Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-25-10046 seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. B.W elatise suuruse arvutamisel tuleb lõpetada kordaja 0,85 kasutamine, kui lõppeb N.I kohustus tasuda Georg E.I-le elatist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

M.N , B.W ja Q.G esitasid 26. juunil 2025 hagi N.I vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad soovisid elatist kehtivas elatise miinimummääras alates kohtulahendi tegemisest. Hagiavaldusest nähtub, et siiani on pere elanud laste rahadest ja hageja igakuisest töövõime toetusest. Kostjal endal puudub sissetulek ja ei ole senini lapsi rahaliselt kordagi toetanud.

2-25-10046 (üürikorteri, toidu ja muud kulud maksis senini kõik hageja oma puuduva töövõimetoetuse ja lasterahadega). Kuna laste isa ei toeta lapsi rahaliselt ja on kasutanud laste suhtes nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda, siis on hagejate ema soovib laste ülalpidamiseks kostjalt raha. Kostja esitas kohtule 10. septembril 2025 vastuse, milles võttis hagi õigeks. Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohtule esitatud tõendite järgi on hagejate vanemad N.I ja E.I . Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hagejatel on õigus nõuda elatise väljamõistmist, sest kostja vabatahtlikult elatist tasunud ei ole. Hageja on palunud mõista elatise välja seaduses sätestatud miinimummääras. Elatis arvutatakse PKS § 101 toodud aluste järgi ning miinimumelatis ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3-7 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Samuti kasutatakse praegusel juhul elatise arvutamisel kordajat 0,85, sest alla kolme aastase vanusevahega laste korral kohaldub mastaabisääst. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on hagi eelmenetluses õigeks võtnud. Kohus selgitab, et on elatisesumma arvutamisel kasutanud elatiskalkulaatorit (kättesaadav veebilehel https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatusraha suuruse muutmiseks lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumisel. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-25-10046 Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.