Hageja seaduslik esindaja: V.V. (isikukood: XXX ; aadress: xxxxxxxxxxxx, XXX-i, Jõgeva maakond), telefon XXX, e-post: Kostja: R.J. (isikukood: XXX ; elukoha aadress: XXX-i 60502, XXX, registrijärgne aadress XXX xxxxxxxxxxxla); telefon XXX, e-post: Kirjalik menetlus Menetluse liik Menetlustoiming
Lõpplahend
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K.J.-i (nom: R.J.) hagi R.J.-i (nom: R.J.) vastu.
2.Suurendada Tartu Maakohtu 14.07.2014.a määrusega kindlaksmääratud elatisesummat K.J.-i ülalpidamiseks alates 23.09.2024.a.
3.Mõista R.J.-ilt K.J.-i kasuks välja igakuine elatis alates 23.09.2024 summas, mis võrdub PKS § 101 lg.2-lg.5 sätete alusel arvutatud summaga, võttes aluseks baassumma (alates 01.04.2024 baassumma 272,76 eurot), millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast (54,96 eurot) ja millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest (40 eurot) ja pool lasterikka pere toetusest hagejale langevas osas (28,125 eurot) kuni K.J.-i täisealiseks saamisenixxxxxxxxxxx.a.
4.Resolutsiooni punktis 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Igakuine elatis K.J.-ile alates 1.aprillist 2025 on 272,76 eurot (alates 01.04.2025 baassumma 282,31 eurot), millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast (59,43 eurot) ja millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest (40 eurot) ja pool lasterikka pere toetusest hagejale langevas osas (28,125 eurot).
6.Perioodi 23.09.2024-03.09.2025 eest on tasumata elatise võlgnevus 1309,16 eurot.
7.R.J.-il tuleb elatis alates 04.09.2025.a tasuda iga kuu V.V. arvelduskontole nr EE951010010654401019 selgitusega „elatis“ ja märkida kuu, mille eest elatis tasutakse.
8.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja nõuded ja seisukohad K.J. esitas 23.09.2024 hagi R.J. vastu elatise suurendamiseks.. Hageja taotleb suurendada kostjalt hagejale makstavat elatist 150 eurolt seaduses ettenähtud miinimumsummani kuus. Kostja ei osale lapse kasvatamises. Hageja elab alates 1.3 eluaastast emaga, kostja maksab elatist 150 eurot kuus. Hageja on kasvanud, tema kulutused on kümne aastaga suurenenud, kulutusi on mõjutanud inflatsioon ja lapsel on allergiad, mis nõuavad kulutusi. Hageja vajadused kuus on esitatud summas 835 eurot. Ka järgmistes menetlusdokumentides jääb hageja nõude juurde suurendada väljamõistetavat elatist seaduses ettenähtud miinimummäärani. Hagejale teadaolevalt kostja töötab.
2.Kostja vastuväited ja seisukohad Kostja 23.09.2024 vastuses on nõus hagiga, aga mitte nõutava summaga. Kostjal on ka teine laps ja kostja töölepingu muudatuse järgi on tema põhipalk 8,05 eurot tunnis. 23.03.2025 teatas kostja, et ta on töötuks jäänud ja võtab ennast Töötukassas arvele. 06.08.2025 esitas kostja kohtule oma töölepingu AS-ga Emajõe Veevärk, kus kostja töötab vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajatiste operaatorina töötasuga 1250 eurot kuus, lisatasud 100+250 eurot kuus. 3.Menetluse käik Kohus võttis hagi 26.09.2024.a määrusega menetlusse, küsis seisukohad vastaspoolelt. Nii hageja kui ka kostja on teatanud nõustumisest kirjaliku menetlusega.
Kohus kirjaga 11.07.2025 selgitas hagejale ja kostjale elatisesumma arvutamise aluseid ja teavitas, et väljamõistetud elatisesumma suurendamise nõue on seaduslik. Kohus selgitas pooltele võimalust sõlmida kompromiss. Kompromissi ei esitatud, kohus teatas kohtulahendi tegemisest kirjalikus menetluses. TsMS § 230 lg.3, 4,5 alusel kogus kohus ise andmeid andmekogudest: kinnistusraamatust ja rahvastikuregistrist. Kinnistusraamatu andmetest (dtl 58-61) nähtub, et R.J.-ile kuulub korteriomand xxxxx maakonnasxxxxxx alevikus XXX x ja kinnisasi (elamumaa) Tartu maakonnas xxxxxxxxxxxxxx (1/7 ühisomandist). V.V.-le kinnisasju ei kuulu. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et V.V.-l on neli alaealist last (dtl 11), s.h. vanim laps on hageja. R.J.-il on kaks alaealist last (dtl 78), s.h. hageja. Kohus kasutab tsiviilasjas nr 2-14-9463 14.07.2014.a tehtud kohtumääruse andmeid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud hagiavaldust, kostja vastuseid ning kogutud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
4.PKS § 96 ja § 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. TsMS § 459 sätestab: (1) Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja K.J. (sündxxxxxxxxxxx) on kostja alaealine laps, kes elab ema juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96, 97 tulenev nõue ülalpidamise saamiseks. Kohtupraktikas on kinnistunud, et elatise suuruse muutumise aluseks saab olla ka elatise väljamõistmise ja arvutamise aluseks olevate õiguslike asjaolude muutumine. Hageja nõuab elatise suurendamist seaduses ettenähtud miinimumsummani. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12 selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta
tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4). Perioodil 01.04.2024-31.03.2025 oli elatise arvutamise baassumma 272,76 eurot ning 3% keskmisest brutokuupalgast oli 54,96 eurot, alates 01.04.2025 on see baassumma 282,31 eurot ja 3% keskmisest brutokuupalgast on 59,43 eurot. Seega näeb kehtiv Perekonnaseadus ette, et elatisesumma arvutamisel ja väljamõistmisel võetakse arvesse keskmist kuupalka riigis ja elatustaseme muutumist (toimub indekseerimine). 5.Kohus tsiviilasjas nr 2-14-9463 määrusega 14.07.2014 kinnitas poolte vahel sõlmitud kompromissi elatise maksmiseks hageja ülalpidamiseks summas 150 eurot kuus. Sellel ajal (aastal 2014) oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäär 355 eurot. Hagi esitamise ajal 2024.a oli töötasu amlammäär 820 eurot, käesoleval ajal on see 886 eurot. Hageja on taotlenud elatise suurendamist seaduses ettenähtu järgi ja see on kooskõlas TsMS § 459 lg. 1 p. 1,2.
6.Elatise hagi esitati kohtule 23.09.2024.a. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023. a pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja on oma vanemate esimene laps. Hagiavaldusest nähtub, et lapsetoetus laekub hagejaga koos elavale vanemale. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest. Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 järgi makstakse lapsetoetust kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot kuus. Hageja elab koos emaga ja peres on neli last. Seetõttu PKS § 101 lg 5 järgi lahutatakse elatise miinimummäära arvutamisel pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel neljaga (laste arv, kes saavad toetust). Sel alusel maha lahutatav summa on 28,125 eurot. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Asja materjalist on teada, et laps viibib isa juures mitte rohkem kui1 ööpäev kuus. Seega selle sätte alusel mahaarvamisi elatisesumma arvutamisel teha ei tule. Mahaarvamiseks PKS § 101 lg 7 alusel samuti alust ei ole. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.
7.Eespoolmärgitud asjaolusid arvestades on Justiitsministeeriumi kodulehel kättesaadava elatiskalkulaatori abil arvestades elatisesumma perioodil 23.09.2024-31.03.2025 259,59 eurot kuus ja perioodil alates 01.04.2025 on elatisesumma 273,62 eurot.
8.Esitatud hagiavaldusest ja muudest menetlusdokumentidest ei nähtu, et kostja oleks rikkunud kohustust maksta elatist 14.07.2014.a tehtud kohtulahendi alusel, s.o. 150 eurot kuus. Seetõttu ei ole põhjendatud suurendada elatist tagasiulatuvalt, s.o. perioodi eest enne elatisehagi esitamist. Hageja ei ole varasemalt nõudnud kostjalt suurema elatise maksmist.
Kostja on esitanud väite, et ta ei ole nõus elatisesumma suurendamisega hageja nõutud summas, s.t. elatise suurendamisega seaduses ettenähtud miinimummäärani. Kostjal on ülalpidamisel veel üks alaealine laps. Kohus kontrollis rahvastikuregistrist, et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps, sündinud aastal 2017. Kostja sellekohased väited ei anna alust jätta hagi rahuldamata ja elatisesumma suurendamata. Kostja on täisealine töövõimeline isik, kes kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt töötas nii hagiavalduse kohtule esitamise ajal kui ka käesoleval ajal. Kostja saab töötasu 1250 eurot kuus, millele lisanduvad lisatasud, kokku 1600 eurot kuus. Kostja sissetulek on piisav, et pidada ülal oma kahte alaealist last, s.h. maksta elatist oma lapsele, kellega kostja koos ei ela. Laste ülalpidamise kõrval jääb kostjal piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks ja vajalikeks kuludeks. Ka olukord, kus kostja näiteks parajasti ei tööta, ei vabasta lapse vanemat elatise maksmise kohustusest. Vanemal on kohustus leida sissetulek, mis võimaldab ülal pidada nii ennast kui ka oma alaealisi lapsi. Kohus on kontrollinud, et kostja omab kinnisvara, s.t. piisava sissetuleku puudumisel on kostjal võimalik elatist maksta talle kuuluva vara arvel.
9.Kuna kostja on seni elatist maksnud 150 eurot kuus, siis perioodil 23.09.2024-31.03.2025 on igakuist elatist maksnud 109,59 eurot kuus vähem. Vähem makstud summa selle perioodi eest on 6x109,59=657,54 eurot. 7x3,65 (vähem makstud elatis ühe päeva kohta)= 25,55 eurot. Kokku vähem makstud selle perioodi eest 683,09 eurot. Perioodil 01.04.2025-03.09.2025 on kostja igakuist elatist maksnud 122,76 eurot kuus vähem. Vähem makstud summa selle perioodi eest on 5x122,76=613,80 eurot. 3x4,09 (vähem makstud elatis ühe päeva kohta)= 12,27 eurot. Kokku vähem makstud selle perioodi eest 626,07 eurot. Kokku on vähem makstud elatisesumma 1309,16 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi eest 23.09.2024 kuni 03.09.2025 summas 1309,16 eurot ja jooksva elatise alates 04.09.2025 272,76 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 01.07.2029.a. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg.12 ja lg.3 aluseid ei esine ja neid sätteid kohus ei kohalda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg.1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Kohtule teadaolevalt menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.