Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. X (hageja) esitas hagiavalduse Y (kostja) vastu elatise välja mõistmiseks. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult kättetoimetamisportaali Käpo kaudu 22.06.2025. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitab hagejale järgmist. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määr (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Kohus leiab, et hageja hagis märgitud igakuised kulud on osaliselt ülepaisutatud. Kohus annab järgnevalt oma hinnangu igakuiste kulude suuruse põhjendatusele. Kohus peab põhjendatud igakuiseks eluasemekuluks 303 eurot, sidekuluks 35 eurot ja transpordikuluks 36 eurot. Hageja on märkinud söögikuluks 311 eurot, tervishoiu kuluks 60 eurot ning hügieenitarvete kuluks (hageja on muuhulgas selle sisse arvestanud ka majapidamistarbed) 43 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti asjaolu, et inimesed kasutavad majapidamistarbeid. Samas on kohtu hinnangul nimetatud kuludele kokku 414 eurot ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim või et ta peaks igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid. Kohus peab mõistlikuks ja eluliselt usutavaks toidu-, hügieeni-, tervishoiu- ja majapidamistarvete kuluks kokku 300 eurot kuus. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt garderoobi uuendamist. Samas on hageja täisealine, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik valida, kust ja millise hinnaga tooteid osta ning igakuiselt ei ole tarvis riideid osta. Kohus peab mõistlikuks kuluks riietele ja jalanõudele kokku 50 eurot kuus. Hageja on välja toonud koolikohustusega seotud kuluks 45 eurot kuus. Arvestades asjaoluga, et hageja käib käesoleval ajal koolis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine, võimalikud ekskursioonid, klassirahad jms). Kohtu hinnangul on 20 eurot kuus nimetatud kulule mõistlik. Hageja on välja toonud muud vältimatud püsikulutused (s.h treening, sünnipäevad, teater, kino, juuksur, taskuraha, tehnika, tehnika remont, autokool, sanitaarremont, mööbli vahetus, auto hooldus/remont, voodipesu, tekid, padjad jms) kokku

summas 425 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik suuri kulutusi võimaluste puudumisel teha. Iseenesest on eluliselt usutav, et erinevaid majapidamistarbeid peres kasutatakse ning aeg-ajalt tuleb teha ka suuremaid oste ja parandada olemasolevat tehnikat. Samas suuremaid oste ei tehta aga tavapäraselt iga aasta (tehtud kulu tuleb jagada mitme aastaga) ja ka siinkohal saavad täisealised valida, kust mingeid tooteid osta ja millise hinnaga. Taskuraha andmist ei saa pidada iseenesest ebavajalikuks, kuna hageja käib veel koolis. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt juuksuri külastamist, trennis ja autokoolis käimist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja eluliselt usutavaks täiendavaks igakuiseks kuluks 50 eurot. Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud 794 euro ulatuses, millest tuleb täiendavalt maha arvestada peretoetus summas 80 eurot, seega hageja kanda jääks 1⁄2 kuludest, milleks on 357 eurot ja kostja kanda samuti 357 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.02.2025 kuni 12.05.2025 summas 2191 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Arvestades, et kohus on pidanud põhjendatuks elatise suuruseks igakuiselt 357 eurot, siis oleks tulnud kostjal tasuda perioodil 01.02.2025 kuni 12.05.2025 elatist kokku summas 1209,19 eurot (kolme kuu eest summas 1071 eurot ja 12 päeva eest maikuus 138,19 eurot). Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.02.2025 kuni 12.05.2025 summas 1209,19 eurot ning alates 13.05.2025 igakuiselt summas 357 eurot kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.