist. Isegi kui kostja andis hagejale raha üle, ei ole ilma aluseta õigus kostjal selle raha tagastamist hagejalt nõuda. Kuivõrd kostja avaldatud asjaoludest ei nähtunud nõudeõiguse alus, ei saanud kostjal olla hageja vastu nõuet. Seetõttu puudus alus tõendada raha üleandmist, sest nimetatud asjaolust ei sõltunud kostja nõude olemasolu või puudumine hageja vastu. Kohus on seisukohal, et kohus ei rikkunud menetlusõigust tõendite kogumise taotluse lahendamisel, sest kostja taotletud tõendil ei olnud asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Kohus jätab seetõttu vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Hagi lahendamine
13.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 10.09.2012 kell 18:22 kokkuleppest tuleneva 11 090 euro tasumise nõude täitmist. Samuti tuvastas kohus, et kostjal ei saa olla hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Eeltoodut arvestades tuleb hagiavaldus rahuldada. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 11 090 eurot. 6 (7)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on toonud välja puudused hageja menetluskulude nimekirjas (II kd, tl-d 21-22). Seetõttu peab kohus tegema toiminguid hagejalt täiendava teabe saamiseks, mistõttu menetluskulude suurust ei saa määrata kindlaks kohtuotsuses. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.