lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-17405/17

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-17405/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number

2-23-17405

Tsiviilasi

I. V. hagi K. P. vastu ühisvara jagamiseks ja võla nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I. V. (isikukood XXX), lepingulised esindajad Vladimir Makarov ja Svetlana Malkova Kostja K. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Valeriy Gimaev

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada I. V. ja K. P. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
1.K. P. kohustub tasuma I. V.-le perioodil 1. oktoober 2025 – 15. oktoober 2034 igakuiselt 267,23 eurot. Makse tehakse hiljemalt iga kuu 14. kuupäevaks I. V. ema J. M. arvelduskontole nr XXX, XXX AS, selgitusega „osa H AS laenulepingu nr XXX tagasimaksest“.
2.Pärast laenulepingu H AS nr XXX täielikku tagasimaksmist kohustub K. P. tasuma I. V.-le võlgnevuse summas 19 878,13 eurot osamaksetena järgmiselt: 2.1

alates novembrist 2034 tasub K. P. iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks 250 eurot I. V. arvelduskontole nr XXX selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-23-17405

2.2

maksete tegemine jätkub kuni kogu võlgnevus (19 878,13 eurot) on täielikult tasutud.

3.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-9808/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Juhul, kui K. P. ei täida nõuetekohaselt käesoleva kompromisslepingu punktis 1 ja 2 märgitud kohustusi, on I. V.-l õigus koheselt ja ilma K. P.-le täiendavat tähtaega andmata pöörduda kohtutäituri poole kõigi käesolevas kokkuleppes kajastatud ja K. P. poolt tasumata summade sissenõudmiseks täies ulatuses.
4.K. P. kohustub kompromissi punktides 1 ja 2 nimetatud osamaksete osaliselt või tervikuna tähtpäevaks tasumata jätmise korral maksma I. V.-le viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras tähtpäevaks tasumata võlast päevas kuni võlgnetava kohustuse täitmiseni.
5.Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitamisel Harju Maakohtu poolt puuduvad pooltel üksteise suhtes antud tsiviilasjas vaidluse all olnud asjaolude ja nõuetega seoses mistahes pretensioonid.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-17405 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tagastada I. V.-le pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 315 eurot I. V. arvelduskontole nr XXX. Määruse edastamine Toimetada määrus kätte hageja ja kostja esindajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, sest pooled on kokkuleppel loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Määruse punkti 4 peale ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on I. V. (hageja) hagi K. P. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja poolte abielu ajal sõlminud H AS-iga laenulepingu nr XXX. Laenuga ostsid pooled mh korteri asukohaga XXX. Peale abielu lahutamist müüsid pooled korteri ning korteri müügist saadud rahast tasusid osaliselt võetud laenukohustuse. Allesjäänud laenukohustust tuleks pooltel tasuda ühiselt, sest see kuulub jätkuvalt ühisvarasse, kuid nimetatud kohustust tasub peale lahutust üksnes hageja. Hageja soovib laenukohustuse osas ühisvara jagada ning välja mõista seni tasutud laenumaksed.
12.septembril 2025 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping järgneva sisuga: Hageja ja kostja (edaspidi koos nimetatud „Pooled“) sõlmivad kompromissilepingu (edaspidi „Kompromiss“) alljärgnevatel tingimustel:
1.Maksekorraldus perioodil 01.10.2025 – 15.10.2034 Kostja kohustub tasuma hagejale igakuiselt 267 (kakssada kuuskümmend seitse) eurot ja 23 senti. -

Makse tehakse hiljemalt iga kuu 14. kuupäevaks hageja ema J. M.

XXX, XXX AS.

arvelduskontole nr

-

Makse selgitusse märgitakse: „osa H AS laenulepingu nr XXX tagasimaksest“.

2.Kohustuse täitmine pärast krediidilepingu tagasimaksmist Pärast laenulepingu H AS nr XXX täielikku tagasimaksmist kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevused järgmise korra alusel: -

Alates novembrist 2034 kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 19 878.13 eurot.

-

Kostja maksab nimetatud summa hagejale osamaksetena, kandes igakuiselt hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks 250 (kakssada viiskümmend) eurot hageja I. V. arvelduskontole nr XXX.

-

Makse selgitusse märgitakse: „kompromiss tsiviilasjas nr 2-23-17405“.

-

Maksete tegemine jätkub kuni kogu võlgnevus (19 878.13 eurot) on täielikult tasutud.

3.Juhul, kui kostja ei täida nõuetekohaselt käesoleva Kompromisslepingu punktis 1 ja 2 märgitud kohustusi, on hagejal õigus koheselt ja ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata pöörduda kohtutäituri poole kõigi käesolevas kokkuleppes kajastatud ja kostja poolt tasumata summade sissenõudmiseks täies ulatuses.
4.Kostja kohustub kompromissi p 1 ja 2 nimetatud osamaksete osaliselt või tervikuna tähtpäevaks tasumata jätmise korral maksma hageja viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras tähtpäevaks tasumata võlast päevas kuni võlgnetava kohustuse täitmiseni.
5.Hageja taotleb riigilõivu tagastamist arvelduskontole, mille kaudu see oli tasutud.
6.Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikudkompromissiga menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitamisel Harju Maakohtu poolt puuduvad pooltel üksteise suhtes antud tsiviilasjas vaidluse all olnud asjaolude ja nõuetega seoses mistahes pretensioonid. Pooled teatavad, et loobuvad kompromissi kinnitamise määruse edasikaebamise õigusest. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lgd 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv 315 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.07.20262-25-12177/26Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja