lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-5128/8

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-5128/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
761
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.08.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5128

Tsiviilasi

N.F hagi I.L-i vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: N.F , isikukood XXX Kostja: I.L , isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 18.08.2025

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada N.F Maavalitsuses.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

ja I.L-i

abielu, mis on registreeritud XXX Tartu

Edastada kohtuotsus pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuse põhjendused

1.N.F esitas 02.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse I.L-iga sõlmitud abielu lahutamiseks. Avalduses märkis hageja, et poolte suhted on lõppenud märtsis 2025. Mees on vastu ja ei anna lahutust.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus pidas asjas 18.08.2025 istungi. Hageja avaldas kohtule, et abikaasade abielulised suhted lõppesid 2025. aasta kevadel ning abikaasad on proovinud suhteid taastada viimase aasta jooksul mitu korda, kuid midagi ei muutunud. Perekonnaseisuametis lahutada ei saanud, sest abikaasa ei andnud nõusolekut. Abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik. Praegu elavad pooled eraldi, hageja ei ole abikaasat kuu aega näinud, on ta igalt poolt ära blokeerinud. Hageja andis avalduse politseisse, kostja on hagejat ähvardanud, on alustatud kriminaalmenetlus. Pooltel on 2 ühist alaealist last. Ühist vara ei ole. Maja on ametlikult hageja oma ning hageja lahusvara. Maja on ehitatud abielu jooksul, aga pooled tegid notaris lepingu, et see on lahusvara. Mees tööl ei käi. Lepituseks ei ole vaja kohtul aega anda. Kaasatud on lastekaitse, sest mees on hageja suhtes agressiivne ja poolte 8- ja 9-aastased lapsed näevad seda. Hageja on saanud ka ohvriabi. Väiksem laps ei soovi üldse isaga suhelda. Hageja kinnitas, et jääb hagi juurde. Kostja vaidles hagile vastu ja lahutusega ei nõustunud. Abielulised suhted on kindlasti lõppenud ja neid taastada ei ole võimalik. Kostja ei olnud nõus perekonnaseisuametis lahutama, sest varalisi suhteid arvestades saab sellest kasu ainult abikaasa. Kostja taotles, et kohus teeks määruse, et kostja saaks elada enda kodus, mille on ise ehitanud. Praegu ta ei saa koju sisse ka, lukud on vahetatud. Kostja vaidles vastu, et poolte kodu on lahusvara. Kostja avaldas istungil ka, et tegelikult abielulised suhted ei ole lõppenud. Kostja loodab veel suhteid päästa. Viimase kuu aja jooksul on kostja olnud tööl. Hageja väited vägivalla kohta ei vasta tõele, hoopis hageja on jalgadega rünnanud ja on kutsutud politsei.
3.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
4.Nähtuvalt rahvastikuregistri andmetest on poolte abielu sõlmitud XXX Tartu Maavalitsuses. Poolte esiletoodud asjaoludest ja seisukohtadest järeldab kohus, et poolte abielulised suhted on kohtuistungi toimumise ajaks pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus ei pea mõistlikuks ega otstarbekaks anda pooltele leppimisaega, kuivõrd hageja on avaldanud kohtule kindlat tahet abielu lahutada. Kohus arvestab ka seda, et hageja kinnitusel on abikaasad viimase aasta jooksul korduvalt püüdnud oma suhteid taastada, mis ei ole õnnestunud.
5.Pooltel on erimeelsused, kas poolte elukohaks olev kinnistu on ühisvara või hageja lahusvara. Kohus märgib, et PKS § 68 sätestatu võimaldab kohtul määrata muuhulgas poolte ühise eluruumi kasutamise ning lahendada muud vaidlused, mis seonduvad perekonna eluasemega ning eluasemega seotud varaga abielu lahutamise korral. Seda saab PKS § 70 kohaselt teha hagimenetluses koos abielu lahutamise asjaga või iseseisva asjana. Kohus leiab, et ühise elukoha kasutamise vaidlust ei ole käesoleval

2(3)

juhul otstarbekas lahendada koos abielulahutusega, kuivõrd kohtul ei ole tekkinud kahtlust selles, et abielu tuleb lahutada ning käesoleva tsiviilasja saab viivituseta lahendada. Arvestades laste huve ning hageja väiteid kostja vägivaldsuse kohta oleks praegu esitatud andmete põhjal ennatlik määrata poolte ja laste senine ühine eluruum ka kostja kasutusse. Kui pooled ei jõua vara või lastega seonduvalt kokkuleppele, on mõlemal poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.

6.Kohus rahuldab hagi ning lahutab abielu.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium