Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on K. P. (hageja) hagi I. M. (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ülalpidamiskulud 600 eurot kuus: eluasemekulud 150 eurot, kulud toidule 220 eurot, sideteenuse kulud 30 eurot, koolikulud 20 eurot, ravimid ja vitamiinid 30 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, hügieen 30 eurot, taskuraha (sh teater, kino) 50 eurot. Hageja elab koos isaga ning kostjaga koos ei viibi. Perehüvitist saab hageja isa. 10. september 2025 toimus asjas eelistung, kus pooled jõudsid kompromissile. Kohus kandis poolte kokkuleppe protokolli järgmiselt: „Kostjal on hageja ees elatise võlgnevus aprill 2025 kuni september 2025 summas 1200 eurot. Kostja tasub selle 18 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetega alates oktoobrist 2025. Alates 1. oktoobrist 2025 tasub kostja hagejale igakuist elatis 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tasutakse iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks hageja isa kontole XXX selgitusega lapse nimi, elatis, kuu ja aasta. Elatist tuleb tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.“ Kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lgd 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. TsMS § 168 lg 3 alusel ning lähtuvalt poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.