Hageja I nõude hind 2 251,98 eurot Hageja II nõude hind 2 251,98 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: A (isikukood: XXX; elukoht xxx) Hageja II: B (isikukood: XXX; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: X (isikukood: XXX; elukoht xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post: xxx) Kostja: Y (isikukood: XXX; xxx; telefon: xxxx; epost: xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Ylt välja A kasuks elatis:
2.1.perioodi 24.03.2025 – 31.03.2025 eest 287,72 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest);
2.2.301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) alates 01.04.2025 kuni A täisealiseks saamiseni;
3.1.perioodi 24.03.2025 – 31.03.2025 eest 287,72 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest);
3.2.301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) alates 01.04.2025 kuni B täisealiseks saamiseni.
4.Määrata, et Y kohustub tasuma punktides 2-3 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks X arvelduskontole nr XXXXXXXX,
2-25-108938 näidates makse selgituses ära ka lapse ning kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille/kelle eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagejad on kostja ja hagejate seadusliku esindaja alaealised lapsed. Hagejate seaduslik esindaja ning kostja kooselu lõppes 2023. aastal ning hagejad jäid elama emaga. Peale vanemate lahkuminekut on kostja lastega kohtunud harva, s.o mõned korrad kuus. Hageja I kohtumised kostjaga toimuvad maksimaalselt 1 kord nädalas, seda ööbimiseta. Hageja II kohtub kostjaga maksimaalselt 3 – 4 korda kuus ning ööbimiseta. Laste vanemate vahel suhtluskorda kokkulepitud ei ole.
2.Hagejate isa ei täida ülalpidamiskohustust korrapäraselt. Kostja keeldub elatise maksmisest miinimummääras. Laste ema on suuliselt pöördunud korduvalt laste isa poole elatise tasumise nõudes, kuid kostja on keeldunud.
3.Hageja I igakuised keskmised vajadused ning sellega seonduvad kulud ühe kuu kohta on kokku 750 eurot ja hageja II 885 eurot. Hageja I kulude koosseis ühes kuus Kommunaalkulud 80 Koolikulud (sh ekskursioonid ja toitumised) 70 TV, internet, telefon 0 Riided ja jalatsid 200 Hügieen(šampoonid, palsamid, dušigeelid, seebid) 30 Toidukulu 200 Majapidamisvahendid 20 Tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel) 50 Meelelahutus, arendavad mänguasjad jms 50 Muud kulud (sh täiendõpe, trennid, huviringid) 50 2(6)
2-25-108938 Hageja II kulude koosseis ühes kuus Kommunaalkulud 80 Lasteaia kulud 20 TV, internet, telefon 0 Riided ja jalatsid 200 Hügieen(šampoonid, palsamid, dušigeelid, seebid, atoopiline dermatiit) 70 Toidukulu 300 Majapidamisvahendid 15 Tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel) 50 Meelelahutus, arendavad mänguasjad jms 50 Muud kulud (sh täiendõpe, trennid) 100 Kostja on küll teinud lastele kulutusi, kuid kostja mainitud kulud ei ole hageja ka oma kulude nimekirjas välja toonud. Mis puudutab spordiklubi kulu, siis alates märtsist hageja I trennis ei käi, seega mainitud kulu puudub. Hagejad soovivad saada elatist rahas.
4.Lapsele ettenähtud riikliku peretoetust saab lapse ema. Lapse ema suurperetoetust ei saa.
5.Hagejad palusid mõista kostjalt elatise välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatavas määras alates 24.03.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad väljamõistetud elatise kanda X arvelduskontole nr XXXXXXXX iga jooksva kuu
5.kuupäevaks ette järgneva kuu eest.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Üldreegli kohaselt on vanemad kohustatud andma lapsele (lastele) ülalpidamist võrdsetes osades. Vanemate võrdsusest kõrvale kaldumine ei ole üldreegli kohaselt õigustatud. Kuivõrd kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta panustab hagejate emaga laste ülalpidamisse võrdes ulatuses, ei ole vanemate võrdsusest kõrvale kaldumine või hagejate ema poolt suurema ülalpidamiskohustuse koormise kandmine põhjendatud.
7.Kostja on varakas, töövõimeline ning temal ei ole teisi ülalpeetavaid kellele ta elatist tasub.
8.Igal inimesel on vaja ennast ja riideid pesta, milleks kulub seepi, šampooni ja pesupulbrit, ning reeglina käivad ka inimesed vähemalt paari kuu tagant juuksuris ja on vahel ka haiged või vajavad tervise turgutuseks lisaks väljakirjutatud ravimitele ka vitamiine ning hageja vanuses lapse jaoks on väga oluline ka kooliväline suhtlus eakaaslastega. Samuti vajab inimene elamiseks ka toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning et nende ostmiseks on vaja raha.
9.Elatis on lapse (laste) ülalpidamiseks makstav raha. Hagejate seaduslik esindaja on nõus edaspidi kõik hagejatega kaasnevate kulutuste arveid tasuma miinimummäära ulatuses. Hagejad ei soovi, et kostja edaspidi tasuks hagejate eest arveid. Hagejad soovivad, et kostja tasuks elatist rahas.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja ei ole oma laste (so hagejate) ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on tasunud igakuiselt laste elatisena laste ema pangakontole 500 eurot kuus. Lisaks sellele tasub kostja igakuiselt täiendavalt lastega seotud kulusid summas min 235 eurot kuus, samuti tasub kostja lisaks veel laste telefonide 3(6)
2-25-108938 kulud, laste elukoha interneti kulud, laste transpordi kulud (so laste ema sõiduki kütuse kulu), laste ema sõiduki rehvide vahetuse ja hoiustamise kulud. Kokku on kostja igakuised minimaalsed kulud hagejate elatisele ja hagejatega seotud kuludele min 850 eurot kuus.
11.Kostjapoolsed igakuised maksed ületavad seega oluliselt hagejate elatise nõuet (so kokku 575,44 eurot kuus), mistõttu tuleb hagejate hagi jätta rahuldamata.
12.Lapsed (so hagejad) viibivad äärmiselt tihti kostja juures, so keskmiselt enam kui seitse ööpäeva kuus, millisel ajaperioodil kannab kostja kõik lastega seotud kulud. Seega tuleb PKS § 101 lg 6 kohaselt elatise summat vastavas osas vähendada. Elatiskalkulaatori põhjal kujuneb elatise summaks eelnevat silmas pidades kahe lapse osas kokku 321,84 eurot kuus (so 160,92 eurot ühe lapse kohta).
13.Hagis esile toodud laste igakuiste kulutuste summad, so hageja I osas väidetavalt 750 eurot kuus ja hageja II osas väidetavalt 885 eurot kuus on selgelt ülepaisutatud, ei vasta tegelikkusele ning on tõendamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad; hagejad elavad koos emaga; hagejate eest tasutakse lapsetoetust laste emale.
4(6)
2-25-108938
16.Hagejad palusid mõista kostjalt elatise välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatavas määras alates 24.03.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
17.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) ta täidab ülalpidamiskohustust piisaval määral (tasudes elatist ja mõningaid kulusid); (ii) hagejad viibivad kostja juures olulise osa ajast, mille võrra tuleks elatist vähendada.
18.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev:
Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot.
Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli 1832 eurot ning alates 01.04.2025 on 1981 eurot.
Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt saab hagejate eest nimetatud lapsetoetust hagejate seaduslik esindaja. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.
Võttes aluseks tsiviilasjas esitatud asjaolud ning praegu kehtivad elatise arvutamise alused, kujuneb kummagi hageja seadusjärgseks miinimumelatiseks (vt siit: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 summas 287,72 eurot kuus ning alates 01.04.2025 summas 301,74 eurot kuus.
19.Kostja leiab, et hagejate igakuised ülalpidamiskulud on ülepaisutatud või ei vasta tegelikkusele. Kohus on selgitanud, et kostjal on kohustus oma vastuväidet tõendada. Kostja ei ole seda teinud, mistõttu on vastuväide alusetu.
20.Kostja on märkinud, et tasub elatist piisavalt. Kohus leiab, et kostja vastuväide on alusetu. Kostja poolt tasutav elatis ei ole laste kulude suurust arvestades piisav. Liiati on kostja tasunud elatist erinevatel kuupäevadel ja erinevates summades – selliselt ei ole võimalik lugeda elatise kohustust kohaselt täidetuks.
21.Kostja on märkinud, et hagejad on kostja juures viibinud olulise osa ajast, mistõttu tuleks vähendada temale väljamõistetavat elatist proportsionaalselt. Kohus on kostjale selgitanud, et kostjal tuleb vastuväidet tõendada, kuid kostja ei ole seda teinud. Kohus leiab, et PKS § 101 lg 6 ei tule käesoleval juhul elatise suuruse arvutamisel arvesse võtta.
22.Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt elatise välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatavas määras alates 24.03.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
23.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele. 5(6)
2-25-108938
24.Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
25.Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
28.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.