Jätta XXXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 27 euro osas rahuldamata.
5.Välja mõista XXXX XXXX kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 932 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXXXesitas kohtule hagi XXXXvastu tuvastada XXXX01.05.2015.a. üldkoosoleku päevakorrapunktide 2, 3, 4, 7 ja 9 tehtud otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada XXXX01.05.2015.a. üldkoosoleku päevakorrapunktides 2, 3, 4, 7 ja 9 tehtud otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt saatis 15.04.2015.a. juhatuse esimees XXXXmetsaühistu liikmetele elektronpostiga teate metsaühistu üldkoosolekust. Kirjale oli lisatud eraldi failina üldkoosoleku päevakava. Lisatud päevakavast selgub, et XXXXkutsus kokku XXXXüldkoosoleku põhikirja punkti 4.11. alusel. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet kirjale lisatud ei olnud. Hagejale kui juhatuse liikmele sellist nõuet esitatud ei ole. Hagejale teadaolevalt ei olnud 15.04.2015.a. sellist nõuet olemas. 20.04.2015.a. saatis hageja metsaühistu liikmetele kirja, milles teatas, et juhatus ei ole üldkoosolekut kokku kutsunud, ühistu liikmed pole vastavat nõuet esitanud ja seetõttu ei saa 01.05.2015.a. üldkoosolekut toimuda. 21.04.2015.a. saatis juhatuse esimees liikmetele omapoolse kirja, millele oli muu hulgas lisatud fail „Lisa_1_Liikmete nõue juhatusele.pdf“. Tegemist on allkirjastamata dokumendiga, millel ei ole ühtegi viidet selle koostamise kuupäevale. Nimetatud dokumendis on küll koht liikmete nimede jaoks, kuid seal ei ole ühtegi nime. Liikmetele saadetud kirjas ei ole mainitud, mitu metsaühistu liiget vastava nõude esitanud on. 01.05.2015.a. viidi läbi mittetulundusühingu XXXXüldkoosolek. Üldkoosoleku esialgses päevakorras oli kaheksa päevakorrapunkti, millele lisati üldkoosolekul üheksas päevakorrapunkt. Päevakorrapunktide osas võeti vastu järgmised otsused: 1) juhatuse tegevuse informatsioon võeti teatavaks; 2) majandusaasta aruande kinnitamine lükati edasi ja otsustati kinnitada majandusaasta aruanne järgmisel üldkoosolekul peale seda, kui revisjonikomisjon on kõik vajalikud dokumendid üle vaadanud; 3) juhatuse liikmed kutsuti tagasi ning otsustati valida üheliikmeline juhatus ja juhatuse liikmeks XXXX; 4) valida revisjonikomisjon kolmeliikmelisena ja valida revisjonikomisjoni liikmeteks XXXX, XXXXja XXXX; 5) pakkuda Erametsaliidu esindajale välja võimalus osalemiseks järgmisel üldkoosolekul; 6) saata üldkoosoleku teated laiali 2 kuud enne toimumist, et anda aega põhikirja võimalike muudatuste korrektsele vormistamisele enne hääletust; 7) XXXX ühistust mitte välja arvata, otsustada küsimus lõplikult järgmisel üldkoosolekul; 8) informatsioon järgmise üldkoosoleku toimumise võimaliku aja kohta võeti teadmiseks; 9) üldkoosolek volitas juhatust koos revisjonikomisjoniga kaasama juriidilist abi võimalikes õigusvaidlustes XXXXhuvide kaitseks. Lisaks otsustati, et otsus tuleb vastu võtta lihthäälte enamusega. Hageja 01.05.2015.a. toimunud üldkoosolekul ei osalenud. Hageja on seisukohal, et toimunud üldkoosolek ja selle otsused on koosoleku kokkukutsumise rikkumiste tõttu tühised. Samuti on koosoleku otsused vastuolus seaduse ja põhikirjaga. Hageja hinnangul rikuvad tema õigusi päevakorrapunktides 2, 3, 4, 7 ja 9 tehtud otsused. Päevakorrapunkti 2 osas tehti otsus majandusaasta aruande kinnitamine edasi lükata ja kinnitada majandusaasta aruanne järgmisel üldkoosolekul peale seda, kui revisjonikomisjon on kõik vajalikud dokumendid üle vaadanud. Nimetatud otsus on vastuolus MTÜS § 36 lõikes 2 nimetatud nõuetega. Päevakorrapunktis 3 otsustati juhatuse liikmed XXXXja XXXXtagasi kutsuda, valida uus juhatus üheliikmelisena ja valida juhatuse liikmeks uuesti XXXX. Mõlemad juhatuse liikmed kutsuti tagasi seetõttu, et neil mõlemal puudub koostöövõime. On äärmiselt kummaline, et seejärel valitakse uuesti juhatuse liikmeks isik, kes just oma isikuomaduste tõttu juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti. Hageja hinnangul on selline „trikitamine“ vastuolus hea usu põhimõttega. Päevakorrapunkti 4 osas tehti otsus valida revisjonikomisjon kolmeliikmelisena ja valida revisjonikomisjoni liikmeteks XXXX, XXXXja XXXX. Selgitusena on märgitud, et revisjonikomisjon valitakse mõttega, et mõned selle liikmed oleksid hiljem võimalikud uue juhatuse kandidaadid.
Selline põhjendus on vastuolus põhikirjaga. Päevakorrapunktis 7 otsustati metsaühistu liiget XXXXühistust mitte välja arvata, vaid otsustada küsimus lõplikult järgmisel üldkoosolekul. Antud küsimuse arutamine kui ka otsus selle kohta, et hageja väljaarvamine otsustatakse lõplikult järgmisel üldkoosolekul, on vastuolus nii seaduse kui metsaühistu põhikirjaga. Üldkoosoleku päevakorda lisati üldkoosoleku alguses punkt 9, mille osas tehti otsus, millega üldkoosolek volitas juhatust koos revisjonikomisjoniga kaasama juriidilist abi võimalikes õigusvaidlustes XXXXhuvide kaitseks. Lisaks otsustati, et otsus tuleb vastu võtta lihthäälte enamusega. Sisuliselt tahetakse selle otsusega anda hageja vastu nõuete esitamise küsimus juhatuse liikme XXXXi ainupädevusse. Nimetatud küsimust ei oleks tohtinud päevakorda lisada. Otsus on ka sisuliselt seadusega vastuolus, kuna üldkoosolek annab juhatuse pädevusse küsimuse, mis on tema ainupädevuses. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot, õigusabikulu ja sõidukulu kokku summas 1 659 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista, v.a. üldkoosoleku päevakorra punkti 9 tühisuse osas ning vaidleb sellele vastu. XXXX01.05.2015.a. üldkoosolek oli kokku kutsutud seaduse ja MTÜ põhikirja nõudeid järgides. Ühingus oli üldkoosoleku toimumise ajal kokku 283 liiget, seega on nõude üldkoosolek kokku kutsuda esitanud üle 10% ühingu liikmetest, s.o. 29 ühingu liiget. Kohut eksitav on hageja väide, et 27.04.2015.a. teatas ka revisjonikomisjon ühingu liikmetele võimatusest tutvuda ühingu dokumentatsiooniga. XXXXon küll saatnud hagejale e-kirja, kuid tegemist on revisjonikomisjoni liikmega, kelle volitused kirja saatmise ajaks olid lõppenud. Väär on hageja seisukoht, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks tuleb pidada ka seda, et metsaühistu liikmetele saatis juhatuse esimees teate üldkoosoleku toimumise kohta ja samas juhatuse liige teate selle kohta, miks ei saa üldkoosolekut läbi viia 01.05.2015.a. ning et üldkoosoleku kokkukutsumiseks oleks juhatuse esimees pidanud juhatuse koosoleku kokku kutsuma ning juhatus oleks pidanud otsustama üldkoosoleku kokkukutsumise esmalt vastavalt põhikirja p-le 4.9. Üldkoosoleku päevakorra p. 2 osas on tehtud otsus, et lükata edasi majandusaasta aruande kinnitamine põhjusel, et ettevõttel puudus volitatud revisjonikomisjon, kes saanuks anda vastava arvamuse. Täiesti alusetu on hageja väide, et üldkoosoleku päevakorra p-ga 3, valiti XXXXüldkoosoleku poolt juhatuse ainuliikmeks mingisuguseid „trikitamisi“ kasutades ja põhjusel, et XXXXsaaks ainuisikuliselt kontrolli ühistu juhtimise üle. Viide vastuolule hea usu põhimõttega on alusetu. Kostjale jääb arusaamatuks hageja etteheide üldkoosoleku päevakorra p. 4 tehtud otsuse vastuolule MTÜS § 34 ja 341 sätetega. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et üldkoosoleku päevakorra p. 7 otsuse vastuvõtmine on toimunud ühistu põhikirja p. 3.11 rikkumise tingimustes. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt menetluskulu kokku summas 1 214,40 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 14.12.2015.a. kohtumääruses (I köide t/l 178) kui ka 06.04.2016.a. kohtuistungil (II köide t/l 34-35).
5.Vaidlust ei ole selles, et hageja on XXXXliige (I köide t/l 193). Samuti ei ole vaidlust selles, et 01.05.2015.a. toimus kostja üldkoosolek.
6.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses tuvastada kostja 01.05.2015.a. üldkoosoleku päevakorrapunktides 2, 3, 4, 7 ja 9 tehtud otsuste tühisus või aleternatiivselt tunnistada kostja 01.05.2015.a. üldkoosoleku päevakorrapunktides 2, 3, 4, 7 ja 9 tehtud otsused kehtetuks. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule alternatiivsed nõuded, lahendab kohus esmalt hageja nõude tuvastada kostja 01.05.2015.a. üldkoosoleku päevakorrapunktides 2, 3, 4, 7 ja 9 tehtud otsuste tühisus.
7.Kohtule esitatud 01.05.2015.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt on kutsutud kokku XXXXüldkoosolek 01.05.2015.a. kell 11.10-14.00 XXXXjärgmise päevakorraga:
1.Juhatuse liikmed (XXXXja XXXX) annavad ülevaate XXXX2014.aasta tegevusest ja enda kui juhatuse liikme tegevusest XXXXarengu heaks 2014.aastal. 2. XXXX 2014.aasta aastaaruande kinnitamine. 3. XXXX juhatuse erakorralised valimised. 4. Ühistu revisjonikomisjon ja revisjonikomisjoni töö. 5. Erametsaliit ja XXXXühinemise küsimus Erametsaliiduga. 6. Võimalikud põhikirja muudatused. 7. Liikmete väljaarvamine ühistust. 8. Vastamine ühistu liikmete järelpärimistele (I köide t/l 11-12).
8.Kohtule esitatud XXXX01.05.2015.a. toimunud üldkoosoleku protokolli kohaselt tehti koosoleku juhataja poolt ettepanek kinnitada päevakord lisapunktiga 9, millise kohaselt tehti ettepanek arutada XXXXvõimalikku nõuet juhatuse liikme XXXXvastu (I köide t/l 29).
9.Kostja XXXX01.05.2015.a. toimunud üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu järgmised otsused: 1. Üldkoosolek võttis informatsioooni teadmiseks. 2. Majandusaasta aruande kinnitamine lükatakse edasi. Kinnitada majandusaasta aruanne järgmisel koosolekul peale seda, kui revisjonikomisjon on kõik vajalikud dokumendid üle vaadanud. 3. Juhatuse liikmed tagasi kutsuda. Juhatus on 1-liikmeline. XXXXon juhatuse liige. 4. Revisjonikomisjon on 3-liikmeline. Revisjonikomisjoni liikmed on XXXX, XXXXja XXXX. 5. Pakkuda Erametsaliidu esindajale välja võimalus osalemiseks järgmisel üldkoosolekul. 6. Saata üldkoosoleku teated laiali 2 kuud enne toimumist, et anda aega põhikirja võimalike muudatuste korrektsele vormistamisele enne hääletust. 7. XXXXühistust mitte väljaarvata. Otsustada küsimus lõplikult järgmisel üldkoosolekul. 8. Võtta informatsioon teadmiseks. 9. Üldkoosolek volitab juhatust koos revisjonikomisjoniga kaasama juriidilist abi võimalikes õigusvaidlustes EMÜ huvide kaitseks. Otsus tuleb vastu võtta lihthäälte enamusega (I köide t/l 28-32).
10.Pooled on erimeelt selle üle, kui suur oli kostja liikmete arv 15.04.2015.a. seisuga. Hageja leiab, et kostjal oli juuli 2015.a. seisuga 306 liiget (I köide t/l 169, 173). Kostja on esitanud kohtule XXXXliikmete nimekirja 15.04.2015.a. seisuga ning nimetatu kohaselt on kostjal 283 liiget (I köide t/l 189-195).
11.Kuivõrd vaidlustatud üldkoosolek toimus 01.05.2015.a. omab tähendust kostja liikmete arv nimetatud aja seisuga. Hageja poolt kohtule esitatud väljavõte SA Erametsakeskuse kodulehelt sisaldab andmeid juuli 2015 seisuga (I köide t/l 173). Hageja ei ole kohtumenetluse käigus tõendanud, et kostja liikmete arv 01.05.2015.a. oli suurem kui 283 liiget.
12.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
13.Eelpool osundatud kostja 01.05.2015.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et kostja üldkoosolek on kokku kutsutud põhikirja punkt 4.11 alusel. XXXXpõhikirja punkt 4.11 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest (I köide t/l 17).
14.Hageja leiab, et rikutud on kostja 01.05.2015.a. üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist ei esitatud metsaühistu juhatusele nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks, nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei ole esitanud 1/10 metsaühistu liikmetest (I köide t/l 169-170). Kostja vastavate hageja seisukohtadega ei nõustu.
15.Kostja põhikirja punkti 4.9 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas (I köide t/l 16). MTÜS § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja põhikirja punkt 4.18 kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus esindada ühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (I köide t/l 18).
16.Kohtule esitatud kostja 01.05.2015.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et üldkoosoleku on kokku kutsunud XXXX, kes on XXXXjuhatuse liige (I köide t/l 11-12). Kohus leiab, et kuivõrd kostja põhikirjast tuleneb, et igal juhatuse liikmel on õigus esindada kostjat ning 01.05.2015.a. kostja üldkoosoleku on kokkukutsunud üks juhatuse liikmetest, ei ole kohtu hinnangul rikutud kostja üldkoosoleku kokku kutsumise korda selles osas. Nimetatud seisukohta toetavad ka hageja poolt kohtule esitatud 21.04.2015.a. XXXXpoolt koostatud e-kiri (I köide t/l 21).
17.Hageja heidab kostjale ette ka seda, et kostja esialgses päevakorras oli kaheksa päevakorrapunkti, millele lisati üldkoosolekul üheksas punkt (I köide t/l 12, 28-32). Sellest tulenevalt on vastav üldkoosoleku otsus vastuolus kostja põhikirja punktide 4.8 ja MTÜS § 201 lg 5.
18.Ka Riigikohus on 13.02.2013.a. kohtuotsuse p. 14 kohtuasjas nr. 3-2-1-181-12 leidnud, et kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7). Kuivõrd kostja selles osas hagile vastu vaielnud ei ole, loeb kohus antud asjaolu kostja poolt omaksvõetud kooskõlas TsMS § 231 lg 2 (I köide t/l 39).
19.Hageja leiab, et kostja 01.05.2015.a. üldkoosolekust ei teavitatud kõiki metsaühistu liikmeid (II köide t/l 59).
20.Kohtule esitatud kostja põhikirja p. 4.9 järgi tehakse liikmetele teatavaks üldkoosoleku koht ja päevakord hiljemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist (t/l 17). Kostja põhikiri ei sätesta, kuidas tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teade liikmetele avaldada (I köide t/l 13-19).
21.Hageja on 06.04.2016.a. kohtuistungil kohtule avaldanud, et tavaliselt on üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetud e-posti aadressile XXXX ja sealt liikmete elektronposti aadressidele (II köide t/l 34 pöördel). Pooled ei vaidle, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade on tavapäraselt saadetud metsaühistu liikmete elektronposti aadressidele (II köide t/l 59).
22.Kohtule esitatud e-kirja väljavõttest nähtub, et XXXXon 15.04.2015.a. edastanud e-posti aadressilt XXXX e-posti aadressile XXXX kutse XXXX üldkoosolekule 01.05.2015.a. (I köide t/l 11).
23.Kohus on 06.04.2016.a. kohtuistungil teinud kostjale kooskõlas TsMS § 230 lg 2 ettepaneku esitada kohtule tõendid selle kohta kellele on 01.05.2015.a. üldkoosoleku
24.Kostja poolt kohtule 18.04.2016.a. esitatust nähtub, kellele on edastatud 01.05.2015.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teade (II köide t/l 40-44). Nimetatud e-kirjadest nähtub, et 01.05.2015.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teade on edastatud 189 liikmele. Seega ei ole kostja poolt edastatud 01.05.2015.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teadet 94 liikmele (283 – 189). Kostja vastupidist millegagi tõendanud ei ole. Kostja ei ole ka tõendanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade oleks mingil muul moel liikmetele teatavaks tehtud.
25.Kohtupraktika kohaselt on tegemist koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega juhul, kui üldkoosoleku toimumisest ei teatatud kõigile liikmetele, mis toob kaasa otsuse tühisuse (vaata selles osas ka Riigikohtu 17.06.2002.a. otsust kohtuasjas nr. 3-2-1-82-02).
26.Kuivõrd kostja ei ole antud juhul asja kohtulikul arutamisel tõendanud, et ta oleks kõigile metsaühistu liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumise teadet edastanud, leiab kohus, et hageja nõue kostja 01.05.2015.a. toimunud üldkoosoleku päevakorra punktides 2, 3, 4, 7 ja 9 vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
27.Kuivõrd kohus rahuldab hageja primaarnõude, ei anna kohus kooskõlas TsMS § 442 lg 8 hinnangut hageja poolt esitatud alternatiivsele nõudele, millises palutakse tunnistada kehtetuks kostja 01.05.2015.a. üldkoosolekul päevakorra puntkides 2, 3, 4, 7 ja 9 vastuvõetud otsused.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
29.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
30.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 300 eurot, õigusabikulu summas 1 611 eurot (koos käibemaksuga) ja sõidukulu summas 48 eurot (II köide t/l 55-57). Kostja nimetatud summadele vastu ei ole vaielnud.
32.Tõendatud on, et hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu summas 300 eurot (I köide t/l 33). Seega leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 300 eurot.
33.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 90 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palub menetluskulud väljamõista koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 108 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga (II köide t/l 56). Tunnitasu suurust ei ole vaidlustanud ka kostja.
34.Hageja esindaja poolt esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 30.07.2015.a. koostanud hagiavalduse 4 tundi 30 minutit, 06.10.2015.a. koostanud arvamuse hagi vastuse kohta 2 tundi 10 minutit, 10.02.2016. koostanud seisukoha 2 tundi 30 minutit, 03.03.2016.a. tutvunud toimikuga 30 minutit, 05.04.2016.a. pidanud nõu kliendiga ja ettevalmistunud kohtuistungiks 1 tund 5 minutit, 19.04.2016.a. tutvunud kostja poolt esitatud täiendavate tõenditega 20 minutit, 04.05.2016.a. pidanud kompromissläbirääkimisi 10 minutit, 25.05.2016.a. koostanud hageja lõplikud seisukohad 2 tundi 20 minutit, 25.05.2016.a. koostanud menetluskulude nimekirja 15 minutit. Kokku on esindaja ajakulu olnud 14 tundi 55 minutit ehk 1 611 eurot (koos käibemaksuga) (II
köide t/l 56).
35.Hageja esindaja on palunud kostjalt välja mõista ka ajakulu 15 minutit ehk 27 eurot (koos käibemaksuga), mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega. Kohus leiab, et kostja poolt ei kuulu kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 (vt. kohtumääruse punkti 13) hüvitamisele ajakulu, mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega.
36.Ülejäänud osas, s.o. 14 tundi 40 minutit ehk 1 584 eurot (koos käibemaksuga) (1 611 – 27) peab kohus hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu põhjendatuks ning esindaja poolt teostatud menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 1 584 eurot (koos käibemaksuga).
37.Hageja palub kostjalt välja mõista sõidukulu Tartu-Tallinn-Tartu summas 48 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on 12.06.2013.a. kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-64-13 leidnud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.
38.Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitatud taotluses täpsustanud, kas sõidukulu on bussipileti maksumus või autokütuse maksumus, lähtub kohus, et tegemist on autokütuse maksumusega ning määrab mõistliku ja põhjendatud sõidukulu hüvitise. Kuivõrd vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja lepinguline esindaja on sõitnud Tallinnasse kohtuistungile Tartust ning kostja ei ole nimetatud sõidukulule vastu vaielnud, leiab kohus, et tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
39.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1 932 eurot, millest riigilõiv summas 300 eurot, õigusabikulu summas 1 584 eurot ja sõidukulu 48 eurot. Rahuldamata tuleb jätta hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 27 eurot (1 959 – 1 932).
40.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.