2.Mõista välja A. T.lt H. T. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis (alates 01.03.2025. a kuni 05.05.2025. a, s.h 2025. a maikuu elatis) 636,20 eurot.
3.Mõista välja A. T.lt H. T. kasuks alates 01.06.2025. a kuni H. T. täisealiseks saamiseni igakuine elatis 216,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 75 (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 50 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01.04.2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17
lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Elatis tuleb tasuda H. T. ema M. T. nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal M. T. pangakonto nr EEXXX) selgitusega „H. T. elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. päevaks järgmise kuu eest ette.
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatis emakseid.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE
1.H. T. esitas esindaja kaudu hagi A. T. vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust hageja suhtes ei täida. Lapse igakuised kulud moodustavad 572,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 01.03.2025. a.
2.Kostja vastusele esitatud omapoolses seisukohas märkis hageja esindaja, et hageja sõnastab resolutsiooni uuest sõnastatult alljärgnevalt: mõista A. T.lt välja igakuine elatis H. T. kasuks alates hagi esitamisest summas 216,73 eurot kuni H. T. täisealaiseks saamiseni muutuva suurusena, s.t elatist perekonnaseaduse § 101 arvutatud summas (282,31 eurot (tänane baassumma) + (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub/muutuvad vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus. Mõista A. T.lt H. T. kasuks elatise maksmise kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.03.2025. a 05.05.2025. a kokku summas 455.57 eurot. Väljamõistetud summad tuleb tasuda M. T. arvelduskontole EEXXX iga kuu 15. kuupäevaks iga järgmise kuu eest ette, märkides selgituseks „elatis vastavalt kohtuotsusele”. Hageja palub kostja esitatud seisukohad jätta tähelepanuta, kuivõrd need ei vasta tegelikkusele. Hageja seaduslik esindaja ei ole saanud mingit varalist kompensatsiooni ja lahkus kooselust sisuliselt tühjade kätega. Kostja maksis hageja seaduslikule esindajale kompensatsioonina 28 150 eurot, mis oli laenu katteks, mida hageja seaduslik esindaja tema eest täna maksab. Kui tegemist oli ühisvaraga, siis ühisvara jagamine ei eelda, et teine osanik jääb kõigest ilma. Antud asjas see nii oli ja rääkida varaliste õiguste tasakaalust ja alusetust rikastumisest on enam kui küüniline. Antud vaidlus ei puuduta ühisvara teemat vaid elatise nõuet. Kostja ise märgib igakuiseks töötasuks 520 eurot, ettevõtlustulu 2 000 eurot, kanamunade müük 20 eurot ja ehitusmaterjalide müük. Selgusetuks jääb, millistest allikatest
laekuvad tulud, ülalnimetatud summade kulude katmiseks, järelikult on kostja võimalused suuremad kui hageja seaduslikul esindajal. Kostjalt nõutakse elatist ühe lapse ülalpidamiseks miinimumsummas, mis ei vaja eraldi tõendamist. Pooltel on peale hageja, ühine tütar A., kes viibib võrdselt mõlema vanema juures. Käesolev menetlus ei ole A. ülalpidamiskulude osas.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja A. T. oma kirjalikus vastuses märgib, et ta alates 28.02.2025. a on katnud laste vajadusi summas 3 000 eurot s.h toit, riided, ravimid ja muud vajalikud tarbed. Laste vajadused hõlmavad ka mööblit, sotsiaalset tegevust ja lastele arendavate mänguasjade ostmist. Kostja andis lisaks rahalisele kompensatsioonile (kinnistu loovutamine 28 150 eurot) laste voodid, madratsid, külmiku ning mitmeid muid esemeid. Kostja peab nüüd need puuduvad esemed tagasi ostma, et tagada lastele turvatunne ja kodune hubasus, et lapsed tunneksid end oodatuna ning teaksid, et isa ootab neid alati koju. Kostjal on teised andmed hageja väite kohta, et laps on olnud märtsis 2 päeva ja aprillis 3 päeva kostja juures. Kostja võttis lapse heaolu arvesse ning ei võtnud hagejat vägisi enda juurde vaid lasi lapsel ise valida, kelle juures ta parasjagu soovib olla. Kuna hageja ema on väitnud, et laenusumma on oluliselt suurem kui kostja mäletab, siis palub kostja kohtul kohustada hagejal esitada täpne laenuleping ja sellega kõik seotud dokumendid, mis tõendavad, et laen on võetud kinnistu korrastamiseks ja sauna ehitamiseks. Kostja palub arvestada asjaoluga, et kostja on juba tasunud varalist kompensatsiooni ja katnud laste vajadusi. Kostja leiab, et hageja nõue on ebaproportsionaalne ja alusetu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna kostja on täitnud oma kohustused varalise kompensatsiooni ja laste vajaduste katmise osas. Alternatiivselt palub kostja vähendada hageja nõutavat summat, võttes arvesse vabatahtlikke makseid ning laste H. ja A. vajaduste katmist, mida kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Kohustada hageja emal esitada tõendid laenusumma, maksegraafiku ja laenu kasutamise otstarbe kohta, et selgitada kas laen on seotud kinnistu parendamise või muude kuludega. Kostja märkis oma täiendavas seisukohas, et elatise määramine peab arvestama tegelikku osalust laste kasvatamises ja vältima olukorda, kus üks vanem täidab rahalisi kohustusi kaudselt kahe lapse eest, samas kui teine vanem saab elatist ja ei tõenda oma panust. Sellise kohustuse kehtestamine võib anda hagejale rahalise eelise, ilma, et see kajastaks laste tegelikke vajadusi või vanemate panust. Laste tegeliku heaolu seisukohalt võib olla otstarbekas säilitada praegune elukorraldus, kus kostja osaleb aktiivselt laste elus ja katab reaalseid vajadusi vahetult. Kostja palub kohtul hinnata, kas käesolevas olukorras on elatise määramine õigustatud, arvestades et lapse vajadused on kaetud kostja otsese hoolduspanuse kaudu ning mõlemad vanemad osalevad lapse elus ja hoolduses. Juhul kui, elatis siiski määratakse, palub kostja selle määramist mõistlikus, püsivas ja proportsionaalses ulatuses, mis ei eelda pidevalt kulude dokumenteerimist ega tooks kaasa halduskoormust.
KOHTUISTUNG
4.Hageja esindaja leiab, et 216 eurot elatist lapsele ei ole alusetu rikastumine. Kostjaga on proovitud kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, kuid edutult. Hageja esindaja palub elatis tagasiulatuvalt alates 01.03.2025. a välja mõista. Lapse isa ei ole täitnud siiani lapse ülalpidamiskohustust. Hetkel on olukord natukene muutunud, alguses ei soovinud H. isa juurde minna aga nüüd veedab laps isaga 2 päeva nädalas. Kui H. hakkab isa juures rohkem viibima, siis ei ole hageja ema vastu, et elatist vähendada. Kostja selgitas, et ta toetab lapsi ja väide, et
poeg ei taha temaga aega veeta on tõlgendamise küsimus. Kostja soovib laste ülalpidamiskohustust täita otse, mitte läbi vahendaja. Kostja leiab, et tema panus on suurem laste vajaduste katteks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7.TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. H. T. on A. T. poeg.
9.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
10.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
11.Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates 01.03.2025. a seadusega sätestatud miinimummääras.
12.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124, p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.
Seega ei käsitle kohus eraldivõetuna lapse kulusid.
13.Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 01.04.2024. a 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Alates 01.04.2024. a baassumma 272,76+54,96=327,72 eurot.
14.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.
15.PHS § 17 lg 1 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot. Perehüvitiste seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Antud juhul nähtub tsiviilasja materjalidest hageja emale lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse maksmine. Lisaks ei ole vaidlust selle üle, et hagejate ema ja kostja peavad kandma hagejate ülalpidamiskulud võrdselt. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. 01.04.2024. a on igakuine elatis 202,72 eurot kuus (272,76+54,96-50-75=202,72). Alates 01.04.2025. a baassumma 282,31+59,43=341,74 eurot. 01.04.2025. a on igakuine elatis 216,74 eurot kuus (282,31+59,43-50-75= 216,74).
16.Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, PKS §-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.
18.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
19.TsMS § 231 lõike 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus.
20.Kohus kohustas kostjat esitama kohtule enda andmed oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta.
21.Kostja märkis oma varalise seisundi ja sissetulekute andmete kohta, et kostja omab kinnistust aadressil XXX. Igakuiseks sissetulekuks 2 540 eurot, s.h töötasu 520 eurot, ettevõtlustulu 2 000 eurot, kanamunade müük 20 eurot ja ehitusmaterjalide jääkide müük.
22.Kostja leiab, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust hageja ees. Kostja esitas kohtule maksekorralduse, ostutšekid, laste vajaduste katteks kulunud väljaminekute kokkuvõtte, rahaliste vahendite üleandmise akti. Kostja on märkinud, et igapäevased kulutused hõlmavad toitu, riideid, ravimeid ja muud vajalike tarbeid. Lapse vajaduste katmiseks hõlmavad ka mööbli, madratsi, kirjutuslaua jms ostmist, kohviku külastust, juuksuri külastust, lõbustuspargi külastust, arendavate mänguasjade ostmist.
23.Kohus selgitab, et maksekorraldus on 03.02.2025. a kuupäevaga ja rahaliste vahendite üleandmine on toimunud 21.03.2023. a ja 22.03.2023. a. Raha ülekanne ja üleandmine on jäänud kõik perioodi, mille eest elatist ei nõuta, seega ei arvesta kohus kostja poolt esitatud maksekorralduse ja raha üleandmisaktiga.
24.Kohus peab vajalikuks selgitada, et perekonnaseaduse seletuskirja kohaselt „elatise summat vähendatakse eelnõu kohaselt proportsionaalselt lapsega koos veedetava ajaga, kui laps viibib teise vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus. Kui üks vanem veedab lapsega koos keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, siis on last peamiselt kasvatava vanema koormus teise vanemaga võrreldes märkimisväärselt suurem.
25.Kostja on esitanud Maxima, Jysk, Action, Fixus, Ecco, Sportland, Rahva Raamat ostutšekid. Kostja poolt esitatud hagejale kulunud väljavõtte kokkuvõttes on kostja märkinud hageja 2,5 päeva märtsikuu toidukuluks 13,99 eurot, kommunaalkulu 34,11 eurot ja vabaaja kulu 255,47 eurot, aprilli 6,5 päeva toidukuluks 180,38 eurot, kommunaalkulu 49,27 eurot, ja vabaaja kulu 625,59 eurot, maikuu 2,5 päeva toidukulu 132,40 eurot, kommunaalkulu 17,70 eurot ja vabaaja kulu 72,52 eurot. Kostja esitas kohtuistungil laste ülalpidamise kuluarvestuse (andmed põhinevad säilinud ostutšekkide ja kalendripõhisel isiklikul (ehk kostja) arvestusel). Istungil esitatud kuluartikli kohaselt on maikuus lapsele kulunud toiduks 152,94 eurot, kommunaalkulud 219,95 eurot, juuksurile 20 eurot. Juunis toidule 241 eurot, kommunaalkulud 219,95 eurot, meelelahutusele 121,73 eurot, juuksur 20 eurot ja suurostule 359 eurot, juulis toidule 315,98 eurot, kommunaalkulud 219,95 eurot, juuksur 20 eurot, augustis toidule 50 eurot, kommunaalkuludele 219,95 eurot, juuksur 20 eurot.
26.Kohus märgib, et lapse igakuine juuksuri külastus on väheusutav. Kommunaalkulud on igakuiselt 219,95 eurot, olgugi et laps ei viibi kostja juures iga kuu täpselt sama palju päevi.
Näiteks on kostja poolt eelnevalt esitanud kuluartiklist näha, et kui A. on viibinud tema juures maikuus 9,5 päeva, kommunaalkuludeks on 67,26 eurot (67,26/9,5=7,08 päev), aprillis 14,5 päeva on kommunaalkulud 109,91 eurot (109,91/14,5=7,57 eurot päev) siis tekib küsimus kuidas on poja maikuu 6 päeva kommunaalkuludeks 219,94 eurot 219,94/6=26,65 eurot päev). 07.08.2025. a esitatud maikuu 6 päevase toidukulud on 152,94 eurot. 20.05.2025. a esitatud 2,5 päevane toidukulu on 132,40 eurot. Väheusutav, et X aastase lapsele kulub ainuisikuliselt 52,96 eurot toidule. Reaalselt võib nimetatud summa kuluda pere toidukorvile päevas. Võrdluseks märgib kohus, et kostja on märkinud, et tütre 14,5 päevane toidukulu on 180,38 eurot. Samuti vajab märkimist, et tütre 9,5 päevaseks maikuu toidukuluks on kostja märkinud 132,40 eurot ja poja sama kuu 2,5 päevane toidukulu on 132,40 eurot. Aprillikuus tütre 14,5 toidukulu on sama mis on hageja 6,5 päeva toidukulu 180,38 eurot. Juulikuus on hageja viibinud kostja juures 11 ööd ja toidukuludeks on 315,98 eurot (päevas 28,72 eurot),mis teeks toidukulu juulikuus 890,32 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et lastel kellel on vanusevahe 1,4 aastat on nii märkimisväärselt erinevad toidukulud. Samuti ei ole usutav, et X aastasele kulub 28,72 eurot. Kohus selgitab, et kui lapse isa soovib lapsega käia kohvikus või restoranis söömas ja tal on selleks võimalused, siis on see lapse isa valik, väljas söömist toidukulude hulka ei arvestata. Lapse vajaduspõhise miinimumelatis aruande kohaselt X aastase lapse toidukuluks on 107 eurot kuus, kohus möönab, et seoses elukallidusega on vajaduspõhised toidukulud tõusnud, kuid mitte nii drastiliselt, et lapsele kuluks 890,32 eurot kuus. Nimetatud summa ületab 2025 aasta töötasu alamäära, milleks on 886 eurot. Kohus saab esitatud andmetest järeldada, et hageja kulud on ülepaisutatud. Lähtudes perekonnaseaduse seletuskirjast jätab kohus kostja poolt esitatu tähelepanuta (vt p 21).
27.Kohus märgib, et mööbli, sisustuskauba ja ehituskauba eest maksmisega ei täideta ülalpidamiskohustust. Nimetatud kuluartiklid ei kohaldu ülalpidamiskohustuste standardvajaduste hulka. Laste ülalpidamiskuludeks arvestatakse eelkõige eluaseme- ja toidukulud, riided, jalanõud, haridus, tervishoid, transpordikulud, vabaaja kulu, hügieen. Kohus ei jaga kostja seisukohata, et enda korterisse mööbli ostmine, ehituspoes ostude tegemine ja mänguasjade ostmine on ülalpidamiskohustuse täitmine. Samuti märgib kohus, et kostja külastab lapsega kino, kohvikut, lõbustusparke jms, veedab isa lapsega kvaliteetaega, kuid siis see kvaliteetaeg arvestada ülalpidamiskohustuse täitmiseks on kummastav. Asjaolu, et laste isa ostab lapsele teda arendavaid mänguasju on pigem tervitatav ja näitab kostja poolset huvi lapse arengu ja silmaringi avardamise osas. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Kohus märgib, et kostja maksab elatist ikka oma lapsele, mitte lapse emale.
28.Kohus on kontrollinud kostja ja hageja seadusliku esindaja vara elektroonilisest kinnistusraamatust, töötajate registrist, äriregistri teabesüsteemist ja lkiiklusregistrist. Elektroonilise andmebaaside andmetel: - kinnistusraamatu andmetel on M. T. korteriomandi XXX omanik. - töötajate registri andmetel omab M. T. töökohta X OÜ-s. - kinnistusraamatu andmetel on A. T. kinnistu XXX omanik; - äriregister andmetel on A. T. OÜ X juhatuse liige. - töötajate registri andmetel omab A. T. töökohta X OÜ-s.
29.Kostja ei ole vaidle vastu elatise tasumisele, kuid on seisukohal, et elatise nõue on ebaproportsionaalne.
30.Antud asjas on mõlemal lapsevanemal töökoht ja nad omavad igakuist sissetulekut. Kohus rõhutab, et ülalpidamiskohustus on rahaline nõue vanema vastu, kelle juures laps ei ela või ei
osale lapse kasvatamises. Hageja seaduslik esindaja kasutabki enda käsutuses olevaid rahalisi vahendeid laste igapäeva vajaduste rahuldamiseks. Antud juhul on tegemist eelkõige kostja enda lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisega. Kohus märgib, et mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapse ülalpidamise tagamiseks.
31.Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).
32.Kohus märgib, et tuleb arvestada, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Eelnimetatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid arvesse võttes ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatist alla PKS § 101 arvestatud miinimummäära. Tõendid kostja majandusliku seisundi kohta kinnitavad, et kostja majanduslik seisund võimaldab tasuda elatist PKS § 101 sätestatud määras.
33.Alates 01.03.2025. a kuni 31.03.2025. a on elatis 202,72 eurot kuus (272,76 (baassumma) + 54,96 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 75 (pool lasterikka pere toetusest (225 eurot) jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3) - 50 eurot (50% lapsetoetusest), ning alates 01.04.2025. a kuni H. T. täisealiseks saamiseni 216,74 eurot kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 75 (pool lasterikka pere toetusest (225 eurot) jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
34.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise PKS § 101 sätestatud miinimummääras alates 01.03.2025. a. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni lapse täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal 01. aprillil.
35.Elatis tuleb tasuda H. T. ema M. T. nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal M. T. pangakonto nr EEXXX ) selgitusega „H. T. elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. päevaks järgmise kuu eest ette.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 173 lg 1 ja 4 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
38.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.